Maailma rahvaarvu kasv - kas õnn või õnnetus (3)

Maailma rahvaarvu kasv- kas õnn või õnnetus
Väga pikka aega püsis rahvaarv muutumatuna, kuid nüüdseks on see kasvama hakanud. Arvatakse, et aastakas 2080 on maailma rahvaarv juba 10 miljardit praeguse 6,3 asemel. Tähelepanu väärselt hakkas rahvaarv kasvama umbes 800.a. e.Kr. Kasv algas kui inimesed ei elatunud ainult küttimisest vaid hakati paikseks jääma. Inimeste elukvaliteet paranes .
Tänapäeval käsitletakse rahvaarvu kiiret kasvu kui ülemaailmset probleemi. Aina arutatakse, et kas Maa loodus suudab toime tulla nii paljude inimeste elatamisega. Kuid usutakse, et Maa suudab ka 10 miljardit ära toita. Suuremaks probleemiks kui toit võivad saada probleemid keskkonna ja atmosfääriga, mida on palju raskem kontrollida. Arvesse tuleb võtta ka seda, et rahvastiku kiire kasvuga kaasneb suurem tarbimine, tekib rohkem jäätmeid ning üleüldine saastatus suureneb.
Viimase viiekümne aastaga on maailma rahvaarv peaaegu kahekordistunud, kuid nüüdseks on juurdekasv aeglustunud. Seda võib lugeda positiivseks näitajaks.
Paljud riigid ei taha, et toimuks ülerahvastumine. Inimeste arvu piirkondades üritatakse mõjutada rahvastiku poliitikaga. Üks suurima rahvaarvuga riik Hiina, on kuuldavasti inimeste arvu piiramiseks väga karme ning jõhkraid meetodeid kasutanud. Minu arvates pole see õige. Mõistan, et rahvaarvu tuleb hoida kontrolli all, kuid seda saab teha ka inimlikult. Rahvaarvu piiramine pole küll see koht, kus tasub rakendada teguviisi : eesmärk pühitseb abinõu.
Maailma rahvaarvu kasvu üheks positiivseks küljeks on veel inimeste mõtteviisi muutus. Mida rohkem inimesi on, seda säästlikumad ning kokkuhoidlikumad me olema peame. Iga inimene, kes vähegi enese ning teiste heaolust hoolib, saab aru, et oluline on mõelda ka tuleviku peale.
Üks oluline aspekt, mis mõjutab rahvastiku kasvu maalimas, on sündimus. Aasta jooksul sünnib maailma üle 130 miljoni lapse. See on ju hea. Tore, et paljudel peredel on järelkasvu. Kuid mõtlema peab ka sellele, kas kõikidel lastel on peavari ning kindlustatud tulevik. Tuleb tõdeda, et kahjuks pole. Paratamatult on vaesemates riikides sündimus suurem kui heaoluriikides. Põhjuseks võib olla vähene teadlikkus või läbimõtlemata pere planeerimine . Aga kindlasti tahaks igaüks meist elada inimlikes tingimustes. Kahjuks ei võimalda Maa neid tingimusi meile kõigile juba praegu.
Riigi seisukohalt on hea, kui leidub palju töökäsi ning valikuvõimalused on suuremad. Ühele ametikohale võime valida parimatest parima töölise, kes on andekas, ning heade kogemustega. See on õnn igale riigile ning rahvale. Kuid missugune on siis tavaliste ja vaimuandeta inimeste tulevik? On näha, et midagi rõõmustavat siin pole. Lihttöölisi on palju ning konkurents suur. Paljud tavalised töölised, kes pole suutnud endale kõrgkoolist teadmisi hankida jäävad tahes või tahtmata elu hammasrataste vahele. Neid kummitab vaid pidev rahapuudus ning toimetulek praeguses infoühiskonnas on raskendatud.
Arvan, et rahvaarvu nii kiire kasv on pigem õnnetus kui õnn. Inimeste elu muutub aina raskemaks ning elukeskkonna kvaliteet halveneb. Lahendusi välja pakkuda on raske, kuid need on kindlasti olemas.
Kasutatud allikad:
Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile Tartu 2003