PÕLLUMAJANDUS Põllumajandus hõlmab taimekasvatus, loomakasvatus, mesindust, kalakasvandust, metsadest kui taimekasvatust. Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: 1. Maa : · Põllumaa - põllumajanduslike kultuuride saavutamiseks sobiv maa. · Rohumaa rohurindega kaetud maaala kus kasvavad peamiselt mitme aastasest mitme aastased rohttaimed ehk mis sobiks karjamaale. · Põllumajanduseks sobimatud maad kõrbed, pool kõrbed, igilumi- ja jää. 2. Agromaatilised näitajad ehk põllumajanduseks sobiv või sobimatu kliima. Näitajad: · Päikesekiirguse hulk; · Õhu- ja mulla temperatuur; · Niiskus; · Vegetatsiooni perioodi pikkus.
valmistoitude energiasisalduse (edaspidi toiduenergia), makrotoitainete (süsivesikud, valgud, toidurasvad ja vesi) ning võimaluse korral mineraaltoitainete (raud, kaltsium ja naatrium) ning vitamiinide A ja C sisalduse kohta. 9. Käitleja peab panema päevamenüü ja järgmise päeva menüü koolieelses lasteasutuses lastevanematele nähtavasse kohta. 11 5.Maaala Lasteasutusel on oma maaala. See asub eemal teedest ja tänavatest, tööstus- ,kommunaal- ning muudest ettevõtetest, mis võivad tekitada müra, saastata õhku. Maaala suurus, kaasa arvatud hoonete aluse osa pindala, peab olema vähemalt 40 m2 ühe lapse kohta. Maaala on piiratud piirdeaiaga. Vähemalt 40% maaalast on haljastatud. Haljastuses ei tohi kasutada mürgiseid taimi. Maaala planeerimisel nähakse ette mänguväljak, varjualune laste kaitseks päikese ja
Jõed 1) Jõgi-looduslik vooluveekogu 2) Peajõgi-suundub järve või jõkke 3) Lisajõgi-jõgi mis suubub peajõkke 4) Harujõgi-tavaliselt jõe suudmealal, jõevoolu hargnemisel tekkinud jõe osa 5) Jõestik-peajõgi koos lisajõgedega 6) Jõgikond-maaala, millelt jõestik kogub oma vee 7) Veelahe-jõgikondade vaheline piir 8) Jõe lähe-koht, kus jõgi saab oma alguse 9) Jõe suue-koht kus vesi voolab merre *ülemjooks-jõe alguslõik *keskjooks-jõe keskmine osa *alamjooks-jõe suudmeala 10) Soot-jõesängist eraldunud jõelooke osa, kus harilikult on väike järv
Baaside leping 1939. september, kui sõlmiti vastastikuse abistamine leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Okupeerimine võõra maa enda alla haaramine, sõjalisse valdusse võtmine Repressioon vägivald. Nt massi mõrvad, vangistamine Natsionaliseerima- riigistama Suur põgenemine- Selle käigus lahkus Eestist umbes 80 000 inimest välismaale Sinimäed- maaala, kus toimusid kõige verisemad lahingud Soomepoisid- Eestist Soome põgenenud mehed, kes soovisid võidelda vabatahtlikena punaarmee vastu Nõukogude okup.- (1940-1941) eraettevõtted riigistati; repressioon; sõjavägi, politsei ja kohus eemaldati, katkestati välissidemed Saksa okup.- (1941-1943) Mõrvati juudid ja mustlased, toodangud läksid Saksa armee varustamiseks, repressioonid, mood. Eesti omavalitsus
EUROPE! PIIR JA MAAALA *Euroopa on maailmajagu.Asub Euraasias. *Euroopa - Aasia piir algab Uurali mäestikust , Kaspia põhjarannikult, Musta merre, läbi Bosporuse ja Dardanelli, Egeuse merre ja seal Vahemerre, siis Kibraltar ja Atlandi ookean. PINNAMOOD JA MAAVARAD * Tasasem * Kõrgeim tipp Alpides Mont Blanc 4807 km. * Maavarad on suuremas osas ammendumas. * Naftat kõige rohkem on põhja meres KLIIMA *parasvöötmes suur osa, kuid ka lähis-arktiline, lähis- troopiline SISEVEED * Doonau ja Rein * Peipsi on suuruselt viies järv LOODUSVÖÖNDID * peaaegu kõik vööndid on esindatud * Soome, Rootsi, Eesti - metsasus ! RAHVAARV * seitse, kaheksasada miljonit inimest * natuke üle 10% maailmarahvast. (6,7 miljardist) * EL'is on 48 riiki 2010 seisuga. * Kesk ja lääne Euroopa on tihedamalt asustatud * Euroopa rahvastik vananeb. RAHVUSED JA KULTUURID * palju rahvuseid ja kultuure * enim räägitakse inglise keelt, siis saksa j...
viinamarjukasvatus (5 Mln t), oliividekasvatus (3.6 Mln t) Kõige suurem loomakasvatus on seakasvatus (25.4 Mln t), lambakasvatus (16 Mln t) Põllumajandusliku maa-ala kasutus Intensiive põllumajandus maa väga efektiivne kasutamine. Puuduvad võsad, kasutamat alad. Kogu maa-ala on kasutuses, läbimõeldud teedevõrgustik, maksimaalne korje ja kastmissüsteemide rakendamine Kaubaline põllumajandus läheduses ei paikne elamuid ning haritavad maaala on suuremõõtmelised. Satelliidipilt Joonis 4 Põllumajanduse mõju keskkonnale Maa alade kasutus on keskkonnale kahjutu, kuna ei hävita looduslikke liike. Inimtegevus on istutanud oliivipuid ning kasutab ära kliimavöötmest tingitud eelduseid (päikesevalgus ning soe kliima) Piirkond on vähese viljakusega valdavalt kesine taimestik Kasutatud kirjandus https:// et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Infrosonic/Hispaania _p%C3%B5llumajandus Aitäh kuulamast!
Asub Harjumaal, Tallinnast 50 km idas, Kuusalu vallas Maaala 130,9 km2 Looduskaitse ala loodi 1991. aastal, paar kuud peale Eesti taasiseseisvumist Laiendati aastal 1997 Joonis 2. Metsatee II maailmasõja ajal rajati sinna hiiglaslik Nõukogude sõjaväepolügon Hävitati talupidamised Metsaraie, tankodroom, pidev suurtükituli, metsatulekahjud Joonis 3. Mürsu kest Piirkonnale iseloomulike liustikutekkeliste pinnavormide, inimtegevusest mõjutatud metsa ja
Kõrgkultuur-ühiskond kus on välja arenenud põlluharimine ning käsitöölised, ühiskonna välja kujunenud erinevad kihid, kirja tundmine ja kõrgtasemeliste kunsti ja ja kirjandusteoste loomine. Riik-suur maaala, mis on hästi organiseeritud, on oma valitseja ja kindel juhtumis kord Sumeri rahvas- mesopotaamia tasandike põliselanikud Linnriik- Riik mis koosneb linnas ning seda ümbritsevatest küladest koos nende põldudega Tsikuraat- Astmikpüramiid, mille tipus on pühamu Preester- usukombetalituste üle vastutav isik Kuningas-juhtis sõjaväge, mõistis kohut, oli jumala asemikuks Ülikud- rikkad inimesed, kellele kuulusid suured majad, suured põllud ning suured karjad
aastal ja on maailma esimene rahvuspark. Pindala on 8987 km². Park on saanud oma nime Yellowstone'i jõe järgi, mis voolab läbi rahvuspargi. 4 Seal on umbes 300 geisrit ja umbes 10 000 kuumaveeallikat. Rahvuspargis leidub koiotte, piisonikarju, põtru, lumelambaid, grislikarusid, baribalisid, hunte ja nelja liiki hirvesid. (4) Grand Canyon National Park On võimas ja inspiratiivne maaala,Grand Canyon on 227 jõemiili ehk 446 km pikk, kuni 18 miili ehk 29 km lai ja tervelt miil ehk 1,6 km sügav. Looduspargi staatuse omandas ta 1919. (5) Yosemite National Park Rajati see park 26. veebruar 1919. See on USA üks kõige vanemaid loodusparke ja see asub Arizonas. Park hõlmab 1,902 miili² see on 4927 km². (6) Serengeti National Park On suur ( 800 aakrit ehk 3.2 km2 ) rahvuspark Aafrikas Serengetis Tanzanias, mis on rajatud 1951. aastal
· Rahvaarv on 111 211 789 inimest · Pealinnaks on Mexico · Keeleks on hispaania keel · Rahaühikuks on peeso · Mexicos elab 2009 aasta seisuga 14 007 495 inimest (Mehhiko üldandmed, 2009). Geograafiline asend: (Mehhiko,2009) Mehhiko asub Kesk-Ameerikas. Idast piirab teda Mexico laht ja Kariibi meri ning läänest piirab Mehhikot Vaikne ookean. Mehhiko asub Ameerika Ühendriikide ja Guatemala vahel. Geograafilised koordinaadid: 23 00 N, 102 00 W Maaala: · Üldine: 1 972 550 km² · Maismaa: 1 923 040 km² · Vesi: 49 510 km² Maaala võrdlus: Natuke vähem kui kolm korda Texase maala ulatus. Rannajoon: 9330 km Riigipiir: 4354 km Looduslikud tingimused: Pinnamood: Kõrgendatud, kaljused mäed, madalad rannikutasandid, kõrged lavamaad, kõrb. Kliima: Varieerub troopilisest kuni kõrbeliseni. Loodusvarad: petroolium, hõbe, vask, plii, tsink, naturaalne gaas, puit (Mexico Geography 2009, 2009). Mehhiko arengutase:
Läänemeri on riimveeliik, keskmine soolasus maailmameres on 35¤Voo, Läänemeres 8-10¤Voo. Riimvesi - ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5...18 (mõningail andmeil 0,5...30). Läänemere Keskonnaprobleemid on: · Eutrofeerumine veekogu kinni kasvamine, mida põhjustab toitainete tõus veekogus. · Naftareostumised laeva kaitsevahendid annavad raskemetalle, mis lahutuvad vettesse. · Väike isepuhastusvõime Vesikond maaala,millelt veekogu saab oma vee Lang jõelõigu või jõe keskmine langus Langus - lähtme ja jõesuudme kõrguse vahe meetrites Jõgede veereziim on perioodiliselt: Kevadine ja sügisene suurvesi; ja talvine ning suvine madalvesi. See kõik võib muutuda. Piirkonna järvede rikkus sõltub uute järvede tekkimisest rannikul maakerke tagajärjel,vanade järvede kinnikasvamisest,vee hoidlate rajamisest,mandrijää tegevuse tagajärejest,pinnamoest
Liivamaa ristisõda on tuntud enamasti Eest Muistse Vabadusvõitluse nime all, leidis aset 13.saj. Liivimaa ristisõda avas ristisõdade ajastu.Laienesid kirstliku maailma piirid ja taheti paganlusega lõpp teha.Alguses tuldi Eesti aladel kaupa müüma, kaasa aga saadeti ka munk, kelle ülessandeks oli usku levitada.Liivlasedvõtsid ristiusu vastu , kuid peagi halvenes läbisaamine ja paavst kuulutas Liivimaa paganate vastu ristisõja. Liivlaste maaala vallutati kiirest ja pandi Eesti vastu võitlema. Ettekäändeks toodi see, et Ugandlased olid röövinud Pihkvasse suunduvat saksalte rongi.Ugandlased ei tunnistanud ennast süüdi ja samal aastal teigid sakslased esimese rüüsteretke Ugandisse.1210 toimus väike aga eestlaste võiduga lõppenud Ümera lahing. Vabadusvõitluse alguses panid eestlased hästi vastu ja peale 19 aastat sõda vallutati mandri Eesti, peagi alistus ka Saaremaa ja nii sai läbi muistne vabadusvõitlus
Mesopotaamia ja Iisraeli ning Moosese ja Hammurapi seaduste võrdlemine. Mesopotaamia ja Iisreal mõlemad asuvad Lähis-Idas, kus on mägine, kuid samas viljakas maaala. Mõlemad on killustatud maa ning linnriik. Mille poolest need riigid erinevad ja mille poolest sarnanevad? Maavaradelt oli Mesopotaamia ala vaene, hulgaliselt leidus ainult savi, liiva ja pilliroogu. Kivi, puidu ja metallide hankimiseks oldi sunnitud suhtlema naaberaladega, mis tõi kaasa avatuse välismaailmale. Iisrealis aga leidus vaske ja mangaani. Kaevandati savi, liiva ja väävlit. Mõlemas kohas leidus liiva ja savi. Põlluharimiseks oli Mesopotaamia ja Iireali maad väga viljakad
Atmosfäär õhk jms. Hüdrosfäär Kõik vaba veega seotu. Planeedi boimass kõikide eluslooduse ojb. Eluslooduse masside kogum. Maa biomassiks on 10astmes14 tonni. Suurima osa annavad vetikat. Makrosüsteem sarnase elustikuga kohad ehk nö suured ökosüsteemid. Sarnased kliima ja taimkattevööndid. Koosluste kogum. Nt Taiga vöönd, ekvaatoriaalne vihmamets, tundra jne. Ehk ühe kliima taimkattevöönd (või kõrgusvöönd). Ökosüsteem ühe tüübiline maaala (veeala) ja seal elavad populatsioonid ning suhted. Abiootilised - + biootilised tegurid = ökotoop + biotsönoos. Liik populatsioonide kogum. Liik on suurem, kui populatsioon. Liigi puhul mõtleme ühe sama liigi (geneetiliselt) elusorganismi levikut ja selleks vajalikke tingimusi. Populatsioon ühe liigi teatud levikuala. Liigil võib olla mitu populatsiooni. (Üks Eesti pinnal, teine Austraalias). -/- on vabalt ristuvate isendite kogum, mis suhteliselt
Külastades looduse- ja keskkonna infopunkti vaatasime alguses filmi ,, Eesti-Taani energiasääst ettevõtetes. Film rääkis erinevatest ettevõtetest nii Eestis kui Taanis, mis säästavad ja üritavad aina enam säästa loodust ning energiat. Mõlema riigi prioriteediks on võimalikult palju säästa. Eesti ettevõte Ramboll rajab Tartu-Tallinn maantee lisalaiendused soisele alale, ning sellega hoitakse kokku 7% kasutuskõlbliku ja rikkumata maaala. Tee lisalaiendused rajatakse nii, et ei võeta maha liigselt puid, põõsaid ning maastikku. Novo Nordisk on Taani ettevõte, kes alustasid 2006 aastal uurimisega, kuidas säästa ja kui palju säästa on võimalik. Nad leidsid 216 viiisi energiasäästmiseks. Sampo Pangas on näiteks seatud ventilatsiooni ning valgustus nii, et see kustuks õhtuti ise ära, ning nädalavahetusteti see ei töötakski. Grundfos Eesti tegeleb energiasäästlike asjade tootmisega. Nende eesmärk on just toota
sajandil. Seal on kuulsad terrakota kujud( põletatud savist kujukesed), mis kõik on ühekaupa tehtud. 1830.aastal kirikut remonditi. Romaani stiilile on omased paksud seinad, võlvid ja ümarkaared. Palju oli basiilikaid. Maaalused käigud, kuhu maeti surnuid- katakombid. Gooti stiilile on omased roosaknad, teravkaared, roided e. tugikaared, klaasvitraaz. (Jumalaema kirik Pariisis) Tallinn Linna kodanikke kaitsti Maaala oli piiratud ja kodanikuks saamine oli kallis Majad olid külgepidi koos Pesuvesi majadest uhuti tänavale, see ei olnud eriti hügieeniline, kuigi see puhastas tänavaid. Kuna majad olid üksteise kõrval tihedalt koos oli tulekahju korral oht suur. Linna ümber oli linnamüür ja tornid: Kiek in de kök, Paks Margareta. Linna ümber tekkis eeslinn, millele oli lähedal turg, kuid kindlustunnet seal ei olnud, sest piiramise korral poleks neid miski kaitsnud ja majad oleks pandud
MAAALA Uus-Meremaa koosneb kahest põhiliselt saarest (nimetatakse Põhja- ja Lõunasaareks, "Te-Ika-a-Maui" ja "Te Wai Pounamu" Maori keels) ja arvukatest väiksematest saartest. Kogu maa-ala suurus, 268,680 ruutkilomeetrit (103,738 ruutmiili), on natukene vähem kui seda on Itaalia ja Jaapan ning on veidike rohkem kui Inglismaa. rannajoone pikkus on umbes 15 134 km. Uus-Meremaa oma merealaga on maailma suuruselt seitsmes kinnine majanduslik tsoon, kattes üle nelja miljoni ruutkilomeetri, mis on 15 korda suurem kui maismaa-ala. MÄED Lõunasaar on saartest suurim ja on pikkuselt võrreldav Lõuna-Alpidega, kõrgeim tipp on Aoraki/Cooki mägi, mis on 3754 meetri kõrgune. Lõunasaarel on 18 mäetippu, mis on kõrgemad kui 3000 meetrit. Põhjasaar on vähem mägine kui Lõunasaar, kuid on vulkaaniline. Kõrgeim Põhjasaare mägi, Ruapehu mägi (2797 m), on praegugi aktiivne koonusvulkaan. KLIIMA Temperatuur langeb harva alla 0°C ega tõuse ka üle 30°C. Ilmastik...
vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise ning sätestas, et korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ning ta võib selle oma lastele pärandada. Mõnevõrra piirati ka talupoegade müüki. 2. Milline tähtsus oli talupoegade jaoks... Talude pärandataval kasutamisõigusel? Talupojad olid küll pärisorjad, kuid nende müük, kinkimine ja pantimine keelati. Neil oli kindel maaala, kus olla. Teokoormiste normeerimisel? Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega. Maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Talupojad pidid vastavalt maalapile tööd suutma teha. 2. Milline tähtsus oli talupoegade jaoks... Vallakohtute loomisel? Kõik õiguslikud teemad koondusid ühte kohta kokku. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid, nõudsid võlgu (mõisakoormised), karistasid üleastunuid kepihoopidega. 3
murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Tardkivim ehk. Magmakivim, mis on magma tardumisel tekkinud kivim. Moondekivim kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.(kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor). Paljand ala, kus paljanduvad aluspõhjakivimid. Kivistis e. Fossiil mistahes elusvormi või selle elutegevuse mineraalistunud jäljend. Pinnamood e. Reljeef vaadeldava maaala pinnavormide kogum. Mägi looduslik künkast kõrgem positiivne pinnavorm. (alampiir 300 või 600 meetrit). Mäestik piklik ja enamasti laamade põrkepiirkonnas asuv positiivne pinnavorm. Tekivad kahe mandrilise laama kokkupõrkel (Andid, Uuralid). Org mitmesuguse suuruse ja enamasti pikliku kujuga negatiivne pinnavorm. Org on ala, mis on ümbritsetud kõrgemate aladega, ehkki mitte alati igast küljest, sest tihti voolab läbi oru jõgi või oja. Orgude teke ongi tavaliselt jõgede
meeldinud, teisalt kuna sooviti endiselt ilma pealesurutud vaadetega edasi elada. Kui kaupmehed abipalvega Rooma paavsti poole pöördusid, leiti, et nende huvid ühtivad ja paavst kuulutas Liivimaa paganate vastu ristisõja. Siia vooris palju väikeaadlike, kes asusid sõtta lootuses kiiresti rikastuda. Nad hävitasid siinseid inimesi ilma halastuseta, sest paganate vastu sooritatud patuteod lubas Rooma paavst neile andeks anda. Liivlaste maaala vallutati kiiresti ja lätlased alistusid peaaegu võitluseta. Need rahvad panid sakslased enda heaks võitlema. Eesti rahval oli seetõttu palju keerulisem vastu panna. Eestlaste alistamisega läks aga tunduvalt kauem aega, kuna nad olid naabritest vapramad ja sõjakamad. Võitlus kestis 19 aastat ja saatis kord ühte, kord teist poolt. Lõpuks hakkasid siiski vallutajad võitma. Mandri Eesti alistati 1224. aastal. 1227. aasta Jaanuaris võeti peale
Paljud meile tuntud toidud on pärit vihmametsadest nagu näiteks kõik troopilised puuviljad. Vihmametsadest on avastatud erinevaid ravimeid. Enamus palaviku leevendamiseks, valu taltsutamiseks või haavade raviks. Amazonas suurim ja pikim jõgi maailmas Amazonas on 6400 km pikkune jõgi, mis saab alguse Andidest ja suubub Atlandi ookeani. Amazonase jõgikond haarab enda alla rohkem kui 7 miljonit ruutkilomeetrise maaala ja see katab seitset Lõuna-Ameerika riiki. Vooluhulk suudmes on 220 000 kuupmeetrit sekundis ehk siis 15 % maailma jõgede äravoolust. Koos lisajõgedega on Amazonase veeteestik 25,000 km pikk. Jõestik on liigirikas. Jõgikonnas leidub üle 2000 erineva kalaliigi. Kokkuvõte Hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põhjaosa ja Kagu-Aasia piirkonna Kõige niiskem loodusvöönd maailmas. Suve ja talve pole praktiliselt võimalik eristada
VENEMAA VEEBRUARIREVOLUTSIOON veebruari lõpus. Ajend Peterburi vilets varustamine toiduainetega. 1917 võim pealinnas ülestõusnute käes. Riigiduuma Ajutise Komitee artikkel 3märts 1917 loobus troonist, võim ajutisele valitsusele. Enamlaste esiletõus, plaan Ajutine Valitsus kukutada. OKTOOBRIPÖÖRE plaan teada, 25.okt.1917, enamlaste plaan teha riigipööre. Võim enamlastele Rahvakomissaride Nõukogu. 26okt. Esimees Lenin BRESTI RAHU 3märts 1918, loovutati sakslastele maaala, kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, asus neljandik tööstusest ja kolmandik põllumajanduslikustmaast. SÕJA LÕPP 6.aprill 1917 USA kuulutas Saksamaale sõja. Saksamaa sõjaline kokkuvarisemine 1918 juuli lõpp läänerindel jõud otsas, vastased kasutasid olukorda ära, 8.aug.1918 ränk hoop Inglismaalt ja Prantusmaalt. 29sept.1918 ettepanek alustada rahuläbiääkimisi. 29sept.1918 rahuläbir'si alustas Belgia. 30.okt.1918 kirjutas alla Türgi. 1918okt. Rahu AustriaUngari
Kontrolltöö teemal hüdrosfäär 1. Vaadake üle kaardi mõõtkava, selle eriliigid, liigitamine, koostamine Kaardi mõõtkava näitab mitu korda on kaardile kantud objektide mõõtmeid vähendatud võrreldes tegelikusega. Olenevalt mõõtkava suurusest jaotatakse kaardid kolme rühma. Mida suurem on kaardil kujutatud ala, seda väiksem on kaardi mõõtkava. Mõõtkava vähenemisega kahaneb detailsus ja kaardil tehtavate mõõtmiste täpsus. Väikese - (mõõtkava üle 1: 1 000 000), keskmise (mõõtkava 1: 200 000 kuni 1: 1 000 000) ja suuremõõtkavalised (mõõtkava 1: 200 000 või suurem) kaardid. 2. Veeringe. Veeringe tähtsus. Tähtsus: *Tagab elu maal: vesi mida elustik vajab eluks *elupaik kaladele ja paljudele taimedel SADEMED ATMOSFÄÄR AURUMINE...
1. Miks on seadusi vaja ? Sest need : Reguleerivad inimestevahelist käitumist ühiskonnas. Aitavad säilitada korda ühiskonnas. Aitavad kohaneda ühiskonnaga ja paremini toime tulema. On riigi tegutsemise aluseks. 2. SEADUSED INIMESE LOODUD ehk INIMESEST SÕLTUMATUD ehk Sotsiaalsed normid. Loodusseadused. LIIGITATAKSE Kirjutamata Kirjalikud NÄITED Tavad Õigusnormid e. Maa külgetõmbejõud. Moraalinormid. Õigusaktid Aastaaegade vahetumine. Mitmesugused loodusnähtused. Õigusriigi toimimine. L Konstitutsioon e. põhiseadus. I Seadused I Määrused ...
ulatuvad lõhelised kivimid või kruusa ja liiva sisaldavad setted on sademetevee imbumine maapinda intensiivsem kui seal, kus pindmise kihi moodustavad savid (tihe ja õhuvaene) ja turvas (imab vee endasse) ning ka siis kui põhjavesi ulatub maapinnale. Põhjavee äravool jõesängidesse, järvenõgudesse ja otse merre moodustab lüli maakera veeringes põhjavesi võib väljuda ka otse merre (globaalselt tühise osatähtsusega) * Veebilanss mingi maaala või veekogu veevaru ja selle muutuste väljendamine. Tulupoolel on sademed ja juurdevool ning kulupoolel auramine ja äravool. Lisanduda võib ka veevahetus põhjaveega, vee tarbimine ... veebilanss on avaldatav sõltuvalt veekogu või veeringe eripärast. Enamasti: P = E + Q (P sademed; E auramine; Q jõgede äravool). Veebilansse koostatakse üksikute veekogude, põhjaveekihtide, riikide ja haldusüksuste kohta.
Infoallikad Palju Üksikud ja võimuprteide poolt kontrollitud Teabe eest vastutaja Teabe väljastaja Tsentuur Ametnike tegevus Avalik Varjatud Väliskanaid Olemas Puuduvad Kriitika poliitikavallas Lubatud Keelatud Riik Avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb ühiskonna vajaduste rahudamiseks Territoorium Riigile kuuluv maaala Rahvastik enamusrahvus, vähemusrahvus Territooriumil elavad inimesed Avalik võim Sümbolid lipp, vapp, raha Kodakondsus on antud riigi kodanikuks olemine Ministeeriumid, ministrid Haridus ja teadus Justiits Kaitse Keskkonna Kultuuri Majandus ja kommunikatsiooni Põllumajandus Rahandus Sise Välis Sotsiaal Peaminister Regionaalminister Kohtusüsteem Kohtuvõim on demokraatliks riigis alati mitmeastmeline eh otsuseid on võimalik edasi kaevata. 1
Kodanikust algab riik Rahvas on riigi üks põhiomadustest ja tunnustest. Rahvas üldtähenduses on mingi maaala või riigi elanikkond. Rahva töö ja tegevus tagab ühiskonna arengu ,see teeb kodanikud riigile loomulikult väga tähtsaks. Rahvas kujuneb koosklasside ja riigitekkega. Et riik toimiks ja tehakse tööd, selleks on vaja kodanikke kes selle saaks täide viia. Riigis peavad olema kodanikud ,muidu pole kedagi juhtida. Iga inimene on sünnilt mingi riigi elanik, see teeb temast oma sünnimaa kodaniku. Igal riigil on kindel kodanikkond
mõtlema sellele, mis on tegelikult tähtis rahulolule. Mitte, et kõigil oleks hea elada maal , on kindlasti inimesi kes on n.ö linnainimene, kuid minu arvates peaks riik ning ka ühiskond vältima niivõrd suurt linnastumist. Vaevalt, et keegi sooviks olla n.ö tilk meres peaaegu mittekeegi. Minule tundub, et seoses massilise linnastumisega väheneb inimestes ka hoolivus. Ma arvan, et on päris raske elada suures majas, kus healjuhul tuntakse oma naabrit. Meie riigi maaala on niigi päris väike, poleks vaja ülekoormata suuremaid linnu, vaatamata sellele on meil siin piisavalt ruumi, ka maarajoonides. Nii maal kui ka linnas elamisel on omad võlud ja valud. Tänapäeva sihiks on ilmselt siiski linnaelu, see lihtsalt meelitab rohkem. Kindlasti on suur roll elukoha valikul ka vastava piirkonna võimaluseks täisväärtuslikuks elukvaliteediks, mis üsna suhteline iga inimesese seisukohast.
USA-l (104), Prantsusmaal (59), Jaapanil ( 54) ja Venemaal (31) Tuumaelektrijaamad Ei eralda kasvuhoonegaase, ei saasta õhku Tekib vähe tahkeid jäätmeid samas väga radioaktiivsed Ehitamine ja käigus- hoidmine on väga kallis Vajavad vähe toorainet Uraanimaaki leidub nt Austraalias, LAVs, Brasiilias Hüdroeletrijaamad Annavad 1/5 maailma energiast Ehitamine kallis, aeganõudev ei vaja palju tööjõudu, vesi tasuta Nõuab veehoidlaid, maaala üleujutamist, võib saastuda 2/3 ressurssi on Lõuna riikides Norras suurim toodangu maht inimese kohta Suuremad hüdroenergia tootjad 2000a. (mld kWh) 400 Kanada 350 Brasiilia 300 USA 250 Hina 200 Venemaa 150 Norra 100 Jaapan Rootsi 50
4. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest 5. Erineva amplituudiga liigid Stenotoopsed liigid on kitsa ökoloogilise amplituudiga Eurütoopsed liigid on laia ökoloogilise amplituudiga Indikaator liikideks sobivad stenotoopsed liigid , kes näitavad keskkonna head seisundit. 6. Kõige suurem ökoloogiline süsteem ? - Biosfäär Biosfäär koosneb : *atmosfäär * hüdrosfäär * litosfäär * pedosfäär 7.Mis on kooslus ? Teatud ühetüübilist maaala asustav omavahelistes seostes olevate liikide kogum moodustab koosluse 8. Populatsioon Ühe liigi isendid teatud territooriumil , mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine moodustavad populatsiooni. Populatsiooni iseloomustavateks näitajateks on arvukus ja asutustihedus 9. Õhu koostis hapnik 21% lämmastik 78% argoon 0,93 % 10. Taimede liigitamine valgusnõudluse alusel * valguslembesed * varjulembesed * varju taluvad 11. Miks on eluks Maal tähtis selline atmosfääri koostis ?
Mussoonse kliimaga jõed suurem äravool on suvel ja sügise algul. Mäestikujõed suvel suurvesi, kõrgem vesi suvel, sest liustikud sulavad. Vahemerelise kliimaga jõed veevaesed. Troopilise kliimaga jõed üsna veevaesed Parasvöötme jõed suurvesi kevadel. Mõisted: Infiltratsioon vihma, lume või liustiku vee imbumine maa sisse ja põhjavee moodustumine. Kiirus sõltub pinnase omadustest. Rannajoon masismaa ja mere vaheline piir. Rand maaala, mille piires kõigub rannajoon. Rannik suur maismaa ja veekogu kokkupuute ala, mille piires vee lainetuse tegevus tulemusena tekivad erinevad pinnavormid. Laguun - merelaht, mida eraldab merest settevool e. Maasäär Murrutuskulbas - rannajärsakus (pangas) olev õõs, selle kokkuvarisemisel võib kujuneda murrutustasandik. Veereziim veetaseme kõikumine aasta jooksul. Suurvesi aasta aastalt korduv veetaseme tõus. Kõrgvesi ehk tulvavesi erandlik veetaseme tõus.
Eelkõige oli muredeks tema poeg, kes jõkke uppus ja abikaasa kaotus. Mõisaga on lood kehvasti. See on võlgades ja läheb koos kirsiaiaga, mis on majaga samal krundil, oksjonile. Ranevskajal on nõrkus oma raha ära laristada ja välja laenata. Pariisis olles armus ta petisesse, kes ta kaudses mõttes paljaks röövis. Ka vennal Gajevil pole mõisa päästmiseks raha. Ainus väljapääs oleks Lopahhini idee: kirsiaed, mis on ilusaim vaatamisväärsus ümbruskonnas, maha raiuda ja see maaala suvitajatele välja rentida. Rentnikelt saaks piisavalt raha mõisa võlgadest päästmiseks. Sellega pole Ranevskaja ega ta vend nõus, kuid nad ei saa ka aru, et vastasel juhul jäävad nad oma mõisast ilma. Nad mõlemad on tohutult kiindunud kirsiaeda. Gajevil on plaane kuidas mõisa päästa Näiteks laenata raha rikkalt vanatädilt, kuid Gajev ei mõista tegelikult probleemi suurust ja tema pingutustest jääb väheks. Ranevskaja, Gajev ja teised kõrgkihi tegelased elavad tavalist elu
ehituskultuuri näidist. Keisrite hauad Keisrite hauad ehk Mingide Click to edit Master text styles Second level hauad asuvad Third level Pekingist u. 50 Fourth level Fifth level km kaugusel. Surnuaed hõlmab ligi 40 ruutkilomeetri suurust maaala. Vaimude tee Keisrite Click to edit Master text styles haudadeni viivat Second level Third level teed nimetatakse Fourth level Vaimude teeks, Fifth level kus mõlemal pool teed saadavad külastajaid
käivitama kiire ja resultatiivse positsioonirünnaku. Üks osa treenereid loob spetsiaalseid kombinatsioone viimaste sekundite situatsioonide jaoks, teine osa aga kohandab selle jaoks mõnd oma regulaarset rünnakut. On kuidas on, kummagi variandi puhul tuleb neid spetsiaalseid rünnakuid treeningul harjutada, nii kahe kui ka kolme punkti saavutamiseks, erinevate ajalimiitide jooksul, erinevate kaitsete vastu. Näiteid rünnaku skeemidest maaala pressi vastu: 1. 2. · 3 viskab palli audist, 1 ja 2 on tiivad, 4 ja 5 on keskjoonel vastamisi. · kui 2 saab palli, siis ta esimene kohustus on sööta pall 4le kes liigub korvi suunas, aga tavaliselt on neid võimalusi harva, siis söödab ta palli tagasi 3le kes ühel võimalusel omakorda söödab palli 1le kes murrab läbi pressi või... 3
tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. Auramine-veeringe teiseks lüliks on auramine, mis toimub kogu aeg nii maa kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravool-sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Infiltratsioon-osa vihma-,lume ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustub põhjavee. Veebilanss-mingi maaala või veekogu veevaru ja selle muutust saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil. 24.Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse erinevused: Eri piirkondades langeb erinevalt päikesekiirgust seega on ka temp erinev. Põhjapoolkeral kõrgem kui lõunapoolkeral. Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator. Lähistroopiliste alade kõrgeim soolsus on tingitud suurest auramisest, mis ületab sademeid mitmekordselt. Keskmisest madalam soolsus on ekvatoriaalvööndis,seal on
· Samas kulutab enamus meist oma mõjusid ökoloogilise jalajälje meetodiga analüüsides tööl ja muul ajal kokku mitu korda rohkem maakera pinda · Sealt tulebki vajadus säästvama eluviisi järele, sest meie käsutuses on siiski ainult üks maakera Maakera pind on jagatud kategooriateks: 1. haritav maa (põllu, karja ja metsamaa) 2. bioproduktiivne meri (kalapüügiks vajalik territoorium) 3. energiamaa (energia tootmiseks ja jaotussüsteemideks vajalik maaala) 4. täisehitatud maa (hooned, teed jms) 5. bioloogilise mitmekesisuse jaoks jäetud maa Organisatsiooni ökojalajälje arvutused põhinevad kahel lihtsal tõsiasjal: 1. On võimalik jälgida ja identifitseerida enamikku ettevõtte tarbitavatest ressurssidest ning paljusid jääkaineid, mida tekitatakse 2. Enamik ressursi ja jäätmevoogudest on võimalik ümber arvutada bioloogiliselt tootlikuks alaks, mis on vajalik nende ressursside tootmiseks ja jäätmete
Aga samas see tähendab maaomanikele, valitsusetele, ja vihmametsades elavatele isikutele ka seda et, kui neile antaks piisav majanduslik põhjus mitte hävitada vihmametsi, oleks võimalik ja saaks vihmametsad päästa. Ja selline vajalik majanduslik laternatiiv eksisteerib ja töötab tänapäeval. Paljud organisatsioonid on demonstreerinud seda, et kui meditsiinilisi taimi, puuvilju, pähkleid, õlisid ja teisi resursse nagu kummi, sokolaadi koguda, omab vihametsa alla kuuluv maaala palju suuremat majanduslikku väärtust tänapäeval ja rohkem pikaajalist sissetulekut tuleviku jaoks, kui lihtsalt puu maha raiumine või põletamine karja või muu kultuurtaimede jaoks. Tegelkiult on viimaste andmete põhjal tõestatud, et vihmamets, mis on muudetud karjamaaks toob sisse umbes 1500 krooni hektari kohta ja maha raiutuv maaala on väärt umbes 10 000 krooni hetkari kohta, siis maaala, mida kasutatakse meditsiini taimede, puuviljade,
8 Veondus.......................................................................................9 Kokkuvõte....................................................................................10 Hiina asukoht, lipp, vapp pildi kujul.................................................12 Kasutatud kirjandus.......................................................................11 ÜLDANDMED Hiina hõlmab ida Aasias tohutu suure maaala. Ta piirneb 14 riigiga; idas on tal pikk merepiir Vaikse ookeani ääres. Kaks kolmandikku Hiinat on kõrgala. Edelaosa mäestike hulka kuulub Tiibeti kiltmaa. Loodes eraldavad Tjan sani mäed Tarimi ja Dzungaaria nõgu. Kaks kolmandikku riigi rahvastikust elab madalas idaosas. Kommunistliku Rahvavabariigi loomisest saadik (1949) valitses Hiinat Mao Zedong. Mao ajal sai Hiina tööstus ja tuumariigiks, ent koges ka 1950. aastate nn. suure hüppe ja 1960
Levinud USA-s, Vahemere maades ja teistes rikastes riikides. Uusistandused, kus toimub lisaks tootmisele ka töötlemine. 4. Loomavabrikud- Levinud rikastes riikides(USA, Jaapan), asuvad suurlinnade läheduses(tarbija). Tootmine hiigellautades. Sööt ostetakse sisse 5. Mahepõllundus e. Ökoloogiline põllumajandus- kasutatakse looduslike väetisi ja taimekaitse vahendeid. Regioonid põllumajanduses · Euroopa- suurima haritava maaala pindalaga. Loodusolud suhteliselt head, st. Suhtelise viljakad mullad, soodne niiskus reziim. Aga liiga jahe paljude kultuuride jaoks. Majandamine kõrgtootlik, kuid toodete oma hind kõrge , seega kauplemine regiooni siseselt. Euroopa toidab end ise ära, sisseostetakse: sama kaupa mis odavam, ja kaupu mida ei saa kasvatada. · Põhja Ameerika- Haritava maa hulk 1 inimese kohta suurim. Loodusolud soodsamad kui Euroopas
kaitsekorrus ning ehitati lõplikult välja alles 18. sajandil. Säilinud on kitsas ja järsk tellistest müüritrepp konvendihoone tornis. Kogu ringmüüri sisekülg on olnud hoonetega ääristatud. 15. sajandil kõrgendati ringmüüri, rajati uus kitsekäik umbes meetrit vanast kõrgemale. Müüris olid suured laskeavad ning müüri nurki tugevndasid tornid, mille välismüür oli kivist, sisesein puust. 16. saj. algupoolel ehitati kaguküljele suurtükitorn. Kogu Põltsamaa lossi endise maaala kinkis Peeter I 1720. aastal riigi majandusnõunik Heinrich von Fick`ile. Kunagine Peeter I kaaslane, riiginõunik Heinrich Fick, kelle teeneid Venemaa finantsasjanduses oli monarh vääriliselt hinnata osanud, suri 1750. a.. Pärast Ficki surma jaotasid pärijad tema mõisad omavahel. Väimees Johann Woldemar von Lauw sai lossi, väimees Heinrich Jacob von Lilienfeld UuePõltsamaa jõe teisel kaldal lossi vastas, tütar Sophia Elisabeth von
See on mõnevõrra imelik, sest sellist kohastumust ei vaja ju LääneAafrikas elav liik Nii madalat temperatuuri talub ta aga tänu kudede äärmiselt madalale veesisaldusele Vedelas lämmastikus (temperatuuril 196 °C) läbikülmunud putukas toibub hiljem kiiresti ja jätkab oma normaalset elutegevust Suurim parv Suurimaid parvi moodustavad kõrbetirtsud (Schistocerca gregaria) (Orthoptera) Üks selline parv kattis 1954. aasta varakevadel Keenias 200 km² suuruse maaala. Ühe ruutkilomeetri kohta tuli 50 miljonit, kogu parve suuruseks hinnati 10 miljardit tirtsu. Sellisest parvest jäi maha ainsagi rohulibleta must maa Pikim ränne Pikima registreeritud passiivse rände (liikumine tuule abil, kus oma lennuvõime ei ole oluline) on sooritanud 1988. aastal kõrbetirtsu (Schistocerca gregaria) parv, kes liikus troopiliste tuulte ning tormidega LääneAafrika rannikult üle Atlandi ookeani LääneIndia saartele Kogu distantsi pikkuseks mõõdeti 4500 km
rindel*Metsavennad hävituspatlajoni vastased, nende eesmärgiks oli kodumaa vabastamine võõrvägedest*,,Orzeli" juhtum Poola allveelaev tuli Eestisse, kuid eestlase ei võtnud väga midagi ette*Annektreerimine riik liidab enda külge territooriumi, mis eelnevalt on kuulunud teisele riigile*Okupeerimine võõras sõjavägi hõivab teise riigi maaala*Ultimaatum ilma läbirääkimisdeta esitatud nõue/nõuded*Eesti Leegion Eesti väeosa Saksa armee koosseisus*Omakaitse vabatahtlike kaitseorganisatsioon Saksa okupatsiooni ajal*Riiklikud Kunstiansamblid Nõukogude tagals moodustatud ansambel, mis pidi oma esinemistega sõdurite moraali üleval hoidma*Ehituspataljon mobiliseeritus eestlase Nõukogude
KULDJALA torn Põhiplaanilt on torn hobuserauakujuline, selle linnapoolsed niinimetatud kannad on sirgjooneliselt pikendatud. Loewenschede torn 1310. aastal hakati Taani kuninga Erik Menvedi fortifikatsioonieksperdi Jens Kanne initsiatiivil rajama Tallinna linna ümber uut müüri. Selle üks osa hõlmas ka tsistertslaste Püha Miikaeli nunnakloostri hooned ja osa maaala, nn Nunnakopli. Uuele müürilõigule rajas raehärra Winant Louenschede Tallinna esimese neljakorruselise ringmüüritorn. Köismäe, plate, epping, grusbeke tagune torn Paks Margareta Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati Hollandi bastionidesüsteemi järgi Suure Rannavärava eesvärava kolmanda uuendamise käigus 15181529. Praeguse nime sai torn 1842. aastal, enne seda
Biootiline tegur – organismi mõjutavad liigikaaslased ja teiste liikide esindajad Antropogeenne tegur – inimese mõju elusale loodusele Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas ja on võimelised saama omavahel järglaseid Kooslus – ühes kohas eri liiki isendid Ökosüsteem – elusorganismidest ja eluta keskkonna teguritest moodustuv isereguleeruv tervik Bioom – mingi maaala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires Biosfäär – kogu maailma elusloodus Sümbioos – vastasikku kasulik kooseluvorm Kommensalism – kooseluvorm, kus üks liikidest saab kasu, teisele liigile mõju puudub Parasitism – üks liik (parasiit) elab teise liigi (peremehe) arvelt Kisklus – kiskja ja saaklooma suhe (loomtoidulisus) Herbivooria – Taimtoidulisus Konkurents – liike või organisme negatiivselt mõjutav suhe, tuleneb näiteks elukohast või toidust
Hiinast. Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv on 1,330,044,605, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina asuba rahvastiku tiheduse poolest maailma mastaabis 76-ndal kohal. Kuna maaala, kus Hiina riik asub on piisavalt suur jaguneb rahvast 141.73 inimest ruutkilomeetri kohta 76 China 141.73 3. Maailma rahvastiku kasv ja Hiina rahvastiku kasv 1950-2050. 1950 China 562,579,779 1960 China 650,660,513 1970 China 820,403,282 1980 China 984,736,460 1990 China 1,148,364,470 2000 China 1,268,853,362 2010 China 1,347,563,498 2020 China 1,430,532,735 2030 China 1,461,528,089 2040 China 1,454,619,164 2050 China 1,424,161,948
ja kommetes. Tava ajalooliselt kujunenud käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist teatud olukorras. Moraalinorm eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. Õigusriik toimib vaid siis, kui seadused on avalikud. Riik sisemiselt korrastatud avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Põhitunnused: rahvastik, territoorium, iseseisev avalik võim. Riigi territoorium maaala, mis allub riigi võimule. Rahvastik moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutuselt elavad inimesed. Kodakondsus rahvastiku poliitilise tõlgendamise alus. (kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta inimesed) Avalik võim eksisteerib riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt toestama võimu oma territooriumil. Riigi valitsemisasutuste spetsiifilised jooned: 1) Riigivõimu otsus on kohustuslik kõikidele isikutele riigi territooriumil 2) Riigil on
n) Jarlõkk- Pärast mongoolia vallutust Venemaal pidi vene vürst minema Kuldhordi khaani juurde ja taotlema endale valitsemisõiguse ehk jarlõkki. 2. Feodaalse killustatuse põhjused ehk mis põhjustas keskvõimu nõrgenemise? Kogu probleem sai alguse sellest, et kuningalt välja jagatud maatükkid ei tulnud enam tagasi talle ja maad jäi tal aina vähemaks. Peagi muutus kuninga maaala niivõrd väikeseks ja aadlike oma nii suureks, et aadlikud hakkasid võimu üle võtma. 3. Kellele tuginedes valitses kuningas? Kuningas tugines ainult oma vasallidest, kes temale kuulusid. Temale andis sissetulekut domeenilt saadud maks, mis ajapikku jäi aina väiksemaks. 4. Miks oli kirikut vaja reformida? Kirik oli vaja vabastada ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates simoonia(kirikukoha raha eest ostmine)
tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. Auramine-veeringe teiseks lüliks on auramine, mis toimub kogu aeg nii maa kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravool -sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Infiltratsioon-osa vihma-,lume ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustub põhjavee. Veebilanss-mingi maaala või veekogu veevaru ja selle muutust saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil.' Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse erinevused: Eri piirkondades langeb erinevalt päikesekiirgust seega on ka temp erinev. Põhjapoolkeral kõrgem kui lõunapoolkeral. Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator. Hoovuste tekke põhjused: Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultset, soolsuse- või
Tänapäeval on ka katolik (Poola) ja õigeusukirik (Venemaa). 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Kirikupea Paavst. Katoliku kiriku kõrgeim organ on kirikukogu, kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Ladina keel. 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. Gooti: sambad, kaared, võlvid ja vitraažaknad ning püüdleb kõrgustesse. Romaani: paksud müürid (6–8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. 5. Too välja ristisõdade põhjused. Maaala, võim, usk 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. Palju hukkunuid. Vaesed, kes ristisõdadest osa võtsid, said rikkaks uusi maaalasid vallutades. Tapatalgud. Asutati sõjalis-usulisi organisatsioone, rüütliordusid. 7. Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust. Ülikoolis võisid õpetajateks olla need, kes omasid teaduskraadi. Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimulikega. Valdav osa ülikoole sai oma asutamisõiguse ja privileegid paavstilt. 5
*Kristlus märter – kristlane, kes tapeti usu pärast judaism – kristlus e. Ristiusk 4. sajandist alates Rooma ametlik usk 476 a. - Lääne-Rooma lõpp *Frangi riik Frangi riigi ajal käib kõik ümber usu ja maa lään – maa mis anti kasutamiseks. Vastutasuks pidi sõjaväkke minema ja osalema sõjakäikudel feood – maavaldus, mida võib pärandada feodaal – isik, kes omas feoodi e. Maavaldust, mida on talle pärandatud domeen – kuninga maavaldus allood – vasalli suhtes vaba maaala senjöör – annab maad vasallile vasall – alamfeodaal, see kes võtab maad senjöörilt Poiters'i lahingu tähtsus (juhtis Karl Martell) – hispaania ja araablaste vahel, alistati araablased Karl Suur – suur ja võimas vallutaja, kes sai keisriks(tekkis paavstiriik ehk Vatikan) Hiljem jagati frangiriik Karl Suure kolme lapse-lapse vahel ära(prantsusmaa, saksamaa ja itaalia) Keskaja ühiskond on seisuslik 1. vaimulikud 2. aadlid=feodaal 3. talupojad, kaupmehed jne
annaabi.ee 
