Noored ja edukus (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Infotehnoloogia teaduskond
Informaatikainstituut
Bruno Meder
120636IAPB

Noored ja edukus

Retsensioon

Juhendaja :
Rein Paluoja
Dotsent

Tallinn 2012

Kirjatöö eesmärgid
Essee eesmärgiks on rääkida aspektidest, mis võivad takistada või soodustada noorte arengut, hea
hariduse omandamist ja elus läbi löömist.
Kirjatöö põhisõnum
Tänapäeva noored on laisad ja mugavad ning neil puudub motivatsioon enese harimiseks -täiendamiseks ja elus edasi jõudmiseks.
Märkmed
Selgituseks :

• Rohelisega on toonitatud teemaarenduse olulisemad punktid, mida on ka kõrval kommenteeritud.
  
• Poolikud või ebaselged laused, üleliigsed komad, stiili-, kirja- või trükivead on allatõmmatud.
  
• Märgitud on ka sissejuhatus ja kokkuvõte
  

Sissejuhatus on liiga lühike ning juhatab teemasse halvasti ja pealiskaudselt sisse.
Materiaalsed väärtused ei tähenda head väljanägemist. Selles lõigus on palju erinevaid mõtteid ning jutt pole sidus.
Nõustun autori väitega, et motivatsioon on üks õppeedukuse suurimaid mõjutajaid. Siit lõigust alates hakkab esinema palju sõnakordusi sõnast 'õppimine'
ja tema erinevad vormid.
Lõigu oluliseim mõte on, et tuleks pingutada palju nooruspõlves, kui muretseda toimetuleku pärast oma kogu ülejäänud elu.
Lõigu põhisõnum on, et koolis ei seletata reaalainete tundides , milleks õpitavaid teadmisi vaja läheb ning see on meie õppesüsteemi puudus. Antud arutelu sobiks paremini haridussüsteemi teema valdkonda ning omab vähe seost noorte edukusega.
Selle lõigu põhisõnum on meile üks üldlevinud tõdemus ja ei ole nurgakiviks antud teemale . Hea reaalainete oskus kohe kindlasti ei ole võrdne edukusega.
Antud lõigus käsitleb autor maailma avatust ja rahvusvahelisi võimalusi. Et oma ala tippspetsialiste läheb alati vaja igal pool on väga julge väide, mitte aga paika pidav fakt.
See lõik on väga segane ning siin on väga kummalised järeldused nagu näiteks, et poliitmaastikul silma paistes on peale õpinguid võimalik sattuda kõrgele ametikohale.
Või siis, et noored poliittegelased saavad juba noorelt väga kõrget palka aga noored insenerid mitte.
Milline see vana mall on?
Taas käsitletakse teemat, mis räägib haridusreformidest ning on üsnagi kauge esse pealkirjast. Rühmatööde tegemine ei garanteeri, et kõik seal kaasa teevad ja teadmisi omandavad.
Kokkuvõttes vasturääkivus: noor peab ise oma unistused täide viima, keegi ei saa seda nende eest ära teha, aga kui noor seda ei mõista, peab ikkagi keegi teine talle selle selgeks tegema ja teda suunama

Noored ja edukus

Nooriga on inimese jaoks üks tähtsamaid, sest selle aja jooksul pannakse alus kogu oma edasisele elule ning leidub hulk faktoreid, mis seda protsessi mõjutavad.
Tänapäeval köidavad noori kõige enam materiaalsed väärtused. Ühiskondlikes ettevõtmistes osalemise asemel pingutatakse hea välimuse nimel, et oma eakaaslastelt plusspunkte teenida. Tulevikku panustamine ei ole piisav motivaator, et midagi asjalikku ette võtta ja ära teha. Üritatakse oma nooruspõlve võimalikult pikaks venitada, et elu oleks lihtsam ja lõbusam. Seejuures jäetakse õppimine tagaplaanile.
Paljudel noortel kaob motivatsioon juba koolipingis. Motivatsioon on õppeedukuse üks suurimaid mõjutajaid. Selle puudumine võib jätta suure jälje teadmiste omandamisesse. Kui ei saada õpitust aru, siis hakatakse seda õppeainet südamest vihkama . Selliseid õppeaineid võib olla mitmeid. Juhul, kui noor ei ole õppimises eriti andekas ning teemast arusaamiseks on vaja palju pingutada ja süveneda, siis võib kaduda igasugune huvi õppimise vastu. Peale keskkooli lüüakse käega ning ei minda edasi õppima.
Samas on ka vastupidselt käituvaid noori, kes osalevad eri olümpiaadidel ning õpivad headele hinnetele. Nad teevad kõike, et hiljem oleks kergem ülikooli sisse saada. Omatakse ettekujutust sellest, mida tahetakse edasi õppida ning millega tulevikus tegeleda. Nähakse tõsist vaeva oma tuleviku nimel. Pigem pingutada palju nooruspõlves, kui muretseda toimetuleku pärast kogu oma ülejäänud elu.
Koolis õppides võis pidevalt kuulda õpilaste hädaldamist matemaatika ja füüsika üle. Ei mõistetud, miks on vaja nii arusaamatuid ja raskeid aineid õppida. Tihtipeale ei seletata reaalainete tundides, milleks õpitavaid teadmisi vaja läheb. See on üks suur õppesüsteemi puudus. Näiteks ajaloo õpetamise vajadustest on kerge aru saada: see arendab silmaringi. Samas ei mõisteta, milleks on vaja uurida funktsiooni matemaatika tunnis, õppida Newton ’i teist seadust füüsikas ja erinevaid reaktsioone keemias. Ega kohegi ei saa õpilane nende tähtsusest ja kasutamisvaldkondadest aru. Kui õpetajad seletaksid, kuidas neid teadmisi kasutada saab ning üritaksid äratada noortes huvi, siis oleks võib-olla suurem huvi reaalainete vastu.
Madal reaalainete oskus mõjutab ohtralt inseneride ja arstide arvu, neist on pidevalt puudus ning see pidurdab riigi arengut. Samas kannatavad noored ise ka, sest nad ei oska seletada erinevaid nähtusi, luua nende vahelisi seoseid . Kui minna ülikooli õppima tehnilisi erialasid, siis on tulevikus vähem probleeme töökoha leidmisega ning hea palga teenimisega. Hea reaalainete oskus tuleb kasuks kogu elus. Kõik ei lähe loomulikult peale keskkooli reaalkallakuga erialale , kuid nad arendavad oma loogilise mõtlemise oskust ning oskavad objektiivselt mõelda.
Tänapäeval on maailm avatum kui eales varem. Võib minna õppima välismaa ülikoolidesse või olla seal mingit aega vahetusõpialsena. Saadud kogemus tuleb kasuks kogu ülejäänud elus. Oma ala tippspetsialiste läheb vaja alati igal pool. Pärast mõnes teises riigis hariduse omandamist saab sinna ka elama asuda . Parema elu ja kõrgemad palgad on vägagi ahvatlevad. Samas on väljaränne Eestist suureks probleemiks.
Mõned noored otsustavad ühineda oma lemmikpartei noortekoguga. See annab neile võimaluse astuda poliitmaastikule ja seal silma paista. Tänu sellele on võimalik peale õpinguid sattuda kõrgele ametikohale. Eesti poliitikas on mitmeid selliseid “tegelasi”. Nad saavad juba noorelt väga kõrget palka selle eest, et nad täidavad oma partei käske erinevates volikogudes. Samas noor insener, kes teeb palju sisukamat ja ühiskonnale kasulikumat tööd peab esialgu leppima madalama palgaga.
Praegu vastutavad hariduse eest “vana kooli” ametnikud, kes tegutsevad vana malli järgi. Loomulikult on läbi viidud mitmeid haridusreforme. Muudeti keskkooli õppekavasid ning eksameid. Praegu soovitakse reformida ülikooliharidust, kuid paljud ei ole sellega nõus. Hariduse uuendamisel võiksid suuremat rolli mängida noored, kes ise alles lõpetasid oma haridustee. Koolitundides peaks juurutama rohkem rühmatöid, kus ühise eesmärgi saavutamiseks on vaja teha omavahel koostööd. Noored õpiksid teineteisega arvestama ning arendaksid oma suhtlemisoskust. Selline õpetamismeetod annaks kogemusi tulevase elu jaoks. Ka need, kes muidu õppida ei viitsi, lööksid kaasa ning saaksid mingeid teadmisi. Lisaks sellele on rühmas töötades põnevam probleemidele lahendusi leida.
Noored peavad mõistma, et elus hakkama saamiseks on vaja viitsimist. Oma unistusi saavad täide viia vaid nemad ise. Mitte keegi ei saa seda nende eest ära teha. Oma saatust ei tohi jätta juhuse hoolde. Kui noor seda ei mõista, peab keegi selle talle selgeks tegema. Eesmärkide täitmisel peavad noori toetama vanemad ning pedagoogid .
S
I
S
S
E
J
U
H
A
T
U
S
K
O
K
K
U
V
Õ
T
E
Annotatsioon
Essee eesmärgiks on rääkida erinevatest teguritest, mis mõjutavad noorte edukust . Noortel pole tänapäeval motivatsiooni teha midagi ära oma tuleviku heaks. Autor käsitleb, kuidas parandada noorte õppeedukust ning mida muuta õppesüsteemis. Autor mainib võimalusi, mis tänapäeva noortele osaks on saanud. Õppimine tuleks muuta atraktiivsemaks. Noori peaksid suunama nende vanemad ja pedagoogid. Noorte tulevik on nende endi kätes.
Sisukord

Töö eesmärgid

Ülevaade autori teemakäsitlusest

Esmamulje tööst

Töö positiivsed küljed

Töö negatiivsed küljed

Hinnang
RETSENSIOON
Retsenseeritavaks tööks on essee teemal „Noored ja edukus“. Essee eesmärgiks on rääkida aspektidest,