AJALOO KONSPEKT (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

doc

DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

1911.-1912.a. hõivatud Liibüa ja 19.sajandi lõpul hõivatud osa Somaaliast ning Eritrea); üritati kaotatut tasa teha. · 1935-1936.a. vallutati Etioopia (kes oli Rahvasteliidu liige, ent erilisi Itaalia vastaseid sanktsioone sellele ei järgnenud). · 1930-ndate teisel poolel lähenes Itaalia Saksamaale (ühendavaks teguriks diktatuur ja agressiivne välispoliitika); ühiselt tegutseti Hispaanias ning sõlmiti liidusuhted. · NB! Itaalia kohta vt. · Konspekt rahvusvahelistest suhetest kahe maailmasõja vahel. · Lähiajalugu XII klassile; lk.67-68. · Üldajalugu X klassile; lk.185-189.  7 NSVL KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I Kodusõja tagajärjed: 1) Kodusõjas saavutasid võidu ja võimule jäid punased e bolsevikud (kommunistid)

Ajalugu

36

odt

Ajalooõpetuse eksam

I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine. Inglismaal olid peamiselt probleemid oma kolooniate või iirlastega. Prantslased olid Saksamaa vastu meelestatud ja soovisid tagasi saada Elsass-Lotringi. Huvi pakkusid suhted Venemaa ja Inglismaaga. Sakslased kartsid nö „kahe tule vahele jääda” ehk siis ühelt poolt Prantsusmaa, teiselt Venemaa. 1871 loodi Saksamaa Keisririik, riigikorralduseks oli monarhia – keisriks Wilhelm II. Austria-Ungaris olid huvitatud Balkani poolsaarest. Itaallas

Ajalugu

28

docx

I ja II maailmasõda

a majanduslik tõus, majanduskriis 1929-1933. aastatel (Roosevelti „New Deal“), Komintern; äärmusliikumised (kommunistid ja natsionaalsotsialistid) – õpikus lk 74-79, vaata konspekti ja lk 79 küsimusi. - Demokraatia (demokraatia levik 1920. aastatel, demokraatia seletus, tunnused, demokraatlike riikide näited (Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa), konservatism, sotsiaaldemokraadid) – õp lk 80-85, konspekt - Diktatuur (diktatuuride tekke põhjused, diktatuuri mõiste, tunnused, riikide näited, autoritaarne ja totalitaarne riigikorraldus, fašistlik Itaalia, naitsionaalsotsialistlik Saksamaa (SS, Gestapo)) – õp lk 86-92, konspekt - Kommunistlik Venemaa (NSVL, NEP, Stalin, isikukultus, propaganda, industrialiseerimine, 1932- 1933. a nälg; sundkollektiviseerimine, suur terror, GULAG) – õp lk 93-99, konspekt Ei tea mis see siin on..

Ajalugu

19

docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

· üldine valimisõigus meestele 21.eluaastast (kaotati varanduslik tsensus) · naistele valimisõiguse andmine o valimisõigus jäi esialgu piiratuks (alates 30. eluaastat, naine pidi omama varandust või ülikooliharidust) o 1919 esimene naissaadik parlamendi alamkojas (leedi Nancy Astor) o 1928 naistele üldine valimisõigus 21.eluaastast o 1929 Inglismaa sai esimese naisministri 1. muudatused senises parteisüsteemis (vt konspekt: Suurbritannia 20.sajandi algul ja Poliitilised õpetused) · varasemal perioodil olid Ing-l vaheldumisi võimul kaks parteid - Konservatiivne Partei ja Liberaalne Partei · peale I ms kaotasid liberaalid oma positsiooni sotsiaaldemokraatlikule Leiboristlikule Parteile (ka Tööerakond; loodi1906), mis esindas eeskätt tööliste huve · Tööerakond on esialgu võimul vähe > 1924.aastal mõned kuud ja 1929-1931

Ajalugu

43

docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma

Ajalugu

13

docx

Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa

Balti liit- Balti liit tähendas viie Balti riigi ­ Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ­ tihedat sõjalis-poliitilist koostööd ning oli mõeldud Venemaa võimaliku rünnaku vältimiseks ja tagasilöömiseks.Paraku ebaõnnestusid Balti liidu loomise katsed täielikult. Põhjuseks olid esiteks Balti riikide omavahelised vastuolud suhted NSV Liiduga- Teema 8 Rahvusvahelised suhted enne II maailmasõda ja sündmused Baltimaades ning Soomes, pt. 18, 20 + konspekt Rahvasteliidu roll sõdadevahelisel ajal- organisatsiooni eesmärgina nähti riikidevaheliste tülide lahendamist rahumeelsete vahenditega ja majandusliku ning kultuurilise koostöö teostamist liikmesriikide vahel. Versailles´i süsteemi kokkuvarisemine- süteem varises kokku sest: RL-i põhikiri, mis võimaldas RL-i Nõukogusse kuuluvatel riikidel panna neile mittemeeldivatele otsustele peale veto (e. keeld)- sellega oli võimalik nurjata näiteks RL-i poolt kohaldatud sanktsioone

Ajalugu

92

docx

Maailm 20. sajandi algul

AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic) Valmis lennuk (vennad Wrightid) Autotööstuses võeti kasutusele konveier Rassism Rassism oli 20. Aastasaaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma. Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine Suured koloniaalvaldused olid suurbritannial, p

Ajalugu

21

docx

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. 1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. 1920 Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. 1921 Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uus majandusp

Ajalugu

Kommentaarid (1)