Tallinna Polütehnikum
Eesti mehed Esimeses Maailmasõjas Referaat
Andres Möll PA-11B
Tallinn 2012 Sissejuhatus
Esimene maailmasõda puhkes 1914. aastal. Sõja otseseks ajendiks sai Austria-Ungari
troonipärija Franz Ferdinandi mõrvamine Sarajevos 28. juunil 1914. See andis Austria-
Ungarile ettekäände esitada Serbiale ultimaatum ja pärast selle tagasilükkamist kuulutada
Serbiale sõda. Venemaa kartis kaotada mõjuvõimu Balkanil ja kuulutas Serbia toetuseks 31.
juulil välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale ja Prantsusmaale. Suurbritannia astus sõtta 4. augustil.
Sõja tegelikud põhjused on kaugemas minevikus. 20. sajandi alguseks oli maailm jaotatud
põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ning eeskätt Saksamaa taotles senise
maailmakorra ümbervaatamist. Teravaid erimeelsusi suurriikide vahel oli ka Lähis-Idas, kus
põrkusid Saksamaa ja Suurbritannia huvid. Esimene Maailmasõda
1914. a viisid suurriikide vastuolud Esimese maailmasõja puhkemiseni. Vastamisi seisis kaks
koalitsiooni: Entente (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa) ja Keskriigid (Saksamaa,
Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria , samuti Itaalia, kes hiljem asus Entente'i poolele). Võitlus
käis hegemoonia pärast maailmas. Venemaa soovis laiendada oma valdusi Balkanile ja mujal
Kagu-Euroopas ning suurendada oma mõju maailma poliitikas.
Baltikumil oli alanud sõjas Venemaale strateegiline tähtsus. Iseäranis oluline roll oli
Baltimaadel Venemaa pealinna Petrogradi kaitsmisel. Maailmasõja eel oli Eestisse rajatud
mitu olulist militaarobjekti. Sõja vältel käisid ulatuslikud tööd Peeter Suure
merekindluse rajamiseks. Tallinnast sai Venemaa Läänemere sõjalaevastiku tegevusbaas, kuhu
rajati sadam ja sõjalaevatehased. Tallinna paigutati 30 000 maaväelast ja 20 000 madrust.
Suvel 1914 algasid Eestimaa ja Liivimaa kubermangus mobilisatsioonid. Hinnanguliselt võeti
maailmasõja kestel Vene armeesse üle 100 000 eestlase, kellest umbkaudu kümnendik sõjas
hukkus. Eesti ala jäi sõjategevusest kuni 1917. a sügiseni puutumata. Küll saabus juba 1915
Eestisse hulgaliselt sõjapõgenikke Lätist, mis oli saanud rindepiirkonnaks. Eesti
territooriumist sai edaspidi Vene põhjarinde tagala, kuhu oli 1917. a alguseks koondatud üle
100 000 Vene sõjaväelase.
Pärast Vene veebruarirevolutsiooni 1917. a asusid eesti rahvuslikud poliitikud Vene Ajutiselt Valitsuselt taotlema autonoomiat. 30. märtsil kinnitaski see määruse, millega eestlastega
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-06-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
vazzar
Õppematerjali autor
Eestlased I maailmasõjas Tauri Busch 10B TTG Sõja algus Algselt ,,Maailmasõda" Algas 28. juuli 1914 Eestisse jõudis otsene sõda alles 1917 Eestisse koondati 250 000 sõjaväelast pärast Riia all Saksamaalt lüüa saamist Eesti osalus sõjas Vene armeesse ligi 100'000 sõdurit kellest langes 10'000 Eesti sõdureid pandi kõigile rinnetele Mobiliseerimse tõttu jäid põllud sööti ja hobused ning kariloomad rekvireeriti Sõjategevus Eestis 1912 aastal hakati ehitama rannakaitsepositsiioni, et kaitsa Peterburgi võimalike mererünnakute eest 1917. aastaks valmisid 57 suurtükiga rannakaitsepatareid, 13 õhutõrjepatareid ja mitu merelennukite baasi. Sõja algusest lasi Venemaa merre 38'500 meremiini
Ajalugu AJALUGU XI 4.kursuse 3. tööleht: EESTI ISESEISVUMINE JA VABADUSSÕDA Eesti 1917 aastal. 1917. aasta veebruaris toimus Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusel toimus võimuvahetus : a) Kukutati keisri võim b) Võimule tuli Ajutine Valitsus Ajutise Valitsuse esindajaks Eestis sai kubermangukomissar Jaan Poska. Eesti rahvuslikud jõud seadsid Eesti poliitiliseks eesmärgiks autonoomia. 26. märtsil korraldati Petrogradis Ajutise valitsuse mõjutamiseks hiiglaslik demonstratsioon. Märtsi lõpul sai Eesti autonoomia (omavalitsuse) Venemaa koosseisus st. a) Ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. b) Mida valitses kubermangukomissar Jaan Poska. c) Nõuandvaks organiks kubermangukomissaari juures sai Ajutine Maakogu. d) Täidesaatvas asutuseks Maavalitsus.
Ternopoli joonel. 191 21.veebruar Verduni lahingu algus läänerindel. 6 31.mai-1.juuni Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel. 1.juuli Somme`i lahingu algus läänerindel. aasta lõpp Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 191 veebruar-märts Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II 7 kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30.märts Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks. 6.aprill USA astus sõtta Antanti poolel. 24.oktoober Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee. 27.oktoober enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. 15.detsember Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu. 191 24.veebruar Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse.
Ternopoli joonel. 191 21.veebruar – Verduni lahingu algus läänerindel. 6 31.mai-1.juuni – Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel. 1.juuli – Somme`i lahingu algus läänerindel. aasta lõpp – Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 191 veebruar-märts – Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II 7 kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30.märts – Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks. 6.aprill – USA astus sõtta Antanti poolel. 24.oktoober – Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee. 27.oktoober – enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. 15.detsember – Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu. 191 24.veebruar – Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse.
Pärnu Merekool Eesti iseseisvumine 1917-1920 Uurimistöö ajaloos Koostaja Sten Lelov Õpperühm 25LM Juhendaja Felix Krapp Pärnu 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Eestimaa ja rahvas Esimeses maailmasõjas................................................................................ 5 Sõja algus................................................................................................................................ 5 Eestlased püssi all................................................................................................................... 6 Olukord tagalas.......................................................................................................
ligipääsuteid Pariisile. Pealegi olid ühendusteed Saksamaaga üsna lühikesed. Rünnakuks koondati varjatult peaaegu pool miljonit Teljeriikide meest. Prantslaste kindlus oli üsna kehvalt kindlustatud, samuti olid väed nõrgapoolsed. Tulemuseks 714 000 surnud sõdurit mõlemalt poolelt. Lisa haavatud ja teadmata kadunud - kokku rohkem kui 1,2 miljonit. Saksa pool ei saavutanud mitte midagi. Prantslased ei jooksnud verest tühjaks, Verdun jäi hõivamata. Somme’i lahing – toimus Esimeses maailmasõjas 1916. aastal prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel. Somme'i lahing peeti Somme'i jõe kallastel Põhja-Prantsusmaal. Inglased kasutasid Somme lahingus esimest korda tanke. Liitlaste pealetung takerdus ja nad kaotasid 794 000, sakslased 538 000 meest surnute, haavatute, vangide ja teadmata kadunutena. Kumbki pool ei saavutanud edu. Lahing oli osavõtjate arvult ja inimkaotustelt suurim Esimeses maailmasõjas. Ypres’i lahing – 1915
ümberkorraldamist ja taluperemeestele maapäevast osavõtuõigust (tsaarivalitsus lükkas reformid edasi). Baltisaksa aadel jäi tsaaritruuks, säilitas majandusliku võimu ja teatava mõju õukonnas. Ainult Vene impeeriumi koosseisus oli baltisakslastel lootust kaitsta oma privileege : Tsaari-Venemaa kokku varisedes võtsid nad kursi Eesti- , Liivi- ja Kuramaa ühendamisele Saksamaaga. Eestlased püssi all : I maailmasõja ajal tekkis eesti ohvitserkond. Sõjas olid nende kaotused suured, mistõttu tuli koolitada uusi nooremohvitsere (u 2000 üliõpilast, koolmeistrit). Eestlased hajutati paljudesse väeosadesse mitmel rindel. Läti vabatahtlikest(1915) moodustati pataljone (hiljem kütidiviis), mis oli Vene paremaid väekoondisi, kuid kanti kaotusi. Eestlastel väeosasid polnud, kuid näidati end heade sõduritena. Olukord tagalas : Tekkis puudust tähtsaimatest tarbekaupadest, hinnad tõusid, must turg
3) moodustati Venemaa Ajutine Valitsus 4) tööliste nõukogu teke Sündmused ja muutused Eestis (Märtsirevolutsioon ja autonoomia): 1) Ajutise Valitsuse esindajaks Eestis sai Jaan Poska 2) Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt 3) toimus eestlaste meeleavaldus Petrogradis, kuna autonoomiaseaduse vastuvõtmine hakkas venima 4) Venemaa Ajutine Valitsus kinnitas 30. märtsil (12.aprillil) 1917 Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, millega Eesti sai ulatusliku autonoomia (- osaline iseseisvus Vene riigi sees) 5) senine Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati üheks Eestimaa kubermanguks, mida juhtis kubermangukomissar Jaan Poska 6) omavalitsuse seaduse alusel loodi Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, nõnda kõlas ametlik nimetus; rahvasuus ja hiljem ametlikes ajalugudeski on käibel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid