Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajaloo tähtsamad tegelased, mõisted. (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

  • NIMED
  • Jaan Poska - eesti riigimees , kirjutas alla Tartu rahulepingule.
  • Konstantin Päts- päästekomitee liige, Eesti esimene president .
  • Johann Laidoner- Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas.
  • Jaan Tõnisson- riigitegelane ja poliitik . 20 saj postimehe peatoimetaja . Lõi eesti esimese erakonna.
  • F. R. Kreutzwald- Eesti esimese eepose looja, õppis Tartu Ülikoolis arstideaduskonnas. Töötas ka arstina.
  • Karl Robert Jakobson - Ajaleht Sakala looja. EkmS juht.
  • Jakob Hurt -vana vara ja rahvaluule koguja, Oteoää kirikuõpetaja, EkmS president.
  • J. V. Jannsen - Perno Postimehe looja, lõi laulu jamänguseltsi Vanemuise, korraldas esimese üldlaulupeo Tartus.
  • Lydia Koidula- oli Eesti kirjanik ja Jannseni tütar.
  • J. Köler- oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile.
  • Nikolai II- oli Venemaa viimane keiser , Poola kuningas ja Soome suurvürst. Ta  valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga.
  • Carl XII- oli Rootsi kuningas 1697–1718. Ta sai Rootsi kuningaks 15-aastaselt, pärast oma isa - Karl XI surma.
  • Gustav II Adolf- lõi Talinnase esimese gümnaasiumi ja oli üks Tartu Ülikooli asutajatest.
  • Peeter I- oli Vene tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser 31. jaanuarist 1721 kuni surmani. Peeter I oli tsaar ja keiser Romanovite dünastiast, mis valitses aastail 1613 –1917.
  • Aleksander I- Venemaa keisrina tegi ta mõõdukaid reforme. 1816–1819 kehtestas ta Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.
  • B. G Forselius - forseliuse seminar , kirikuõpetaja perest, hukkus 1688
  • Anton Thor Helle- tõliks Eesti keelde esimese eesti piibli.
  • Abraham Lincoln - oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja 16. president 1861–1865. Tema valitsusaja peamisteks saavutusteks peetakse orjanduse kaotamist Ameerika Ühendriikides ja neli aastat kestnud kodusõja võitmist.
  • Washigton- Ameerika esimene president, Iseseisvusdeklaratsioon .
  • Napoleon - oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Ta oli suurepärane väejuht.
  • Otto von Bismarck - oli Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler. Bismarcki suurimaks teeneks peetakse Saksamaa ühendamist.
  • Oliver Cromwell - oli Inglise riigimees ja sõjaväelane, kelle juhtimisel kukutati Inglise monarhia ja kehtestati vabariik.
  • AASTAAJAD
  • Suur Prantsuse revolutsioon - toimus 1789–1799 Prantsusmaal.
  • Ameerika kodusõda- 1861–1865 Ameerika Ühendriikide territooriumil aset leidnud sõda
  • Ameerika iseseisvussõda- 1775–1783
  • Põhjasõda- oli 1700–1721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel.
  • I maailmasõda- 28 juuni 1914- 11 nov. 1918.
  • Vabariigi loomine 24 veebruar 1918
  • Vabadussõda 28nov 1918 – 2veeb 1920
  • Landeswehri sõda 1919 juuli
  • Tartu rahu 2 veeb 1920
  • 23 juuni võidupüha, 20 august taasiseseisvumine , 24 veeb iseseisvus päev
  • MÕISTED
  • Absoluutne monarhia- piiramatu kuninga võim 17 saj.
  • Monarhia- riigivorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh ( kuningas, keiser, tsaar).
  • Demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigijuhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu.
  • Paavst kõrgem katolikukiriku tegelane.
  • Lutherlus - protestantlik usuvool , Martin Lutheri õpetus.
  • Valgustus - periood euroopa ajaloos 1680- 1780. usk mõistuse võimalustesse ja vanade traditsioonide hülgamine.
  • Imperialism- suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. Suurriikide e impeeriumite võim.
  • Koloonia- asumaa .
  • Proletariaat - palgatööline
  • Diktatuur- üksikisiku piiramatu võim ühiskonnas
  • Reform - ümberkorraldus, mille eesmärk on teha uuendusi vanas süsteemis.
  • Urbaniseerumine - linnastumine, inimesed kolivad maalt linna

 
Ajaloo tähtsamad tegelased-mõisted #1 Ajaloo tähtsamad tegelased-mõisted #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Nimed, mõisted, aastaajad lahti seletatud.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
docx

Eesti ajaloo inimesed

KESKAEG 1208-1558 · Theoderich ­ tsistertslaste ordu liige. Põhjala ristisõja juhtivamaid isikuid. Mõõgavendade ordu rajaja. 1211 Eestimaa piiskop. Viis Eestis ristimisi läbi · Albert- paavsti poolt määratud Liivimaale III piiskop. Liivimaa paganate ristija · Kaupo- oli Turaida vanem, arvatakse, et oli esimene, kes lasi end rahvaga ristida ja hiljem sõdis ka ristisõdijatega koos paganate vastu. · Lembitu ­eestlaste vanem Sakala maakonnast. Organiseeris võitlust ristisõdijate vastu. · Wolter von Plettenberg- Liivi ordumeister, suutis ajutiselt sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Õnnestus kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaal. · Melchior Hoffmann- kasukavalmistaja. Teda mõjutas Martin Luther, hakkas luteri jutlusi pidama. · Innocentius III ­ Rooma paavst. Saatis kristlasid Liivimaal paganate vastu ristisõda pidama. Andis Albertile korraldusi. Tunnustas Mõõgavendade ordut. · Aleksander

Ajalugu
thumbnail
8
docx

8. klassi ajaloo eksam

Väljarändamisliikumine toimus, sest usuti, et Venemaal antakse kõigile soovijatele tasuta maad. Talupojad lasid end ümberasujate nimekirja panna. Keisri usku mindi, sest talupojad lootsid maad saada ja vabaneda teokohustusest. Kui selgus, et maad ei saa, ei lastud vanasse usku tagasi ka minna. 12. EESTI RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG (õpiku II osast lk 44-47) Mida nimetatakse rahvuslikuks liikumiseks ja ärkamisajaks, millal oli ärkamisaeg, miks see kujunes, olulisemad ärkamisaja tegelased (Jannsen Jakobson, Hurt) ja sündmused-nähtused ("Perno Postimees", esimene üldlaulupidu, Vanemuise selts, Aleksandrikool, rahvaluulekogu- mine, "Sakala"), ärkamisaja tähtsus. Rahvuslik liikumine on rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Ärkamisaeg on ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Ärkamisaeg oli 19

Ajalugu
thumbnail
6
doc

I maailmasõda (lahingud, tulemused, isikud, mõisted)

Sõjatandrid ja olulisemad lahingud. Vt ka kaarti Adamson, lk 25, Fjodorov lk 57. Enamasti toimus sõjategevus Saksamaa, Austria-Ungari, Prantsusmaa territooriumil. Vähem toimus Suurbritannias, Itaalias. Tannenbergi lahing – 1914. aastal Ida-Preisimaal toimunud venelaste ning sakslaste vaheline lahing, kus venelased marssisid otse sakslaste lõksu teadmatuse ning II armee kindral Samsonovi juhtimisvigade tõttu. Langes 140000 venelast, kõigest kümnendik pääses. Sakslaste kaotused olid ca 20000 meest. Vene kindral, II armee juhataja Samsonov lasi ennast maha, kui oli mõistnud oma vea tõsidust. Marne’i lahing – 1914. aasta septembri alguseks olid Saksa armeed juba kurnatud. Prantslased said tänu õhuluurele aimu sakslaste liikumisest, mille järel andis Prantsuse ülemjuhataja Joffre käsu rünnata neid lõuna pool Marne’i jõge. See tabas sakslasi ootamatult ning sundis neid pöörduma. Saksa väejuht von Moltke ei soovinud enam lahingut juhtida, kuna kaotused olid te

Ajalugu
thumbnail
26
docx

LÄHIAJALUGU 1: ISIKUD, MÕISTED, AASTAD

Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17. Elu-olu ja kultuur. IV. Teine maailmasõda: 18. Sammhaaval uue sõjani; 19. Teise maailmasõja algus 1939–1941; 20. Balti riikide okupeerimine 1939–1940. Soome Talvesõda; 21. Sõjasündmused 1941–1943; 22. Saksamaa j

Ajalugu
thumbnail
7
docx

8. klassi ajaloo eksam

töölistele. Proletariaat- palgatöölised Imperialism on suurriikide soov oma territooriume naabrite arvelt laiendada ja kolooniaid hõivata. See tekkis siis, kui suurriigid tahtsid selgeks saada, kes on ikkagi kõige tugevam. 10.POLIITILISED ÕPETUSED 19. SAJANDIL Iseloomusta lühidalt järgmisi poliitilisi voole: konservatism, liberalism, rahvuslus, sotsialism (sh sotsialism-utopism), marksism Konservatism- Tekkis Prantsuse revolutsiooni ajal. konservatiivid olid seisukohal et mehed on tähtsamad kui naised. konservatism säilitas ajaloolist järjepidavust ja traditsioonilisi väljavaateid. Nad olid seisukohal, et kõik ühiskonna liikmed ei tegeleks poliitikaga. Nad ei toetanud üldist valmisõigust ja naiste võrdsust poliitikas. Liberalism- soovisid kaitsta revolutsiooniaastatel kättevõidetud vabadusi. Liberalism tähtsustas vabadust ja võrdõigsust, et mehed ja naised oleksid võrdsed. Liberalismi iseloomustas vabameelsus.

Ajalugu
thumbnail
8
docx

8. klassi ajaloo eksami piletid

8 k Ajalooeksami piletid 2008 1. ABSOLUTISM EUROOPAS Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. sajandi Euroopa riikides, näiteks Venemaal (tsaar), Türgis (sultan) ja Prantsusmaal (kuningas). Absolutistlikke riike valitseti ametnikkondade abiga, kuhu kuulusid suures osas väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, kelle truuduses valitseja võis kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu sellele toimis valitsemine ka siis, kui valitseja ise oli liiga noor või vähese huvipuudusega. Absolutismiajal oli kolm seisust. Esimene (vaimulikud) ja teine (aadlikud) seisus olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad ja linlased, kes maksid makse. Aja jooksul kujunesid ka erinevused seisustes, näiteks võis vaimulikke sekka kuuluda nii kardinal kui ka k?

Ajalugu
thumbnail
8
odt

Ajaloo 8. klassi eksamipiletite vastused

8 k Ajalooeksami piletid 2008 1. ABSOLUTISM EUROOPAS Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. sajandi Euroopa riikides, näiteks Venemaal (tsaar), Türgis (sultan) ja Prantsusmaal (kuningas). Absolutistlikke riike valitseti ametnikkondade abiga, kuhu kuulusid suures osas väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, kelle truuduses valitseja võis kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu sellele toimis valitsemine ka siis, kui valitseja ise oli liiga noor või vähese huvipuudusega. Absolutismiajal oli kolm seisust. Esimene (vaimulikud) ja teine (aadlikud) seisus olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad ja linlased, kes maksid makse. Aja jooksul kujunesid ka erinevused seisustes, näiteks võis vaimulikke sekk

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Ajalugu KT 1

loomiseks # Maal hoogustus ühistegevuslik liikumine. Masina- ja tarvitajateühistud, piimaühistud, maaparandusühistud. # 1902 aasta asutati Tartus Jaan Tõnissoni algatusel Eesti Laenu- ja Hoiuühisus, see on esimene Eesti rahvuslik pank. #1905 aasta kirjanduslik rühm Noor Eesti: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Juhan Aavik. Lipukiri ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." # 1907 ­ Eesti Kirjanduse Selts ­ eesti keele, kirjanduse, ajaloo uurimine. # 1909 loodi Jakob Hurda mälestuseks Eesti Rahva Muuseum. # Avati uus Vanemuise maja ja 1913 uus Estonia teatri hoone. Antisemitism juudivaen, eriti Viinis, Pariisis, Peterburis jm. Sionistlik liikumine Theodor Herzi juhtimisel. Koondas juute ja taaselustas heebrea keelt. Juugendlikud teosed ­ lüüriline kujundikeel. Nt. Kiplingi lühijutud, M. Gorki loomingu tekstid. Ekspressionism närviline, subjektiivne, dramaatiline. Nt. Edvard Munch ­ norrakas

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun