KESKAEG 1208-1558 · Theoderich tsistertslaste ordu liige. Põhjala ristisõja juhtivamaid isikuid. Mõõgavendade ordu rajaja. 1211 Eestimaa piiskop. Viis Eestis ristimisi läbi · Albert- paavsti poolt määratud Liivimaale III piiskop. Liivimaa paganate ristija · Kaupo- oli Turaida vanem, arvatakse, et oli esimene, kes lasi end rahvaga ristida ja hiljem sõdis ka ristisõdijatega koos paganate vastu. · Lembitu eestlaste vanem Sakala maakonnast. Organiseeris võitlust ristisõdijate vastu. · Wolter von Plettenberg- Liivi ordumeister, suutis ajutiselt sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Õnnestus kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaal. · Melchior Hoffmann- kasukavalmistaja. Teda mõjutas Martin Luther, hakkas luteri jutlusi pidama. · Innocentius III Rooma paavst. Saatis kristlasid Liivimaal paganate vastu ristisõda pidama. Andis Albertile korraldusi. Tunnustas Mõõgavendade ordut. · Aleksander
Väljarändamisliikumine toimus, sest usuti, et Venemaal antakse kõigile soovijatele tasuta maad. Talupojad lasid end ümberasujate nimekirja panna. Keisri usku mindi, sest talupojad lootsid maad saada ja vabaneda teokohustusest. Kui selgus, et maad ei saa, ei lastud vanasse usku tagasi ka minna. 12. EESTI RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG (õpiku II osast lk 44-47) Mida nimetatakse rahvuslikuks liikumiseks ja ärkamisajaks, millal oli ärkamisaeg, miks see kujunes, olulisemad ärkamisaja tegelased (Jannsen Jakobson, Hurt) ja sündmused-nähtused ("Perno Postimees", esimene üldlaulupidu, Vanemuise selts, Aleksandrikool, rahvaluulekogu- mine, "Sakala"), ärkamisaja tähtsus. Rahvuslik liikumine on rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Ärkamisaeg on ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Ärkamisaeg oli 19
Sõjatandrid ja olulisemad lahingud. Vt ka kaarti Adamson, lk 25, Fjodorov lk 57. Enamasti toimus sõjategevus Saksamaa, Austria-Ungari, Prantsusmaa territooriumil. Vähem toimus Suurbritannias, Itaalias. Tannenbergi lahing – 1914. aastal Ida-Preisimaal toimunud venelaste ning sakslaste vaheline lahing, kus venelased marssisid otse sakslaste lõksu teadmatuse ning II armee kindral Samsonovi juhtimisvigade tõttu. Langes 140000 venelast, kõigest kümnendik pääses. Sakslaste kaotused olid ca 20000 meest. Vene kindral, II armee juhataja Samsonov lasi ennast maha, kui oli mõistnud oma vea tõsidust. Marne’i lahing – 1914. aasta septembri alguseks olid Saksa armeed juba kurnatud. Prantslased said tänu õhuluurele aimu sakslaste liikumisest, mille järel andis Prantsuse ülemjuhataja Joffre käsu rünnata neid lõuna pool Marne’i jõge. See tabas sakslasi ootamatult ning sundis neid pöörduma. Saksa väejuht von Moltke ei soovinud enam lahingut juhtida, kuna kaotused olid te
Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17. Elu-olu ja kultuur. IV. Teine maailmasõda: 18. Sammhaaval uue sõjani; 19. Teise maailmasõja algus 1939–1941; 20. Balti riikide okupeerimine 1939–1940. Soome Talvesõda; 21. Sõjasündmused 1941–1943; 22. Saksamaa j
töölistele. Proletariaat- palgatöölised Imperialism on suurriikide soov oma territooriume naabrite arvelt laiendada ja kolooniaid hõivata. See tekkis siis, kui suurriigid tahtsid selgeks saada, kes on ikkagi kõige tugevam. 10.POLIITILISED ÕPETUSED 19. SAJANDIL Iseloomusta lühidalt järgmisi poliitilisi voole: konservatism, liberalism, rahvuslus, sotsialism (sh sotsialism-utopism), marksism Konservatism- Tekkis Prantsuse revolutsiooni ajal. konservatiivid olid seisukohal et mehed on tähtsamad kui naised. konservatism säilitas ajaloolist järjepidavust ja traditsioonilisi väljavaateid. Nad olid seisukohal, et kõik ühiskonna liikmed ei tegeleks poliitikaga. Nad ei toetanud üldist valmisõigust ja naiste võrdsust poliitikas. Liberalism- soovisid kaitsta revolutsiooniaastatel kättevõidetud vabadusi. Liberalism tähtsustas vabadust ja võrdõigsust, et mehed ja naised oleksid võrdsed. Liberalismi iseloomustas vabameelsus.
8 k Ajalooeksami piletid 2008 1. ABSOLUTISM EUROOPAS Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. sajandi Euroopa riikides, näiteks Venemaal (tsaar), Türgis (sultan) ja Prantsusmaal (kuningas). Absolutistlikke riike valitseti ametnikkondade abiga, kuhu kuulusid suures osas väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, kelle truuduses valitseja võis kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu sellele toimis valitsemine ka siis, kui valitseja ise oli liiga noor või vähese huvipuudusega. Absolutismiajal oli kolm seisust. Esimene (vaimulikud) ja teine (aadlikud) seisus olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad ja linlased, kes maksid makse. Aja jooksul kujunesid ka erinevused seisustes, näiteks võis vaimulikke sekka kuuluda nii kardinal kui ka k?
8 k Ajalooeksami piletid 2008 1. ABSOLUTISM EUROOPAS Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. sajandi Euroopa riikides, näiteks Venemaal (tsaar), Türgis (sultan) ja Prantsusmaal (kuningas). Absolutistlikke riike valitseti ametnikkondade abiga, kuhu kuulusid suures osas väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, kelle truuduses valitseja võis kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu sellele toimis valitsemine ka siis, kui valitseja ise oli liiga noor või vähese huvipuudusega. Absolutismiajal oli kolm seisust. Esimene (vaimulikud) ja teine (aadlikud) seisus olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad ja linlased, kes maksid makse. Aja jooksul kujunesid ka erinevused seisustes, näiteks võis vaimulikke sekk
loomiseks # Maal hoogustus ühistegevuslik liikumine. Masina- ja tarvitajateühistud, piimaühistud, maaparandusühistud. # 1902 aasta asutati Tartus Jaan Tõnissoni algatusel Eesti Laenu- ja Hoiuühisus, see on esimene Eesti rahvuslik pank. #1905 aasta kirjanduslik rühm Noor Eesti: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Juhan Aavik. Lipukiri ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." # 1907 Eesti Kirjanduse Selts eesti keele, kirjanduse, ajaloo uurimine. # 1909 loodi Jakob Hurda mälestuseks Eesti Rahva Muuseum. # Avati uus Vanemuise maja ja 1913 uus Estonia teatri hoone. Antisemitism juudivaen, eriti Viinis, Pariisis, Peterburis jm. Sionistlik liikumine Theodor Herzi juhtimisel. Koondas juute ja taaselustas heebrea keelt. Juugendlikud teosed lüüriline kujundikeel. Nt. Kiplingi lühijutud, M. Gorki loomingu tekstid. Ekspressionism närviline, subjektiivne, dramaatiline. Nt. Edvard Munch norrakas
Kõik kommentaarid