Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vana-Egiptus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

VANA- EGIPTUS
Vana-Egiptuse riigi ajaline määratlus
Ajalooline taust, mõjutused
Ühiskonna- ja riigikorraldus

  • Vana riigi periood u 2700- 2200 eKr
  • 2200-2000 eKr, jagunemine teineteisest sõltumatuks
  • Keskmise riigi periood u 2000- 1650 eKr
  • 1650-1550 a eKr, taasjagunemine
  • Uue riigi periood u 1550-1075 eKr
  • Hiline periood u 1075-525 eKr
  • 525 a eKr langes 2 saj. Pärsia võimu alla
  • Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni
  • Jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks.
  • 5000 a eKr pärinevad varaseimad põlluharijate asulad Niiluse ääres.
  • 3000 a eKr liitsid Ülem-Egiptuse valitsejad kogu Egiptuse ühtseks riigiks.
    Pärimuse järgi tegi seda kuningas Menes .
  • Menes rajas ka Memphise
  • Sellest ajast allus Egiptus piiramatu võimuga kuningale .
  • Hakati vaske kasutama, kuid see ei tõrjunud välja kivist tööriistu.

  • Rangelt hierarhiline .
  • Kuninga võim tugines kitsale ülikkonnale. (riigiametnikud, preestrid )
  • Talupojad, allautatud riigi rangele kontrollile .
  • Egiptus oli maa ühiskond.
  • Vähe suuri linnu.
  • Ülikkond kui ka lihtrahvas elas maal.
  • Kuningas: seadusandja, sõjaväe ülemjuhataja, kõrgeima preestrina ainus täievoliline inimeste ja jumalate vahendaja.
  • Ühiskonna ja looduse korraldus olid egiptlaste meelest lahutamatult seotud.
  • Kõrgem ametnikkond moodustus ülikutest.
Eluolu
Teaduse areng
( haridus ja kiri)
Religioon , usk hauatagusesse ellu
  • Enamik egiptlasi oli kohustatud riigi heaks ja riikliku kontrolli all tööd tegema.
  • Talupojad, käsitöölised, orjad .
  • Enamik olid talupojad.
    (hariti riigi või ülikute maid, niisutussüsteemide rajamine ja korrashoid ,muud riiklikud ehitused)
  • Talupojad elasid tagasi hoidlikes, üheruumilistes palmilehtedest katusega savionnides, kus vahel majutati ka koduloomi.
  • Söödi nisu- või odrajahust küpsetatud leiba.
  • Joodi odrast ja leivast pruulitud lahjat õlut.
  • Töö oli kurnav, kohustused sageli üle jõu käivad.
  • Käsitöölised: osalt eraettevõtjad, osalt riigi kontrollile alluvad sõltlased.
  • Käsitöölised töötasid enamasti vaaraode ja ülikute losside või templite juures, täitsid nende tellimusi.
  • Amet pärines põlvest põlve.
  • Tasuti tarbeesemete ja toiduga, sest raha ei tuntud.
  • Edukal käsitöölisel oli võimalik tõusta töödejuhatajaks ja sulanduda ülemkihi hulka.
  • Orjad olid teisejärgulised.
    (kasutati töödel, suurematel ehitustel ja sõjaväes.)
  • Kujunes tsivilisatsiooni esiletõusuga (VI-III a.tuhande vahetusel eKr)
  • Kirja kujunemisega sai võimalikuks riiklik korraldus.
  • Kirjutati hieroglüüfidega
    (Ligi 1000 märki)
  • Enamasti kirjutati ainult poliitilise, religioosse sisuga raidkirju ja esinduslikke tekste
  • Tõenäoliselt oskas kirjutada u 1% kogu maa elanikkonnast
  • Koolides õppisid peamiselt ülikud, kui mingi võimalus oli kooli pääseda lihtrahvalgi
    (vaesematel oli võimalik pääseda kõrgemale positsioonile)
  • Kirjutusmaterjal oli papüürus


  • Ellusuhtumine sügavalt religioosne
  • Preestrite ülesanded: religioossete tõekspidamiste täpsem sõnastamine, jumalate eest hoolitsemine.
  • 740 jumalat, võis olla veelgi suurem
  • Detailne ettekujutus elust pärast surma.
  • Usuti , et pärast surma elatakse sama sugust elu ja tegevust nagu eluajal.
  • Surmajärgne elu vaid nendel, kes olid ära saadetud matuse-rituaalidega (keha säilitamine).
  • Ohverdati loomi.
  • Pandi kaasa eluks vajalikke asju.
  • Matuserituaalid olid kulukad.


Arhitektuur
Minu hinnang
Tähtsamad faktid, mõisted
  • Templitel : massiivne peavärav, paiknes otsaküljel, sammas käigust ümritsetud siseõu, mille taga paiknes sammas saal . Omakorda väiksemad ruumid, kus hoiti jumalakujusid.
  • Suurimad templid rajati Uue riigi ajal.
    (Kranki hiigeltempel , Luxori väiksem tempel)
  • Püramiidid
  • Arhitektuur on neil võimad (nt. Püramiidid)
  • Kirjakeel on üliraske.
  • Hierarhiline ühiskond on liiga karm.
  • Egiptuse usk hauatagusesse ellu on minu arust täiesti jabur.
  • See, et meestel võib olla mitu naist on ka väga ebaharilik ja minu jaoks vastu võetamatu.
Hieroglüfid hieroglyphoi – pühad märgid.
Vaarao – tähistas algselt paleed, hiljem hakkasid egiptlased kuningaid vaaraodeks nimetama.
Uue riigi pea jumal – Amon-Ra
Päikesejumal – Ra
Taevajumal – Horos
Viljakusejumal ja surnute valitsejaOsiris
Kõrvetav ja viljatu läänetuul – Seth
Pühad loomad – kehastasid üht või teist jumalat mõnes tema ilmingus.
Mumifitseerimineselle spetsiaalne töötlemine parema säilitamise tagamiseks.
Sarkofaag – kivist sark ehk kast.
Palsameeriminemuumia valmistamine surnukeha õliga (palsamiga) võides.
Hierarhiline – astmeline süsteem erinevste asjade organiseerimiseks ja hindamiseks.
Maat – maailmakorraldus.
Tempelnelinurkne , muust maailmast kõrge müüriga eraldatud ehituskompleks.
Vana-Egiptus #1 Vana-Egiptus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Grete Almre Õppematerjali autor
Tabelina vormistatud. Kasulik ja tähtsaim informatsioon Vana-Egiptuse kohta: Vana-Egiptuse riigi ajaline määratlus; Ajalooline taust, mõjutused; Ühiskonna- ja riigikorraldus, Eluolu; Teaduse areng (haridus ja kiri); Religioon, usk hauatagusesse ellu.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Egiptus

hieroglüüfkiri. kohustuste täitmised. · Vana riigi periood 2700-2200 a eKr ­ sealt pärinevad püramiidid, · Talupojad ­ harisid riigi või ülikute maid, olid sunnismaised, täitsid ühiskond oli juba rangelt hierarhiliselt korraldatud. Egiptuse usk. töökohustusi, maksid makse, rajasid niistussüsteeme, töötasid Aastatel 2200-2000 a eKr oli Egiptus jagunenud mitmeks sõltumatuks ehitustöödel. piirkonnaks · Käsitöölised ­ osalt eraettevõtjad, osalt aga riigi kontrollile alluvad · Keskmise riigi periood 2000-1600 a eKr ühendas Teeba valitseja maa sõtlased. Töötasid vaarao või ülikude losside/templite juures täites ühtseks. Pealinn viidi tagasi Memphisesse, Teebast sai usukeskus. nende tellimusi

Ajalugu
thumbnail
9
rtf

Egiptus, Mesopotaamia - Kordamisküsimused

Mõisted delta ­ jõesetete kuhjumisel tekkinud mitmeharuline jõesuu sfinks ­ lõvi peaga ja inimese kehaga mütoloogiline olend papüürus ­ paks paberisarnane materjal, mida saadakse papüürus-lõikeheinast. Õpiti valmistama 4000 aastat eKr, Vana-Egiptuse tähtsaim ekspordiartikkel vaarao ­ nimetus Vana-Egiptuse kuningale noom ­ haldusüksus Egiptuses hierarhia ­ astmeline süsteem erinevate asjade organiseerimiseks. Tavaliselt püramiidi kujuga, kus alumisel astmel on vähemtähtsad ning tipus väga tähtsad asjad. (ühiskonna hierarhias all orjad, üleval vaaraod jne) püramiid ­ vaaraode hauaehitis muumia ­ palsameeritud surnukeha sarkofaag ­ kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond ­ Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel ­ Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende eest hoolt

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Tsivilisatsioonide teke ja Muistne Egiptus

Ülejäänud kõrgkultuure enamasti teisesteks ehk sekundaarseteks tsivilisatsioonideks. Peamised tunnused: koriluselt viljelusmajandusele üleminek ja metalli töötlemine. Vanaaeg oli aeg, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias 3000 aastat eKr kuni 476 aastat pKr kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg oli ajastu, mis hõlmas muistse Kreeka ja Roomas kujunemis, õitsengu ja langusaega. (8 sajand eKr-476 pKr) III Muistne Egiptus: Ajalugu, riik ja ühiskond Egiptuse geograafiline asend ja looduslikud olud: Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. Ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus asub Ülem-Egiptus. Nii idast kui läänest piiravad teda viljatud kõrbealad. Vihma ei saja peaaegu üldse ja põlluharimine on võimalik ainult tänu Niiluse üleujutustele

Ajalugu
thumbnail
28
pdf

Pronksiaegsed tsivilisatsioonid

ruut- ja kuupjuurt. Astronoomia arengut stimuleeris peamiselt soov taevakehade liikumisest tulevikku välja lugeda. Tunti planeetide trajektoore ja suudeti teatava tõenäosusega ka päikese- ning kuuvarjutusi ette ennustada. Erinevalt Egiptusest ei kujunendu Mesopotaamias mitte päikese- vaid kuukalender. Aasta koosnes täpselt 12 kuust ja oli päikeseaastast 11 päeva lühem. Seetõttu lisati aegajalt valitseja korraldusel aastale mõni täiendav kuu. EGIPTUS Geograafilised ja looduslikud olud Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ja jaguneb vastavalt Alam- ja Ülem- Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmab Niiluse tasase suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse Delta (nimetus tuleneb kreeka d tähest, mis on kujult lolmnurkne). Kõik mis jääb ülesvoolu Delta ja Niiluse esimese kärestiku vahele, kannab Ülem-Egiptuse nime. Kärestikest lõuna poole jääv ala kandis vana-ajal Nuubia nime

Ajalugu
thumbnail
27
doc

Maailma, idamaade ja eestlaste esiajalugu

..................................................................................................................8 Vanaaja mõiste................................................................................................................................................9 IDAMAAD.............................................................................................................................................................10 3.MUISTNE EGIPTUS: AJALUGU, RIIK JA ÜHISKOND............................................................................................10 Geograafiline asend ja loodusolud............................................................................................................... 10 Ajaloo põhietapid..........................................................................................................................................11 Kuningavõim......................................

Ajalugu
thumbnail
13
doc

Esiajalugu, tsivilisatsiooni sünd

· Eraomandi ja varandusesliku ebavõrdsuse teke. Varanduse kaitsmine. · Ühiskonna kihistumine. Rauaaeg (1300 eKr) · Hetiidid leiutavad raua toorsulatuse. · Kõrgkultuuride, tsivilisatsioonide kujunemisvõimalus. · Ees- Aasia ja Lähis- Ida: viljaka poolkuu piirkond, kus kujunesid esimesed tsivilisatsiooni Tsivilisatsioonide tekkimine : Primaarsed tsivilisatsioonid : 1. Mesopotaamia (3000 eKr) Eufrati ja Tigrise alamjooksul. KIILKIRI 2. Egiptus (3000 eKr) Niiluse ääres HIEROGLÜÜFID 3. India (2500 eKr) Induse kallastel 4. Kreeta (2000 eKr) Saar Vahemeres 5. Hiina (1600 eKr) Huang He jõe orus · Primaarne tsivilisatsioon erines sekundaarsest kirja (kirja oskuse), kihistatuse poolest. Sekundaarsed on tekkinud primaarsete eeskujul. · Tsivilisatsiooni tekke aluseks peetakse viljelusmajandust ning metalli töötlemis, sest nendeta oli

Ajalugu
thumbnail
10
doc

"Muistne egiptus" referaat

Muistne Egiptus Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Muistse Egiptuse ajalugu 3. Muistse Egiptuse ühiskond 4.Usk 5.Kiri, haridus, teadus, kirjandus ja kunst Sissejuhatus Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niilusele ja selle korrapärastele üleujutustele. Peale üleujutust oli maapind nii hea, et seda ei olnud tarvis kündagi, piisas kui täiskülvatud põllule aeti kariloomad, et nad seemne sügavamale mulda sõtkuksid. Korrapärased üleujutused on hõlbustanud ka niisutussüsteemide rajamist- need võtted olid

Ajalugu
thumbnail
14
doc

Egiptus, Mesopotaamia (konspekt)

· Selge varanduslik kihistumine. · Oli kujunenud riiklus, rikkam ülemkiht valitses seaduste jõul. · Oli tarvitusel kiri, tänu millele oli võimalik riiklik korraldus. · Arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, uskumused). d. Primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid valdavalt suurte jõgede viljakates orgudes. · Mesopotaamia (Eufrat ja Tigris) ­ u 3000 eKr. · Egiptus (Niilus) ­ u 3000 eKr. · India (Indus) ­ 2500 eKr. · Hiina (Huanghe) ­ 1600 eKr. · Peruu ­ u 1200 eKr. · Kesk-Ameerika ­ u 1200 eKr. 2. Kirja tekkimine a. Tsivilisatsiooni oluliseks eelduseks on kirja tekkimine, millega on võrdne arvutamisoskus: · Oli vaja välja arvutada üleujutuste aeg, koguda maksa ja kõik kirja panna. b

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (1)

Clappy profiilipilt
Kaja Saladus: Jeeee! Aitäh! Seda oligi just vaja! Super!
21:01 25-09-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun