Lauluharrastus ja laulupeod ärkamisajal (0)

Kaali Põhikool
Referaat:
Lauluharrastus ja laulupeod ärkamisajal
Autor: Linda Aasma
Juhendaja :
2006.a.
Muusika
Ärkamisajale eelneval perioodil oli eestlaste muusika valdavas osas veel rahvamuusika , kuigi kunstmuusika oli tuntud orelimuusika, kirikulaulu, kihelkonnakoolides toimunud lauluõpetuse, esimeste kooride ja orkestrite kaudu. Linnades puutusid eestlased kokku ka baltisaksa muusikaeluga, mida esindasid kontserdid, Tallinnas ka ooperid ja operetid ning baltisaksa kodanluse harrastusena Liedertafel´i traditsiooni järgiv meeskoorilaul. On teadmata millisel määral linnaeestlased isegi Tallinnas, kus muusikaelu oli elavam, sellest osa said, kuid tundmatuks ei saanud see jääda juba kooride ja koguduse vahenduse tõttu.
Ärkamisaja algupoolel oli eesti muusika üldpilt paljuski veel sarnane eelneva perioodiga.
Lauluharrastus
Koorilaulu ja orkestrimuusika alged ulatuvad Eestis vennastekoguduse aega. Juba 18. sajandi viimasel kümnendil oli neis asutatud mõningaid Eesti koore näiteks Kambjas aastal1794. 1820. aastail tekkisid koorid Rõngus, Viljandis ning Kanepis , aastal 1823 ka tallinnas. Kooride sünni oluliseks eelduseks oli koolides toimuv muusikaõpetus eriti on esile tõstetud Cimze seminari tegevust Valgas alates aastast 1857. Muusikaline haridus levis laiemale kihelkonnakoolide kaudu, kuna sealt tulid tavaliselt külakoolide õpetajad. Koolide kaudu tutvuti mitmehäälse laulmisega, õpiti ka nootide tundmist ning mõningate instrumentide kasutamist, milleks