100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
42 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
katrin koppel
Õppematerjali autor
Raamatupidamisbilanss Bilanss kajastab kindla hetke seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakaitali. Bilanss näitab: · Millisesse varasse on ettevõte raha paigutanud? · Kust see raha on tulnud? Bilansi põhivalem: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL ehk AKTIVA = PASSIVA Aktiva Käibevara hulka kuuluvad rahalised vahendid, aga ka muud vahendid, mis muudetakse ettevõtte normaalse tegevuse käigus rahaks ühe aasta jooksul Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul ja mille maksumus ületab raamatupidamise sise-eeskirjas seatud piiri Passiva · Omakapital ja kohustused
klass Juhendaja: Liisa Vals Kärdla 2014 Sisukord Kui palju raha on ettevõtte asutamiseks vaja?......................................................................................3 Investeeringud ja finantsinvesteeringud...............................................................................................3 Kust saada ettevõtte asutamiseks raha?................................................................................................4 Kui ettevõte hakkab tööle.....................................................................................................................5 Likviidne ettevõte ................................................................................................................................5 Ettevõtte laiendamine...........................................................................................................................6 Võõrkapital või omakapital?.....................................
teatades et ei soovi neid siiski omada. "Härjad" "Härjad" loodavad kursitõusule Ennustades aktsiakursi tõusu, ostavad aktsiaid ning kui toimuski kursitõus, müüvad need maha. Ei "Karud" ega "Härjad" pole huvitatud ettevõtete käekäigust ning nad pole tõsimeelsed investorid. Bilanss Bilanss võtab kokku ettevõte vara (tema omandi) ja ta kohustused (tema võlad) ning omakapitali (nende kahe eelneva vahelise vahe) mingil aja hetkel. Bilanss peegeldab ettevõtte hetke rahalist seisu palju on vara, kohustusi ja omakapitali. Bilanss koosneb kahest poolest, millest vasakpoolne on AKTIVA ja parempoolne on PASSIVA. Aktiva ja Passiva peavad olema võrdsed.
keskvalitsused, kes kasutavad oma head nime ja tuntust kapitali odavama hinnaga kaasamiseks. Pangad ja suured ettevõtted emiteerivad nii võlakirju kui aktsiaid. Ühed suuremad emitendid on valitsused, kes võlakirjade emiteerimisega tasakaalustavad eelarvedefitsiiti. esmaturg väärtpaberiturg, kus pakutakse uusi väljalastavaid (emiteeritavaid) väärtpabereid ettevõtte aastaaruanne sisaldab bilanssi, kasumiaruannet ja tegevusaruannet ettevõtte kulu raha, mis ettevõte peab hüviste tootmise ja müümisega seoses välja maksma ettevõtte omad vahendid tekivad ettevõtjal säästudest, mida ta ei ole oma sissetulekutest ära tarbinud 2 ettevõtte optimaalse tegevuse tase tootmismaht, mille juures saavutatakse etteantud tingimustel maksimaalne eesmärkide saavutatus ettevõtte risk (ka: mittesüstemaatiline risk) oht, et ootamatud sündmused konkreetses
[3] Järgmine väärtpaberite grupp on aktsiad. Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust mingile osale ettevõtte varast ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks. Aktsiate erinevad liigid on lihtaktsia ja eelisaktsia. Lihtaktsia on omandiõigust väljendav väärtpaber. Lihtaktsia omanikud on ettevõtte tõelised omanikud. Lihtaktsial puudub lõpptähtaeg, see lõppeb siis kui ettevõte läheb pankrotti või ettevõte lõpetab tegevuse. Lihtaktsia omanikul on õigus dividendile, kusjuures dividendi suurusel ei ole piire, kui ettevõttel läheb edukalt on ka dividendid suured, kui läheb kehvemini on ka dividendid kehvemad. Lihtaktsia omanikul on hääleõigus ettevõtte juhtkonna valimisel, põhikirja muutmisel ja tal on õigus osale ettevõtte varast vastavalt sellele kui palju tal on aktsiaid. Kui ettevõte läheb pankrotti vastutab lihtaktsionär oma varaga vastavalt aktsiate arvule.
Majandus 1.Kes on investor? Kes saavad olla? Üksik- või juriidiline isik, kelle tulud ületavad mingil ajavahemikul tema jooksvaid kulusid ning kes annab laenulepingu alusel raha kasutada teisele lepingupoolele 2.Miks ettevõtted noteerivad väärpaberi börsil? · Et saada tuntust juurde · Et saada vaba raha 3.Millistel tingimustel noteeritakse aktsiaid börsil põhinimekirjas? · Aktsiate noteerimiseks Börsi põhinimekirjas peab emitent olema tegutsenud oma põhitegevusalal vähemalt kolm aastat. · Aktsiate põhinimekirja arvamist taotlev emitent peab esitama Börsile auditeeritud majandusaasta aruanded viimase kolme majandusaasta kohta. · Aktsiate noteerimise taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta peab olema lõppenud puhaskasumiga ja kasumiga majandustegevusest. · Aktsiad võib arvata Börsi põhinimekirja, kui nende turuväärtus või, kui seda ei ole võimalik hinnata, siis
Kapitali kasv- Tekib, kui investeering müüakse kõrgema hinnaga, kui see eelnevalt ostetud. sisuliselt realiseeritud tulu. Kapitali tootlus - Algselt investeeritud summa väärtuse kasv. sisuliselt realiseerimata tulu. Karuturg - Turuolukord, kus valitseb üleüldine pessimism ja ja aktsiad on langustrendis. Üldlevinud avamuse kohaselt sisenetakse karuturule kui aktsiaindeksi väärtus on viimase kahe kuuga kukkunud 20%. Kasum (earnings) - Ettevõte puhastulu perioodi jooksul Kasum aktsia kohta (EPS) - Kasum jagatud aktsiate arvuga. Konverteerimisefekt ehk osaluse vähenemine (dilution) - Nn. lahjenemisefekt, mis tekib, kui olemasolevate aktsionäride osalus ettevõttes väheneb, kuna näiteks konverteeritavad võlakirjad (convertible bond) konverteeritakse uuteks aktsiateks või warrantid ehk aktsiaoptsioonid lähevad käiku. Kvaliteetaktsia (Blue Chip) - Avaliku ettevõtte lihtaktsia, mille väärtus on üle aja stabiilselt
lihtaktsia hinna maksimeerimisele. Seega on finantsjuhi peamine eesmärk planeerida fondide omandamist ja kasutamist nii, et maksimeeritakse ettevõtte aktsiate teoreetilist väärtust. Ettevõtte finantsjuht seisab silmitsi kahesuguse probleemiga: 1. Kui palju suudab ettevõtte investeerida ja millistesse konkreetsetesse varadesse on otstarbekas investeerida? 2. Kuidas suurendada nõutavat rahahulka? Rahavood ettevõtte ja finantsturu vahel. A. Ettevõte emiteerib väärtpabereid, et saada raha (finantseerimisotsus). B. Saadud raha investeerib ettevõte varadesse (investeerimisotsus). C. Ettevõte toodab rahavooge oma põhitegevusest. D. Makstakse valitsusele makse. Muud huvigrupid võivad saada raha. E. Jaotamata jäetud raha (puhaskasum) reinvesteeritakse ettevõttesse tagasi. F. Raha makstakse välja investoritele intresside ja dividendidena (dividendiotsus). Agentuurikonflikt ettevõttes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid