Eesti Maaülikool
Põllumajandus ja keskkonnakaitse instituut
Eesti asutuse kujunemine
Tori valla asutuse arengu kirjeldus
Tartu 2008
Sisukord:
1. Valla paiknemine maakonnakeskuse suhtes 3
2. Valla piirid käesoleval hetkel 4
3. Valla alade kuuluvus 20. sajandi esimesel poolel 5
4. Valla praegune asulate loend 6
5. Valla piires paiknenud kihelkondade osad, kirikud ja kloostrid 7
Kasutatud kirjandus 10
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
77 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tiku23
Õppematerjali autor
Tori vald Tori hobusekasvandus Tori põrgu Tori muuseum Tori kirik Tori valla pindala on 282,1 km², mis moodustab peaaegu 6% Pärnumaast. Tori valla territooriumist 43% on mets, 19% sood ja rabad ning 38% on põllumaa. Elanikke on Tori vallas ligi 2500. Valla territooriumil paikneb 20 küla ja 1 alevik. Külad on: Aesoo, Elbi, Jõesuu, Kildemaa, Kuiaru, Kõrsa, Levi, Mannare, Muraka, Muti, Oore, Piistaoja, Randivälja, Riisa, Rätsepa, Selja, Taali, Tohera, Urumarja ja Võlli küla. Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas. Ta on Pärnumaa piirivallaks, seegi eraldab vallapiir Pärnumaad ja Viljandimaad. Tori valda ulatub Soomaa rahvuspark. Valla idapiir kulgeb mööda metsi ja soid, lõuna- ja põhjapiiril on maastik ka suhteliselt metsastunud.
Eesti Maaülikool Keskkonna- ja põllumajandusinstituut Liisa-Maria Tiidu ABJA-PALUOJA ARENGU KIRJELDUS Referaat õppeaines PK. 0777 Juhendaja: Pille Tomson Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 ABJA-PALUOJA .................................................................................................................................... 4 Asend ja halduspiirid ...............
EESTI-SISESED ERINEVUSED Eesti jaotamine regioonideks Ehkki Eesti on väike, on ta osad ka inimgeograafiliselt siiski küllaltki erinevad. Kõige jämedamates joontes on pilt selline. Juba varakult kujunes välja tööstuse koondumine Põhja-Eestisse, kus leidub rohkem loodusvarasid ja on kergem ühendust pidada nii Venemaa kui eriti ülemeremaadega. Põhja-Eesti piires omakorda kujunes kaks tööstuspiirkonda, Kirde-Eestis ja Tallinnas koos ümbrusega. Kesk- ning Lõuna-Eesti, samuti Lääne-Virumaa, jäid ülekaalukalt põllumajanduslikuks piirkonnaks, Lääne-Eesti majandusele avaldas suurt mõju meri. Tallinna regioon on teistest palju jõukam. Tööstuse paigutus Eestis Piirkond 1913 1939 1990 2004 Tallinn ümbrusega 44,3 49,6 44,3 44,2 Kirde-Eesti 36,4 26,8 24,1 13,6 Muu E
Viljandi-, Tartu-, Valga-, Võru-, Petseri- ja Saaremaaks[6]. Pärast Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal kujunesid vallad Eesti tähtsaimateks haldusüksusteks. Varem olid peamiseks haldusüksuseks sajandite vältel välja kujunenud kihelkonnad. Valdadega liideti ka mõisamaad, mis varem valdade alla ei kuulunud. Tollest ajast alates on valdade arvu järk-järgult vähendatud. 1990ndate alguses hakkasid tekkima ka linnade ja maavaldade ühisomavalitsused, mis tähendas seda, et valla territooriumisse võisid hakata kuuluma ka linnad. Kohalikul tasandil on mitmed vallad, linnad ja alevid üksteisega liitunud ning moodustanud tugevamaid omavalitsusüksusi. Valdade ja linnade esinduskoguks on volikogu, mis valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel kolmeks aastaks. Volikogu suurus sõltub valla või linna elanike arvust. Omavalitsuse täidesaatev organ on valla- või linnavalitsus. Vallad ja linnad võivad ühiste huvide kaitsmiseks ja täitmiseks
Pärast Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal kujunesid vallad Eesti tähtsaimateks haldusüksusteks. Varem olid peamiseks haldusüksuseks sajandite vältel välja kujunenud kihelkonnad. Valdadega liideti ka mõisamaad, mis varem valdade alla ei kuulunud. Tollest ajast alates on valdade arvu järk- järgult vähendatud. 1939. aastal moodustati 248 uut valda. 1990ndate alguses hakkasid tekkima ka linnade ja maavaldade ühisomavalitsused, mis tähendas seda, et valla territooriumisse võisid hakata kuuluma ka linnad. Kohalikul tasandil on mitmed vallad, linnad ja alevid üksteisega liitunud ning moodustanud tugevamaid omavalitsusüksusi. Valdade ja linnade esinduskoguks on volikogu, mis valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel neljaks aastaks. Volikogu suurus sõltub valla või linna elanike arvust. Omavalitsuse täidesaatev organ on valla- või linnavalitsus. Vallad ja linnad võivad ühiste huvide kaitsmiseks ja täitmiseks
sellisel laiuskraadil tavaline. Et pooluselähedased alad on asustamata, siis paikneme ka asustatud maailma ääre ligidal, suhtlemispartnereid leiame arvukalt vaid ühest suunast lõunast, muudes suundades on neid väga vähe. Enamik inimesi, kellega suhelda, elab meist päris kaugel: me asume muu maailma suhtes võrdlemisi kõrvalisel maa-alal. Siiski pole me päris kolgas. Just meie maailmajagu, Euroopa, on viimase 500 aasta jooksul olnud maailma arengu esirinnas, järelikult asub palju tähtsaid partnereid siiski meist mitte eriti kaugel, meie omas maailmajaos. Ometi jääme ka Euroopa tuumikpiirkondadest juba kaunikesti eemale. Meie olukorda parandab asjaolu, et asume mere kaldal: majanduslik suhtlemine üle mere on alati olnud hõlpsam, kui üle maismaa. Kuid see meri on siiski Atlandi ookeani äärmine kirdesopp. Niisiis, Eesti ühiskond asub ääremaal, ometi veel suhteliselt kättesaadaval ääremaal.
ja Kirjandus, Tuna, Ajalooline Ajakiri, Trames. Maailmas on olemas aga kultgeo ajakirjad nagu: Journal of cultural geography, cultural geographies, social and cultural geography. Kultgeo tekste ilmub ka mitmetes teistes inimgeograafia alastes ajakirjades. Eesti andmed ja allikmaterjalid- Eestis saame otsida kultuurigeograafilisi andmeid eelkõige trükikirjandusest kui ka arhiividest. 18-19 saj- andemeid saadi kroonikatest ja üksikallikatest. Esimene põhjalik eesti ala kultuurigeo kirjeldus Hupeli poolt: eesti ja liivima topograafia. Mellini atlas, kus palju eesti kohtasid märgitud peale, see oli pm Hupeli jutt kaardipildis. 19. sajandil Eestimaa tundmaõppimise koha pealt murdeline. 19. Sajandil arvukalt erinevaid uurimistöid. Paljud seotud Tartu Ülikooliga. 1802-Taas avati Tartu Ülikool. Asutati ka erialaseid seltse, nt: 1) Liivimaa üldkasulik ja ökonoomiline sotsiteet(1792)
väikeriiki vajas. Meie viljakandvad põllud ja eestlaste loomuomane töökus lubas siia rajada seakasvatuse, mis suure riigi vajadusi rahuldas. Seepärast meedias põllumajandusest nii palju juttu tehtigi. Samas võimaldas see ka tublimatel kolhoosidel sovhoosidel hästi elada, sest toodangu eest maksti kõrget hinda. Oli võimalik isegi kasumi arvelt preemiat saada ja see motiveeris maarahvast veel paremini töötama. Kohanimed: Viljandi, Eesti, Tori. 4.2. Punalipp 29. 1975. aasta üldlaulu- ja tantsupeo paremaks ettevalmistamiseks ja isetegevuskollektiivide kvalifikatsiooni määramiseks korraldavad Eesti NSV üldlaulupeo peakomisjon ja Eesti NSV Kultuuriministeerium isetegevuslike kooride võistulaulmise, puhkpillide võistumängimise ja tantsurühmade võistutantsimise (Toome: 1975). Töö kõrval on eestlane ajast aega huvitunud kultuurist. Väärib imetlust, et ilumeel meie rahvale nii tähtis on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid