Kõik 10 klass. (0)

Keskkool - Füüsika - Füüsika

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millal omab keha energiat?
Millal tehakse mehaanilist tööd?
Milla the meh tööd?

Lõik failist

I RÜHM

Kiirus
Füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus sooritatud nihet;
Tähis: v. Valem: v=s/t. Ühik: 1m/s.

Inertsus
Keha omadus, kus kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada.
Mööduks mass: m, 1kg.

Võimsus
On füüsikaline suurus, mis on määratud tehtud töö ja selleks kulunud aja jagatisega N=A/t ühikuks on 1W= 1J/1s= !kg* mruudus/sruudus

Jõumoment

Ainehulk
υ, 1mol. Antud keha molekulide arvu ja Avogadro arvu suhe.
Võib defineerida ka kui aine massi ja mollarmassi jagatisena.
υ=N/NA=m/M (N-osakeste arv, NA-Avogardo arv 6.02* 1023 1mol, m-aine mass 1kg, M- molaarmass 1kg/mol.

Pindpinevus

Massiühik

Võnkumise liigitus

TD I seadus
Põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemile juurdeantav soojushulk kulub siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mis tehakse välisjõudude vastu:
Q=ΔU+A (Q-juurdeantav soojushulk 1J, ΔU-siseeenergia muut 1J, A-välisjõudude vastu tehtud töö 1J)

Ülesanded
2.9
Antud: t=5s; v0=20m/s; v=10m/s; m=3,5t=3,5*109
Leida: a=?; F=?
Lahendus: a=(v- v0)/t=(10-20)/5=-2(m/s); F=ma=3,5*109*(-2)=-7*103N
6.8
Antud: Q1=100kJ; Q2=80kJ
Leida: Akas=?; η=?
Lahendus: Akas=Q1-Q2=100-80=20(kJ); η=(Akas/ Q1)*100%=(20/100)*100%=20%

I RÜHM

Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutumiseks antud suuruse võrra, peab teise keha mõju olema teatud aja.

Võimsus näitab, kui palju tööd tehakse ajaühikus. Tähis N.

Jõumoment on jõu ja jõuõla korrutis. Tähis M. M=Fl.

Pindinevus – vedelik tõmbub kokku, kuna pinnal asuvad molekulid erinevatel kõrgustel.

Massiühik – SI süsteemis kilogramm (kg) 1l puhta vee mass 4oC juures (ρ on suurim) etalon tehti.

Võnkumise liigitus: vabavõnkumised – süsteemisiseste jõududega; sundvõnkumised – välise jõu mõjul.

II RÜHM

Kiirendus
näitab kui palju kiirus muutub ajaühikus. tähis a valem a vektor = ∆v vektor/ ∆t , ühik 1m/s

Raskusjõud

Kineetiline energia

Impulsimoment

MKT põhiväited
Aine koosneb osakestest;
Osakesed on pidevas kaootilises liikumises;
Osakeste vahel on vastastikmõju.

Isoprotsessid
Protsessid, kus üks makroparameeter ei muutu.
Jaguneb: isotermne, isotoopiline, …

Võimsuse ühik

Newtoni I seadus

Gaasid MKT põhjal

Ülesanded
3.16
Antud: F=150N; s=20m; α=60°
Leida: A=?
Lahendus: A=Fs*cosα=150*20* cos60 °=1500J=1,5kJ
5.54
Antud: m=400g; t=37°; P=8,3*106 Pa; R=8,31J/ molK ; M=20g/mol.
Leida T=?
Lahendus: pv=mRT/M; T=t+273; V= υRT/p; υ=m/M

II RÜHM

Kiirendus näitab v muutu ajaühikus, tähis a

Raskusjõud – jõud, millega keha maa poole tõmbub

Kineetiline energia. Tähis Ek. Liikuva keha energia

Impulsimoment – punktmassi pöörlemishulk, tähis …

MKT põhiväited – seletab gaaside omadusi, tegeleb molekulide liikumisega. Gaas koosneb molekulidest, molekulid on kaootilises liikumises, molekulide vahel on vastastikmõju.

Isoprotsessid –neist mõni on const ; nt p=const, T=const, V=const.

Võimsuse ühik – W, tuletatud ühik N=A/t=1/s=W

Newtoni I seadus – kui liikuvat keha miski ei mõjuta, siis jätkab ta liikumist ühtlaselt.

Gaasid MKT põhjal – molekulid ebakorrrapäraselt, vastastikmõju nende vahel, molekulid on punktmassid, kaootiline liikumine.

V RÜHM

Nihe
Vektor, mis on suunatud keha algasukohast lõppasukohta.

Mass

Sagedus

Millal omab keha energiat?

Entroopia
Suurus, mis iseloomustab energia kvaliteeti. Mida kõrgem kvaliteet, seda väiksem entroopia.
Suurus, mis iseloomustab termodünaamilise süsteemi tasakaaluolekut. Mida tasakaalulisem süsteem, seda suurem entroopia.
Suurus, mida kasutatakse TD II seaduse sõnastamisel, iseeneslikes protsessides suletud süsteemis entroopia kasvab.
Suurus, mis iseloomustab mikrokäsitluses osakeste jaotuvust süsteemis. Mida ühtlasemalt on osakesed jaotatud, seda suurem entroopia. Entroopiat saab vähendada avatud süsteemis, seda aga ülejäänud keskkonna entropia kasvul .

Soojusmasin
Masin, mis muudab siseeenrgia tööks.
Põhiosad: soojendi – süsteemilie siseenergiat andev keha T1, Q1; töötav keha (gaas) – siseenergiat mehaaniliseks tööks muutev keha
Akas=Q1-Q2; jahuti – süsteemilt siseenergiat saav keha T2, Q2.
I liiki igiliikur – soojusmasin, mis töötab energiat kasutamata, võimatu.
II liiku igiliikur – soojusmasin, mis muudab kogu soojuse tööks, võimatu (jahutile peab ka energiat andma).
Soosjusmasina kasutegur näitab, milline osa soojusest muutub mehaaniliseks tööks. Enemasti protsentides, ei saa kunagi olla 100%.
η=(Q1-Q2)/Q1 (η-kasutegur, Q1- soojendi soojushulk, Q2-jahuti soojushulk).
Ideaalse tsükliga soojusmasina kasutegur on maksimaalne võimalik: η=(T1-T2)/T1

Newtoni III seadus

Tahkise ehitus MKT põhjal

SI jõuühik

Ülesanded
m1v1=(m1+m2)v2; x=x0sinvt
4.5

vähim jaotise väärtus ajateljel on 1/3s

vähim jaotise väärtus hälbe teljel on 0,01m

võnkeamplituud on 0,04m

periood on 2s

sagedus f=1/T=1/2=0,2Hz

V RÜHM

mass – 1l puhta vee mass 4kraadi juures.

Sagedus . võngete arv ajaühikus. Tähis f.

keha omab energiat millal?

Newtoni III seadus: vastastikmõjus osalevad kehad paarikaupa; suuruselt, vastassuunas .

Tahkise ehitus MKT

Si jõuühik !N=1kg*1m/s ruudus . !N on F, mis annab 1kg massiga kehale a 1 (m/s ruudus).

IV RÜHM

Teepikkus

Kaal
Kaal- kaal on jõud, millega keha rõhub alusele või pingutab riputusvahendit. Kaal tekib, sis maa tõmbab kehi enda poole, aga alus või riputusvahend ei lase kehal langeda. Kaal on olemuselt elastsusjõud. Keha kaal sõltub keha kiirendusest, millega ta liigub verikaalses sihis, kui keha langeb vabalt, siis keha on kaaluta olekusP=0.Maa suhtes paigalseisva või ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva keha kaal on P→=mg→,p=keha kaal 1kg, g= raskuskiirendus 1m\s²,m=keha mass, a=kiirendus millega keha liigub 1m\s².
Kui keha liigub jääva kiirendusega a üles, siis tema kaal P=m(g+a),Kui keha liigub java kiirendusega a alla, siis tema kaal P=m(g-a

Millal tehakse mehaanilist tööd?

Periood

Molekulmass

Siseenergia

Ainehulga ühik

Newtoni II seadus

Vedelik MKT põhjal

Ülesanded
1.71
Antud: v0=0; t=2s; s=1m
Leida: a=?
Lahendus: s=(at2)/2=>a=(2s)/t2=(2*1)/4=0,5
4.35
Antud: l=7m; t=3,5s; n=14
Leida: λ=?; v=? f=?
Lahendus: λ=v/f, f=n/t, v=l/t.
Laine levimis kiirus 2m/s, võnkumise sagedus 4Hz, laine pikkus 0,5m.

IV RÜHM

teepikkus –

kaal – jõud millega keha mõjutab riputusvahendit või rõhub pinnale

milla the meh tööd? – meh tööd tehakse siis kui kehale mõjub jõud ja selle jõu mõjul keha liigub, tähis A, ühik 1J

periood – ajavahemik , mis kulub ühe täisvõnke (pöörde) sooritamiseks , tähis T

molekulmass – molekuli suhe molekulmassiga (Mr)

siseenergia – keha molekulide kineetilise energia ja potensiaalse energia summa

ainehulga ühik mool – ainehulk, milles osakeste arv on = 12g C aatomi arvuga

Newtoni II seadus – kiirenduse põhjustavad: jõud F ja mass m.

Vedelik MKT põhjal

III RÜHM

Trajektoor
Joon, mida mööda keha liigub.

Jõud
On vastastikmõju mõõduks ja seda mõõdetakse kas massiga kehale antud kiirenduse või deformatsiooni suuruse abil yhik 1J

Potentsiaalne energia

Nurkkiirus

Molaarmass

Soojushulk
Füüsikaline suurus, mille abil iseloomustatakse kehade soojusvahetut. Q, 1J.
1J on siseenergia hulk, mille keha saab/annab soojusülekandel.
Q=cmΔt (c-aine erisoojus 1J/kgK, m-keha mass, 1kg, Δt-temperatuuri muut, 1K)

Sageduseühik

TD II seadus
On inimkonna kogemuse üldistus, et looduses on protsesse, mis ei ole vastuolus energia jäävuse seadusega, et ei toimu siiski.
Clavius – soojus ei saa iseeenesest üle minna külmemealt kehalt kuumemale.
Kelvin – ei ole võimalik esile kutsuda sellist perioodilist protsessi, mille tulemuseks on töö üheainsa soojusallika arvel ehk ringprotsessis töötavad soojusmasinad ei saa kogu energiat tööks muuta ehk II liiki igiliikur on võimatu. Mikrokäsitlus – suletud süsteem püüab üle minna korrastatult olekult korrastamata olekule.
Boltzman – loodus püüab üle minna vähem tõenäoliselt olekult tõenäolisemale. Soojusõpetuses on selleks suunaks temperatuuride ühtlustumine.

Liikumise liigitus
trajektoori järgi: sigjooneline, kõverjooneline, ringjooneline ;
kiiruse järgi: ühtlane ja mitteühtlane;
keha erinevate punktide liikumise alusel: kulgev, pöörlev.

Ülesanded
2.26
Valem: F=(G*m1m2)/R2
Vastus: 3,6*10?N
5.45
Valem: Ek=2/3kT; T=t+273
Vastus Ek=6.2*10–21J

III rühm

jõud

pot energia – vastastikmõju energia, tähis Ep

nurkkiirus

molaarmass – aine ühe mooli mass (M) arvuliselt Mr

sageduseühik – 1/s=1Hz…f=n/t. 1võnge sekundis.

VI RÜHM

Nihke juurde joonistada: S

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

urmo9 Õppematerjali autor

Newtoni III seadus Tahkise ehitus MKT põhjal SI jõuühik Teepikkus Kaal Millal tehakse mehaanilist tööd? Periood Molekulmass Siseenergia Ainehulga ühik Newtoni II seadus Vedelik MKT põhjal Trajektoor Jõud Potentsiaalne energia Nurkkiirus Molaarmass Soojushulk Sageduseühik TD II seadus

Sarnased õppematerjalid

doc

Füüsika kordamine 10.klass

· KIIRUSE JÄRGI - Liikumist, kus keha kiirus ei muutu, nimetatakse ÜHTLASEKS LIIKUMISEKS. - Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse MITTEÜHTLASEKS LIIKUMISEKS. Mitteühtlase liikumise iseloomustamiseks kasutatakse keskmise kiiruse mõistet. · KEHA ERINEVATE PUNKTIDE LIIKUMISE JÄRGI - kulgev kõik keha punktid liiguvad sama trajektoori mööda - pöörlev keha punktid liiguvad erinevaid trajektoore mööda * RINGLIIKUMINE Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikest võrdsed kaarepikkused, nimetatakse ühtlaseks ringliikumiseks. Joonkiiruseks nimetatakse ringjoonel liikumise kiirust v. Selle arvväärtus näitab, kui pika tee läbib keha mööda ringjoont ajaühikus.

Füüsika

odt

Füüsika 10. klassi teemad

Gravitatsioonijõud F N Dünamomeeter Hõõrdejõud Fh N Dünamomeeter Jõud F N Dünamomeeter Keha kaal P N Dünamomeeter Elastsusjõud Fe N Dünamomeeter 2 Kiirendus a m/s Kaudne mõõtmine Kiirus v m/s Spidomeeter Keha impulss p kg*m/s Kaudne mõõtmine 2. Selgita mõisteid INERTS-nähtus, kus kõik kehad püüavadoma liikumise kiirust säilitada MASS-inertsuse mõõt KEHA KAAL-jõud, millega keha mõjutab tuge või riputusvahendit raskusjõu tõttu IMPULSS-ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis INERTSUS-keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja JÕUD-vastastikmõju mõõt HÕÕRDEJÕUD-mõjub liikuvatele ja paigalseisvatele kehadele ja tekib kehade vahetul kokkupuutel, mõjub pikki

Füüsika

doc

10 klassi füüsika kokkuvõte

Mehaanika. Mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : 1 Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline

Füüsika

doc

Mehaanika, kinemaatika, jõud ja impulss ning muud teemad

Mehaanika. Mehaaniline liikumine – keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass – ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor – joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid :  Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline

Füüsika

doc

Füüsika teooria ja valemid (10.klass)

Mehaanika. Mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline

Füüsika

docx

Mehaanika ja soojusõpetus

Ühtlane sirgjooneline liikumine: trajektoor on sirge ja keha liigub nii, et kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune. Läbitud teepikkus on võrdne nihke arvväärtusega. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt Ühtlaselt muutuv liikumine: keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. Liikumisvõrrand: x=x0+v0t+(at2)/2, milles nihe s=v0t+(at2)/2. Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v2-v02)/2a. Taustsüsteem: kella ja koordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus: läbitud tee pikkus, mõõdetuna piki trajektoori. Tähis l, ühik 1m. Nihe: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg-ja lõppasukohta. Tähis , ühik 1m. Hetkkiirus: näitab kiirust antud ajahetkel. Tähis . Ühik 1 m/s. . Kiirendus: näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Tähis a, ühik 1m/s2. . Liikumise suhtelisus: Iga liikumine on suhteline, s.t. toimub mingi teise keha suhtes. Seda keha nimetatakse taustkehaks. Kui täi

Füüsika

docx

Füüsika I konspekt

Võnkesagedus on ajaühikus sooritatud võngete arv. Tähis f. Võnkesagedus on võnkeperioodi pöördväärtus: f=1/T Ring-ehk nurksagedus on võrdne täisvõngete arvuta 2π sekundi jooksul. Tähis ω. Kehtib seos ω=2πf Harmooniliseks nimetatakse võnkumist, milles võnkuv suurus muutub ajas sinusoidaalse seaduspärasuse järgi. Kiirenduse võrduse võib üles kirjutada ka järgmisel kujul x´ +ω02x=0, mis on harmoonilise võnkumise diferentsiaalvõrrand. Seda seost peavad rahuldama kõik võnkumised, mis kujutavad harmoonilist võnkumist. Matemaatiliseks pendliks nimetatakse idealiseeritud süsteemi, mis koosneb kaalutust ja venimatust niidist, mille otsas ripub punktmass. Matemaatilise pendli küllalt heaks praktiliseks lähenduseks on pika peene niidi otsas rippuv raske kuulike. Matemaatilise pendli võnkeperiood T= 2 π √ l g , kus l on pendli pikkus ja g raskuskiirendus

Füüsika

docx

Konspekt füüsika eksamiks!

1. Sissejuhatus. Mõõtühikud SI rahvusvaheline mõõtühikute süsteem A põhiühikud B tuletatud ühikud C täiendavad ühikud Eesliite nimetus Kordsus algühiku suhtes Eesliite tähis Tera 1012 T Giga 109 G Mega 106 M Kilo 103 K Hekto 102 h Deka 10 Da Detsi 10-1 D Senti 10-2 C Milli 10-3 M Mikro 10-6 µ Nano 10-9 N Piko 10-12 P 1 min = 60 s 1 h = 60 min = 3600 s 1 = rad

Füüsika

Rohkem sarnaseid