50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
VonDiffelen
Õppematerjali autor
Lisaks on tarvitatud ka pooleteisekäemõõku ehk värdmõõku (inglise bastard sword), mida saab hoida mõlemal viisil. Tavaliselt kantakse mõõka ohutuse huvides ja nüristumise vältimiseks mõõgatupes, mis ripub mõõgavöö abil enamasti puusal, harvem seljas. Tavapärasest nürimaid kahekäemõõku on kantud ka õlal ilma tupeta. Mõõkade kasutuspõhimõtted on jäänud sajandite vältel üldiselt samaks, kuid kuna mõõkade kuju ja eesmärk on muutunud, erinevad võitlustehnikad suurel määral. Võitluses võidakse kasutada üht või kaht mõõka, mõõka ja kilpi, mõõka ja pistoda või muid kombinatsioone. Kaheteralise mõõga käepide Prantsuse timukamõõk 16. sajandist. Selle tera kaunistavad õigusemõistmise sümbolid: ratas ja võllas. Kirve kõrval on mõõk on üks kahest klassikalisest timukarelvast. Ehkki enamikus tänapäeva riikides, kus on säilinud surmanuhtlus, ei viida seda enam täide pea mõõgaga maharaiumise
Kool Keskaja Relvad Referaat Koostaja(d):.................. Juhendaja:............................ koht aasta Sisukord Sissejuhatus.........................................................................3 Keskaegne relvastus............................................................4 Mõõk...................................................................................5 Pistoda.................................................................................6 Oda.....
ei osalenud. Rohkem oli piiramisi ja rüüsteretki, selliseid välilahinguid kahe ratsaväe vahel oli tunduvalt vähem. Ka tänapäeva arvutimängud võivad asju sassi ajada, sest seal on relvi ja vahendeid, mis alles nüüd spetsiaalselt välja mõeldud ja pole kunagi eksisteerinud, kuid see või ajus kinnistuda. Leitud originaalrelvad, mida on aga väga vähe. Ürikud ja kroonikad, kus tekib relva mõiste küsimus, pole 100% teada, mida tollel ajal relvaks liigitati või nimetati. Keskaegsed kunstiteosed, mis tavapäraselt kujutasid kunstniku eluaja kõige modernsemat relvastust ka varasemaid ajaloosündmusi kujutades. Relvad pole olnud muidugi vaid tapariistadeks vaid ka kunstiteosteks. Relvade areng on olnud alati kiirem, kui näiteks ehete areng. Relv oli ka kaitsevahend, peale selle ka sotsiaalset staatust näitava sümboli roll. Nt rüütli tunnuseks mõõk koos rüütlivööga. Oli olemas ka päris kuninglikke mõõkasid, mis oli kuninga üheks sümboliks
Sisukord Sissejuhatus.................................................................3 1. Relvastus.................................................................4 1.1 Ründerelvastus.........................................................4 1.2 Kaitserelvastus.........................................................6 2. Sõjaline kultuur........................................................8 2.1 Väljaõpe................................................................8 2.2 Koosseis...............................................................8 2.3 Taktika..................................................................9 2.3.1 Taktika avamaal.................................................10 2.3.2 Taktika piiramisel................................................10 Kokkuvõte.................................................................11 Kasutatud kirjandus......................................................12
Suuremaid kive heitsid blidad, mis kasutasid vastukaalu ja pikki lingudega heitekange. Katsed näitavad, et need võisid heita 135 kilogrammi kaaluvaid kive kuni 365 meetri kaugusele. Masinad vajasid aga pidevat hooldamist, et need koost ei laguneks. Blida oli valmis, ehk laetud, seejärel blida vallandatakse päästikust ja vastukaal langeb, kivi paiskub lingust välja, ning mehhanism jääb paigale. Pilt 2.8 Keskaja mangon Pilt 2.9 Keskaegsed blidad Piigivõitlused Keskaja relvastusse kuulusid ka piigid. Piik on pikk teraotsaline pulk, mida kasutati hobustel. Piigivõitlused ehk tjost, kus kaks piikidega relvastatud rüütlit asusid teineteist ründama. Varasemal ajal kasutasid rüütlid terava otsaga piike, täpselt samamoodi nagu lahinguski. Niisugune võitlus sain mikes 'sõjapiigivõitlus' ja selle mõtteks oli kontrollida rüütli osavust ja julgust kas ta suudab vastase
Linnused ja relvastus keskajal Referaat Koostaja: Fred Moritz 11KM Retsenseerija: Joosep Grents 11KM Juhendaja: Helen Sabrak Tallinna Kunstigümnaasium 2009 Sisukord Keskajast lühidalt.................................................................................................................................3 Relvastus keskajal................................................................................................................................4 Kaitserelvad keskajal............................................................................................................................6 Linnused Keskajal................................................................................................................................8 Linnuste ajaloost Eestis.......................................................................................
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 10B. Klass RÜÜTLID JA RELVASTUSE ARENG Referaat Tallinn 2015 Sisukord: Rüütli mõiste............................................................................................................3 Rüütellikkus...............................................................................................................4 Väljaõpe........................................................................................5 3.1 Turniirid.....................................................................................5 Relvastus.......................................................................................6 Lahingukord ja vägede koosseis.. ........................................................................................7 Kasutatud kirjandus.......................................................
paganate ühiskondades. Käesolevas töös keskendun eelkõige aadlitele ja püüan anda üldist ülevaadet nende relvastuse ning sõjapidamise tegeliku väljanägemise kohta keskajal. Uuritav vahemik kirjeldab aadelkonna kujunemist keskaja algperioodist läbi rüütliks saamise ja relvastuse järk-järgulise raskenemise, kuni tulirelvade kasutuselevõtuni ning rüütlite ebaotstarbekaks muutumiseni. Keskaeg oli ligi tuhandeaastane periood, mis pani aluse läänemaailmale. Keskaeg lõppes 16. saj. Ameerika avastamisega (1492) ja Martin Lutheri usureformatsiooniga (1517). Kaspar Kuldkepp 3 AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL Aadel Keskaja ühiskonna iseloomulikem tunnus oli inimeste jaotumine seisustesse. Ehkki kristlik usk käsitles inimesi Jumala ees võrdsena, olid eri seisustel siiski erinevad õigused ja kohustused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid