10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
49 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
katkal
Õppematerjali autor
Rooma rauaeg u 50 pKr u 450 pKr Noorem rauaaeg u 800 pKr 1050 pKr Viikingiaeg u 800 pKr 1050 pKr Hilisrauaeg u 1050 pKr 1200 pKr Arheoloogia · arheoloogia teadusharu, mis uurib ühiskonna ajalugu, kasutades allikmaterjalina kõike, mis on inimese loodud või tekitatud · Eesti muinasaja kohta saame teateid ainult arheoloogiast Arheoloogi ülesanded: · Väljakaevamised · Puhastamine ja konserveerimine · Vanuse määramine seda tehakse : * kultuurkihi järgi * radiosüsiniku meetod * drendokronoloogia · Muististe uurimine · Kasutavad oma töös väikseid pintsleid ja kühvleid, · Avastatu pildistatakse, joonistatakse ja kirjeldatakse · Koostööd peavad tegema: etno-, bio-, zoo-, jne -loogidega Loe lisaks õ lk 9
10.saj lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030.a sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Trtusse tugipunkti, mille nimetas oma ristinime põhjal Jurjeviks. See pole trtu linna asustamisaasta, eestlaste linnus kui ka ulatuslik asula olid seal püsinud juba mitu saj. 1054. sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. 1030-1061: nurjati venelaste tõsine vallutuskatse. Eestlased piisavalt tugevad, et kaitsta oma vabadust. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL Kasvas rahvaarv, kasvas asustus, asustamata jäi maa soisem osa, mererannik ja mõned saared. Eestis vähemalt 150 000 inimest. ELATUSALAD Maaharimine talirukis, oder. Nisu, kaer, hernes, uba nende osa väiksem. adramaa sellise suurusega põllumaa, mida suuti harida ühe adraga. kolmeväljasüsteem ühele külvati talivili, teisele suvivili, kolmas kesaks. Loomapidamine veised, hobused, lambad, kitsed, sead, kanad. Küttimine, kalapüük. Suhteliselt vähe
Pronksehete kõrval peideti maasse ka hõbeaardeid. Suhted naabritega: Skandinaavlastega olid tihedad suhted, toimus kaubavahetus, aga ka mõningad sõjakäigud Viikingite poolt. Lõunanaabrite ja just eriti idaslaavlaste mõju kasvas. Idanaabritega olid suhted üldiselt rahumeelsed, 10. saj lõpul teravnesid ja toimusid sõjakäigud. Aastad 1030-1061 olid väga tähelepanuväärsed kogu eesti ajaloos, oli esimene vabadusvõitlus: nurjati venelaste tõsine vallutuskatse. Eestlased muinasaja lõpul Tõusuaeg: rahvaarv kasvas, asustus tihenes. Peamine tegevusala maaharimine (levis talirukis). Maa suurust arvestati adramaades. Kolmeväljasüsteem (ühele põllule talivili, teisele suvivili ja kolmandale kesa). Tegeleti ka loomapidamisega, küttimise, kalapüügi ja metsamesindusega. Kujunesid välja rauatootmiskeskused. Silmapaistev oli relvaseppade toodang. Tehti pronksehteid, hõbeehteid. Rahvusvaheline kaubandus kerkis esile. Tegeleti vahetuskaubandusega ja vahenduskaubandusega
Muinasaeg Periood Aeg Tööriistad Oskused Eluviis Muu Keskmine 9000 * kivist, luust ja sarvest * kalastamine (ahingud, * asulad veekogude * IX aastatuhande algusest eKr kiviaeg 5000eKr ning väga paljud puus luust õngekonksud, läheduses pärinev Pulli asula ehk * tulekivi parim, selle kalatõked, algelised võrgud * liiklemisvõimalused * enne Pulli asulat avastati Kunda mesolii- kõrval kasutati kvartsi; ja mõrad) jõgedel Lammasmägi, mis on Pullist tikum neist valmistati väikesi * veelindude ja vee äärde * elati 15-30 liikmeliselt, noorem tööriistu; tarvitati tulnud metsloomade koosnes 2-4 perest * Kunda asula järgi Kunda
pikad kaheteralised mõõgad. i) Hilisrauaaeg 1050 kuni 1210/1250 a pKr: uued linnused, asustus nihkus, vanad külad jäeti maha. Kujunevad välja maa ja kihelkonnad. Eliit, alamate maksustamine. Kaugkaubandus, meresõit. Sõled, käevõrud, kaelaehted, rinnakeed. Kivivarekalmed, maahauad, liivakäpad. Maeti põletatult ja laibana. 1200. Aasta paiku Eesti rahvaarv 120 000 – 180 000 inimest. Muinasaeg Keskaeg Uusaeg Lähiajalugu 3. Muinasaja uurmise allikad ja teadused: Arheoloogiline luure, arheoloogiline kaevamine, numismaatika, täppisteadus, loodusteadus. 4. Kiviajad kultuurid: Kunda kultuur, kammkeeramika, venekirves ehk nöörkeraamikakultuur; dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tööriistad, elatusalad, matmiskombed, osata tuua näiteid mis tõestaksid, et iga järnev vaadeldud kultuur on varasemast kõrgemal arengutasemel. Mesoliitikum: Kunda kultuur, Pulli küla 9000 a eKr, Kunda 8000 a eKr.
AJALUGU KONSPEKT 1-6 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad. Jääaeg.Kliimamuutused kogu Maal.Üldise jahenemise põhjused: Päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutumine, kosmiline tolm, erinevad protsessid atmosfääris, jneMägedel suured lumed ja jää lademed.Eesti alale tuli jää Skandinaavia mäestikest.Jää pealetung algas üle miljoni aasta tagasi; 120-1300 a eest vabanes Eesti ala jääst. Eesti maastiku kujunemine.Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastiku
sõjaretki. Lahingutes hukkunutele püstitati rootsis ruunikive.Eestlaste suhted Vana-Vene riigiga olid algselt rahumeelsed.Eesti oli kauba vahendajaks läänemere ja venemaa vahel.hiljem suhted vana-vene riigiga teravnesid. Kiievi vürst tegi 1030. Aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis ja rajas Tartusse tugipunkti, mille nimetas oma nime Juri põhjal Jurjeviks.1030-1061-eestlased nurjasid venelaste tõsise vallutuskatse-võitlus vene vürstidega. Eestlased muinasaja lõpul: Rahvaarv kasvas jõudsasti ja asustus tihenes.Elatusalad: Peamine tegevusala oli maaharimine.Levis enamasti talirukis.Maa suurust arvestati adramaades- põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga. Lisandus kolmeväljasüsteem- talivili,suvivili ja kesa.Lisaks tegeldi loomapidamisega- veised, lambad, kitsed, sead, kanad.Küttimine ja kalapüük-toidu hankimiseks. Metsamesindus. Käsitöö areng:igapäevaseid tööriistu valmistasid sepad, kes kasutasid eesti soomaagist saadud rauda
Eestlased pöördusid tema poole enne lahinguid. Teine jumal oli Uku (vanamees), keda austati Virumaal, mida kaitses ei teata. 10. Muinasusund ja tänapäev. Tänapäevani on säilinud muinasusundist hingede aeg. Tänapäeval on see aeg lühem, seda peetakse 2.novembril, kuid siiani jäetakse omaksetele toit lauale ning mõnel pool köetakse veel saunagi. Samuti on alles kadri- ja mardipäev. On säilinud ka mõistete vägi ja hing tähendused. 11. Eestlased ja ristiusk muinasaja lõpul. Kuna Eestis käis palju ristiusuliste naabermaade Rootsi, Taani ja Venemaa kaupmehi, siis olid eestlased juba enne muistset vabadusvõitlust ristiusuga tuttavad. Eestlased hakkasid põletusmatuste kõrval ka haudadesse matma (peaga lääne poole, nagu kristlased), mis kinnitas seda, et ristiusk ei olnud muinasusu kõrval täiesti tundmatu. Samuti hakati juba 12.sajandil kandma ehtena pronksriste.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid