Müüritöödel kasutatavad
materjalid
Müüritöödel
kasutatakse loodus – ja tehiskivivundamentide , postide, seinte ja
vaheseinte tegemiseks ning sideaineid , liiva ja vett mörtide
valmistamiseks, millega üksikuid kive ühtseks tervikuks –
müüritiseks saab liita. Kasutatakse veel soojusisoleermaterjale
seinte soojapidavuse suurendamiseks , hüdroisoleermaterjale seinte
kaitsmiseks niiskuse eest ning metalltooteid seinte ja postide
püsivuse garanteerimiseks ning tugevuse ( kandevõime)
suurendamiseks.
Müürimaterjalide
olulisemateks iseloomustajateks on nende tugevus, külmakindlus, mahumass , soojajuhtivus , veeimavus ja tulekindlus .
Tallinna Ehituskool Madis Aavik Referaat Müüritööd I Tallinn 2012 Silikaattellis on peamine silikaattoode, selle tootmise traditsioonid on Eestis üsna pikad.Silikaattellise toormaterjaliks on kvartsliiv, lubi ja vesi. Värvus on enamvähem valge. Silikaattellised ei sobi küttekollete ja korstende ehitamiseks, kuna nende kuumakindlus pole selleks piisav. Reatellis on õõneteta. Tugevusklass 25 ja külmakindlus vähemalt 50 tsüklit ning veeimavus 10%. Ühe tellise mass on 3,8 või 5,2 kg
Eesti kruusad on enamjaolt moreenkruusad(kuid neid leidub suhteliselt vähe). Ehituskruusaks nimetakse materjali jämedusega 5-70mm. Kruusa kasutakse peamiselt teedeehituses ja vähem betooni täitematerjalina. - Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku toimel. Väga peeneteraline läbimõõt alla 0,005mm. Terad on väga õhukesed ja plaadikujulised. Sellest tingituna on märgsavi väga plastne ja veetihe. Savi kasut. keraamiliste materjalide toorainena ja tsemendi tootmisel. 2)Murtud kivimaterjalid Murtud kivimaterjalid saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel või murdmisel väiksemateks tükkideks. Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke. - Killustikku tehakse Eestis peamiselt lubjakivist, dolomiidist või graniidist. Tera jämeduse järgi jaguneb killustik fraktsioonidesse: 4-8, 8-16, 16-32, 32-64 mm või 5-10, 10-20, 20-40 ja 40-70 mm. Harva kasut. ka üle 70 mm jämedust killustikku.
AJALUGU Keraamilised materjalid on vanimad, sideained (lubi antiikajast). Põhiline areng toimus 19. sajandil. 1824 Inglise teadlane avastas Portlandi tsemendi. 1828 Saksa teadlane sünteesis esimest korda orgaanilist ainet. Sai alguse plastmasside areng. (Wöler) 1867 Prantsuse aednik Monier' patenteeris esimese raudbetooni konstruktsiooni (suur lillepott, liitmaterjal). 1876 Avastati silikaattellis. Silikatsiidi areng, tootmine. (Johannes Hint) 1889 Pariisi maailmanäituseks tehtud Eiffeli torn, metallikonstruktsioonide areng. 20. sajand arendas edasi neid materjale. EHITUSMATERJALIDE OMADUSED FÜÜSIKALISED OMADUSED: 1) ERIMASSIKS nim. materjali mahuühiku massi tihedas olekus (poorideta). Kivimaterjalidel 2,2 3,3 g/cm3 Metallidel 7,2 7,8 g/cm3 Org. materjalidel 0,9 1,6 g/cm3 2) MAHUMASSIKS e. tiheduseks, nim. Materjali mahuühikus massi looduslikus olekus
Võrumaa Kutsehariduskeskus Mördid Referaat Koostas: Kristen Volkov Sisukord: Mörtide olemus ja liigitus 2 Mörtide üldomadused 2 Mördi täitematerjalid 4 Müürimördid 4 Krohvimördid 5 Mördid talvisteks töödeks 6 Erimördid 7 Mördi valmistamine ja transport 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 MÖRTIDE OLEMUS JA LIIGITUS Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad ka puududa. Enamus b
võiks jäätudes laieneda mördisisestesse pooridesse struktuuri kahjustamatta. Neid nõudeid saab täita järgmiste meetmetega: - ladustatakse sooja või võimalikult kuiva ruumi või selliselt et neid saaks soojendada, harilikult tuleb ehitsuplatsile selleks ehitada ajutine ladu või tööruum. - mördi valmistamiseks kasutatav vesi soojendatatakse + 40 - pluss 70 kraadini. Enne talvist müürimist tuleb alati esmalt selgitada kas müüritööd oleks võimalik ehitustööde kompleksi häirimatta üle viia soodsamale perioodile, seejärel tuleb arvsee võtta talvel töötamise raskused ja lõpptulemuse kvaliteedi nõuded Kergmüüri ladumine Tellismüüri kandevõime otstarbekamaks kasutamiseks ühtlasi tellite kokkuhoiuks ja seinte soojapidavuse suurendamiseks võib kasutada tellistest kergseina mis tavaliselt koosnevad kahest poolekivi paksusest seinast mille vahe on täidetud soojapidava materjaliga
Põletatud tehiskivid Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva-, plastse-, või lobrimeetodi järgi. Kogu tootmistsükkel koosneb järgmiselt: · savi ettevalmistus, · toote vormimine, · kuivatamine ja põletamine · lisanduda võib ka glasuurimine Savi ettevalmistus savi laagerdatakse, peenestatakse, eraldatakse kivid ja segatakse ühtlaseks massiks, vajadusel lisatakse vett. Toote vormimine toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil. Pressi
Rõhu all immutamisel asetatakse puit autoklaavi (rõhukambrisse) ja antiseptik surutakse puitu rõhu all. Difusioonimmutamise puhul laotakse puit tihedasse riita. Iga puidu kiht kastetakse märjaks ja puistatakse üle pulberantiseptikuga. Virn kaetakse kinni aurutiheda kihiga (kile, ruberoid) ja jäetakse 20-40 päevaks seisma. Antiseptik lahustub ja imbub puitu. Hiljem puit kuivatatakse. Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. 7. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineteks on rauamaak, koks ja räbustaja. Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Maakide rauasisaldus võib ulatuda kuni 75 %-ni. Kõrgahju kütuseks kasutatakse kivisöe kuivdestillatsioonil saadavat koksi (tuhka). Koks on samal ajal ka aktiivne lisand, mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest. Räbustaja on mingi
Dekoratiivkrohvid Dekoratiivkrohvideks nim kõrgekvaliteedilise viimistlusega krohve, mis harilikult värvimist ei vaja. · Pesukrohv (terrasiitkrohv) tehakse tsemendist, veest ja kivipurust (dolomiit, graniit, antratsiit, marmor jne). Ca 50% kivipurust asendab liiva (jämedus 0,15...2,5 mm) ja 50% on peenkillustik (5...10 mm). Aluspind tasandatakse tavalise krohviga ja sellele kantakse terrasiitsegust kattekiht. Enne tsemendi tardumise lõppemist pestakse krohvi pinda veega või nõrga soolhappe lahusega. Sel teel uhutakse kivikildude pealispindadelt tsement maha. · Killustikkrohv saadakse sel teel, et pind kaetakse kleepuva tsement-seguga ja loobitakse talle peale peenemat killustikku, mis kleepub segu külge. · Pritskrohv pritsitakse pinnale ja jäetakse silumata. Saadakse krobeline pind. Kui krohvimördile on lisatud pigmenti, siis pritskrohv värvimist ei vaja.
Kõik kommentaarid