EESTI MAAÜLIKOOL
Metsandus - ja maaehitusinstituut
Geomaatika osakond
Carl Gottlieb Rücker ja
Johann Heinrich Schmidti kaardid
Referaat
Kartograafia
MI. 0208
Juhendaja lektor …
Tartu 2014
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 21 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-04-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
joel12345
Õppematerjali autor
abistavatest osunditest (kaardi legend, kartogrammid/diagrammid, tabelid/graafikud, marginaalkirjad/juriidilised osundid) ja lisainfost (lisakaardid, profiilid, pildid, tekstid). Kaardikompositsioon: · kaardikomponentide paiknemisest · fookusest · tasakaalust 9. Milliste tunnuste alusel kaarte klassifitseeritakse? Kujutatava nähtuse (geograafilised, taevakehad, tähekaardid), Kujutatava nähtuse ulatuse (maailmakaardid, ookeanide ja merede kaardid, mandrite kaardid...), Sisu (üldgeograafilised, temaatilised), Mõõtkava (suuremõõtkavalised kuni 25tuh, keskmise mõõtkavalised 25-250tuh, väiksemõõtkavalised üle 250tuh), Eesmärgi või otstarbe (teatmekaardid, katastrikaardid, õppekaardid, turismikaardid, sõjaväekaardid, merekaardid...) Kasutusviisi (aluskaart, kontuurkaart, tuletiskaart),
Kruusi ,Ajalooallikate lugemik'. Keskarhiivis publitseeriti maarevisjonide dokumente, nõukogude aja materjal oli selektiivne ning viideteta, seevastu kroonikaid publitseeriti hästi (nt Sulev Vahtre ,Liivimaa noorem riimkroonika'). J.Renner ,Liivimaa ajalugu 1556-1561'. Enamasti publitseeritakse XX sajandi allikaid. Arengusuunaks on elektrooniline andmebaas. Vanemad eestikeelsed tekstid periodiseeruvad nii: · 16.-17. saj tekstid Georg Mülleri (Russowi ametijärglane) tekstid, Heinrich Stahl esimesed eesti keele reeglid; Urvaste ja Kullamaa pastori vastne testament. · 18.sajand Anton Thor Helle 1739. aastal põhjaeesti murrakus välja antud piibel. · 19.sajandi I pool J.H. Rosenplänter; trükiti lisaks usutekstidele aabitsaid, lugemikke, kalendreid, õigustekste, mis üheskoos arendasid eesti keelt. Üks keele parandajatest oli Rosenplänter, Pärnu pastor keelt tuleb õppida rahva suust,
kartograafia kultuuri, lubab määratleda põhimomendid ja kujunemise etapid ning mis on eriti oluline- õigesti hinnata teaduse arengu kaasaegsed tendentsid. Kartograafia ajalooline protsess hõlmab konkreetsete teoste, kaartide ja atlaste loomise ajalugu, samal ajal ka kartograafilise instrumentaariumi, meetodite ja tehnoloogiate ning ideede ja kontseptsioonide arengu etapid. Mis teeb kaarte nii olulistemaks ja lahutamatuteks ajaloo osaks? Miks varasemad kaardid on nii huvitavad meie jaoks? Milleks neid korjata ja uurida? Selleks on miinimum kolm põhjust. Kaardid on material teaduslikuteks uuringuteks, kõigepealt selle kohta, mis puutub tsivilisatsioonisse ja teadusse. Kaardid on samuti kunstiteosed ja nendes on kujutatud inimese intellekti pingutused ja saavutused. See pole ainuke, mis teeb neid kollektsioneride tähelepanu väärt. Kartograafia on nähtavasti tekkinud ürgühiskonnas, kus ei olnud veel kirja. Esimesed
kujundab maailma saatust. Ajakirjandus on niisugune allikas, mis kõige täielikumalt ja operatiivsemalt peegeldab jooksvaid sündmusi ning väljendab kontsentreeritult avalikkuse meeleolusid, hoiakuid ja väärtushinnanguid. Ajalehe abil saab uurija suhteliselt hõlpsalt sisse elada ajastu probleemidesse. Ajaloo allikana on perioodiline trükisõna eriti oluline olnud viimased 200 aastat. Johann Gutenberg leiutas trükikunsti 15.sajandi keskpaiku ja esimesed perioodilised väljaanded ilmusid Euroopas 16.sajandil. Esimesed ajalehed Liivi-ja Eestimaa kubermangus hakkasid ilmuma 17.sajandi lõpul. Eestis olid need rootsiaegsed baltisaksa Ordinari Freytags (Donnerstag) Post Zeitung (1675) ja Revalische Post Zeitung (1689-1710). Esimene eestikeelne ajakiri Lühhike öppetus... ilmus Põltsamaal 1766-1767, esimene eestikeelne ajaleht Tarto maa rahva Näddali-Leht nägi ilmavalgust 1806.aastal
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudega-1) ajalugu-suur osa kultuurigeost p?
venelaste poolt vürst Aleksander Nevski juhtumisel lõplikult puruks löödi. Sellele vaatamata pidid venelased tunnistama Eesti- ja Liivimaa jäämist läänest tulnud võimu alla. 14. Linnad keskajal Lk.60-61, 75-76, 78-79 (9 keskaegset Eesti linna, linnaõigus, Tallinn 1248, Kuressaare 1563, piiskopiõigus, raad ja selle ülesanded, sündik, bürgermeister, linnafoogt, gild, tsunft, skraa, tsunftijänes, kaubaartiklid: teravili ja sool, agul, seek, Johann von Üxküll, Tallinna raekoda 1404, Raeapteek 1422) *9 linna- Tallinn(1248), Tartu(1262.a), Vana-Pärnu linn, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere *linnaõigus(Linnaõigus on linnakogukonna keskajast pärinev õigusnormide kogum)- Tallinnas, Rakvere ja Narvas kehtestati Lüübeki linnaõigus. Tartus, Viljandis, Paides ja Uus- Pärnus kehtestati Riia õigused. Vanas-Pärnus oli piiskopiõigus(selle kehtestas Saare-Lääne piiskop).
Melchior Hoffmann - populaarne jutlustaja, kes oli tegelikult Saksamaalt pärit kasuksepp. Tema juhtimisel mindi Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Hoffmann sunniti selle eest linnast lahkuma.1523 - Hermann Marsow alustas Tartus reformatsiooniga.1525 - Liivi ordu jätkas tegevust iseseisvana. 20. Hariduselu ja kultuur 13.-16.saj.(86-87) : Simon Wanradt - Niguliste kirikuõpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. Johann Koell - Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja, kes tõlkis Wanradti katekismuse eesti keelde. Hans Susi - Tallinna Linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega. Katkutõbisena palus Hans, et talle mõeldud raha kasutataks ka edaspidi ühe poisi koolitamiseks. Susi kapitalile liideti juba varem ühe Tallinna raehärra poole vaeste koolipoiste heaks pärandatud rahasumma ja teised annetused. Jumalateenistuse
kindralkuberner oli tsaari kõrgeimaks esindajaks provintsis, kuid ei tohiks kasutada mõistet asetsaar. Peab ka provintsi kuninga/tsaari juures esindama. Tihtilugu jäi kindralkuberner kahe tule vahele. Mensikov 1710-19 Eesti- ja Liivimaa kuberner, pärast seda mõlema eesotsas eraldi kindralkubernerid. Ei Rootsi ega Vene ajal ei tõuse kohalikud inimesed nii kõrgele, et nad sobiksid kindralkuberneriks. Tema nõunikud võisid olla kohalikku päritolu. Üks tähtis mees on olnud Gerhard Johann von Lövenwolde. Tal oli võtmeroll esimestel aastatel. Pärast kapitulatsioonide sõlmimist määratakse tsaari poolt neljaliikmelise komisjoni etteotsa ja komisjon peab taastama endise olukorra Liivimaal. Teda loetakse tegelikuks asjaajamise taastajaks. Mensikov oli siiski sõjaväelane. Lövenwolde valimine tekitas inimestest suurt imestust. Oli alati selgelt väljendanud oma suurt poolehoidu Poolale ehk August II Tugevale. Pärast 1710. aasta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid