.....................................................................................11 2.1.Johann Heinrich Schmidt (1804-1881)..................................................................12 Kokkuvõte.......................................................................................................................13 Allikate loetelu................................................................................................................15 Lisa 1. Carl Gottlieb Rückeri spetsiaalkaardi kaardileht I – Tartu..................................16 Lisa 2. Carl Gottlieb Rückeri spetsiaalkaardi kaardileht II – Valga................................16 Lisa 3. Carl Gottlieb Rückeri spetsiaalkaardi kaardileht III – Koknese..........................18 Lisa 4. Carl Gottlieb Rückeri spetsiaalkaardi kaardileht IV – Riia.................................19 Lisa 5. Carl Gottlieb Rückeri spetsiaalkaardi kaardileht V – Lemsalu...........................19 Lisa 6
91. G. Mercator, tema kaardid 92. Kartograafia areng Euroopas keskajal 93. Suurte maadeavastuste mõju kartograafiale 94. Atlaste tootmise ajalugu 95. Saksa kartograafia 15. saj. lõpul, 16. saj alguses 96. Topograafilise kaardistamise ajalugu 97. Merekaardid 17. sajandil 98. Varasemad kaardid Eesti kohta kuni 17. saj. 99. Kaardid Eesti kohta 17. sajandil 100. 18. sajandi Eesti kaardid 101. 19. sajandi Eesti kaardid 102. W. Struve ja K. Tenneri tegevus Eestis 103. C.G. Rückeri ja J.H. Schmidti kaardid 104. Eesti ala topograafiline mõõdistamine 105. Esimesed eestikeelsed kaardid ja atlased 106. Kartograafia areng Eestis 1920-1940 107. Kartograafia areng Eestis 1940-2003
Ta oli väga lopsakas , kuid iseloomu poolest väga lahke ning nii nad kokku saidgi. Pühapäeval, 6- ndal mail 1828 Ta läheb Pärnu kapten Snyderi jutule. Esmaspäeval, 14-ndal mail 1828 Kapten aga andis teada, et see aasta Läänemerre ei tulegi ning need kes teda tahavad saavad sügisel. Reedel, 8-ndal juunil 1828 Jakob käis vanematel külas Paluka saunas Kolga-Jaani kiriku juures. Taata oli juba 14- ndl aastal endale tare Rückeri kirikumõisa maa peale rajanud. Eeva oli vanemad juba Võisikule kolides sinna kaasa kutsunud aga nad olid vastu olnud. Kui Eeval rasked ajad olid Timo kinni võtu aastatel siis toetasid ka vanemad saates Timole sinna sooje susse. Jakob ise oli Palukal juba nädal ja aitas isal leivaseemet mulda panna. Pühapäeval, 19-ndal augustil 1828 Jakob avastab endale jõe ja selle lõbud. Teeb tutvust Tiiduga , kes Timo läbi oma silma on kaotanud
1803-04 Sõjaväetopograafia mensuli, vahel ka astrolaabi abil. 1809 triangulatsioon Peterburist piki Soome lahe rannikut Tallinnani, teostaja Karl Tenner. 1810 jõuti Narva, 1811 Tallinna ja Tartuni 1812 anti ka Prantsusmaal välja prantsuskeelne sõjakaart Venemaa kohta 1816-19 J. W. Struve juhtmisel ja LÜÖS toel ehitati välja triangulatsioonivõrgustik (aluskolmnurk Võrtsjärve jääl 13,34 km, mõõdeti välja talvel 1819) 1839 Carl Gottlieb Rückeri Lm spetsiaalkaart kuuel lehel. Mõõtkava 1:184275, Eesti alalt 4600 geogr nimetust Sõjaväetopograafia Liivimaal 1855-57, Eestimaal 1858-59. Koostati kaardid mõõtkavas 1:126000. 1893-1913 - uus toporaafiline mõõdistamine Eestikeelsed kaardid Piibel - kõige enam tutvustas kaugeid maid (Uus Testament ilmus trükist 1715, piibel 1739) 1849 B. Gildenmann, Mailma made öppetus, 1854 M. Kauzmann, E. W. W. Schultz, Keograhwi, ehk öppetus Ma-ilma surussest ja Ma-ilma madest. Koli-Ramat
1836 koostati Struve andmete põhjal Liivimaa üldkaart (koostaja oli Rücker). Tartu meridiaani kaare mõõtmine 1822-1827 horisontaal- ja vertikaalnurkade mõõtmine. 1815-1822 Tenneri Vilniuse, Kuramaa, Grodno ja Minski kubermangu triangulatsiooni võrk. 1828 Struve ja Tenner kohtuvad ja otsustavad koostööd teha. 1816-1855 kaare mõõtmine. 27 102. C.G. Rückeri ja J.H. Schmidti kaardid Gottlieb baltisaksa kartograaf (1777-1856): Tegi Liivimaa spetsiaalkaardi (1839) esimene Eesti ala kohta koostatud geodeetilisel alusel kaart, ligikaudu 4600 kohanime. Kaart koostatud Struve triangulatsiooni põhjal. Veel tegi Liivimaa üldkaardi (1936), enda rahastatud. Veel Liivi-, Eesti-, ja Kuramaa üldkaart Schmidt: Riia kubermangu kaart (1772), Soome lahe kaart (1770) venekeeles, aastal 1777 uues vene ja
Suur osa EV aegset ajakirjandust oli erifondis. Prooviti ka võime üle kavaldada, nt kui juhendaja ja tudeng said kokkuleppele, et uurimisteema oleks võimalikult lai – ligipääs huvitavale kirjandusele erifondides. Samas ei puudutanud erifondid vaid 20. saj materjale vaid ka varasema ajaloo dokumentidega. Nõukogude võimu jaoks olid ohuallikaks eelkõige kõikvõimalikud kaardid, mis seetõttu olid tavauurijatele kättesaamatud (nt Rückeri Liivimaa kaart). Arhiivides kehtisid eriloa alusel kasutatavatele dokumentidele kord, kus iga kord kui uurija uurimissaalist lahkus, pidi ta oma märkmed andma uurimissaali töötaja kätte (et midagi nõukogudevaenulikku poleks üles kirjutatud). Nõukogude aja allikate eripärast. Telefoniõigus (kui pole teada, mis alusel dokument on sündinud – kõrgem tasand andis korraldusi telefoni teel, jälgi ei jäänud)
Pärast 2 maailmasõda- nimetust kultuurigeo ei kasutatud ja sellega otseselt ei tegeletud. Teatud mõttes kodu-uurimine jätkus, kuid NSVL range pilgu all. Esimene kultuurigeo töö Kentsi poolt: Eesti ,,kõrve" nimelised kohad. Varep- tema õlule jäi geograafia õpetamine pärast 2 maailmasõda. Enamik uurimistöödest lähtus koduuurimisest. Tuntud on tema kartoteek. Tegeles palju geograafia ja kartograafia ajalooga: uuris mellini atlast ja rückeri kaarte. Teda loetakse üheks parimaks eestimaa tundjaks läbi aegade. Tema tööd pole otseselt kultuurigeograafilised, kuid omavad elemente. Tema pärand on siiamaani kasuatatav eesti maastikuline liigestus. Eilart- biogeograaf, maastikuökoloog ja kultuuriloolane. Töödes palju kultuuriloolist materjali. Propageeris looduse ja kultuuri ühtsust. Raamat: ,,Inimene, ökosüsteem ja kultuur". Käis tihedalt läbi kunstnike ja
annaabi.ee 
