Vanaajakunst (0)

Egeuse kunst :
 
ARHITEKTUUR :

• Kreeta saare kunst .
  

• Kolm ajajärku:
  

• varaminoiline (2600 - 2000 eKr) - losside-eelne aeg. Tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal.
  

• keskminoiline (2000 - 1400 eKr) (nende ajal õitseaeg ) ja
  
• hilisminoiline (1400 - 1100 eKr)
  

• Kreeta kunst vahendas Vana- Idamaade ja Antiik-Kreeka kunsti mõjusid
  
• U pärast 2500 aastat e.m.a varaminoiline kultuur- u 2000 esimene õitseng tekib linnakultuur , oluline side Egiptusega: kreeklased osutavad transporditeenust (seeder ja metall )- u 1700 langus (arvatavasti maavärin ) - järgneb kuldne ajastu u 1600 - u 1450 kõik lakkab eksisteerimast (arvatavasti vulkaanipurse )
  
  • vanemat ajajärku tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. Õitseaeg kesk- ja hilisperioodil.
    

Lossid:

• Tähtsad on losside varemed:
  
  • Phaistoses
    
  • Knossoses
    
  • Hagia Triadas.
    
• Kreeta loss koosneb arvukatest ruumidest, mis kõik rühmitusid ühe suure pikliku hoovi ümber. Loss oli mitmekorruseline, korrused ühendatud treppidega. Lossi ruumide keskel üksikud väikesed valgusõued. Sammast kasutatakse ( laieneb alt üles!). Lossides ka veevärk . Iseloomulik: puudusid pearuumid, mis väiksemate kõrval esile kerkiksid. Lossid kindlustamata. Rikkalikult kaunistatud seinamaalidega.
  

Kaguosas olid eluruumid , vannitoad , basseinid ja arvatavasti ka valitsejanna ruumid. Kirdeosas olid töökojad, läänes valitseja eluruumid ja troonisaal. Ruumide paigutus ebasümmeetriline, asusid erinevatel kõrgustel.
• Paleearhitektuur: suurim ja olulisem Knossos; on maavärina eelne ja järgne (pilt keskel tühi väljak ); suur kompleks ; kasutatud väga palju puitu
• Paleedele omane suur avar hoov; paljud kindlustamata
• Kreetale omane kreeta sammas - Kreeta on kükressi kodumaa
• Knossos polnud elamiseks, vaid oli nekropol ; argumenti toetab see, et oli palju treppe , kuid trepiastmed kulumata;
• Väljaspool komplekti trepistik, mis kuhugi ei vii - arvatakse, et see meelelahutusliku eesmärgiga (vabaõhuteatri algus?)
• Esindusruumid,