VARAUUSAEGNE RIIK (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

26

pptx

Sõjandus

Sõjandus Järva-Jaani Gümnaasium Raido Selge ja Siim Sander Tulirelvade areng Keskajal olid sõjaväe tuumikuks raskerelvastuses rüütlid, kes pidasid vastase ratsameestega mõõgaduelle. Ratsaväge toetasid vibukütid, kes külvasid lahingu algul vastase ridades segadust. Varauusajal muutus aga põhiliseks väeliigiks tulirelvadega varustatud jalavägi, mida toetasid kergeratsavägi ja suurtükivägi. Muutuste põhiliseks käivitajaks oli tulirelvade areng. 16.saj hakkasid vibusid asendama arkebuusid ( eest laetav sileraudne käsitulirelv) ja musketid (eest laetav tulirelv). 16 saj hakkati valmistama järjest paksemaid turviseid, raudrüüde kaal kasvas 15 kilost 25 kiloni. Tulirelvad muutusid varsti nii võimsaks, et turvisest tuli loobuda. Ratsaväe tähtsus lahingus vähenes ning seda kasutati pigem luureks. Uus rivikorraldus Selleks, et musketite (eest laetav tulirelv) tulejõudu paremini ära kasutada, võeti kasutusele uut tüüpi rivikorraldus. Kui keskajal paigutati jalav

Ajalugu

10

pdf

Euroopa 17.-18.sajandil

51) ● Jumal on andnud kuningale võimu kehtestada seadusi; viia seadusi täide ning mõista kohut iseenda nimel. Alamad on aga kohustatud kuuletuma. 5) VAIMULIKUD - paavst, preestrid, mungad, nunnad. AADLIKUD - sõjaväelased, kuningad jne. LIHTRAHVAS - arstid, talupojad. 7) Koloonia e. asumaa on poliitilise ja majandusliku iseseisvuset maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa e. metropol) on allutanud ning mille loodusrikkusi ja tööjõudu ta oma huvides kasutab. 8) ● Majandus - manufaktuuride ehitamine ja kolooniate rajamine. Louis pööras suurt tähelepanu rahandus- ja maksusüsteemi korrastamisele, et suurendada riigi sissetulekuid. ● Poliitika - Louis XIV reformis valitsust nii, et igal ministril oli kindel vastutusala. ● Sõjavägi - Riigi sissetulekuid suurendati sõjaväe ja laevastiku arendamiseks.

Ajalugu

7

odt

Ajalugu 8. klassile 1600-1700 a.

Kuningavõimu tugevnemine kärpis suurfeodaalide võimu. kuningakotta koondus üha rohkem asjaajamisi ning see nõudis järjest suurema hulga ametnike tööd. absolutismiajastu ametnikkond kujunes suures osas väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast. kuningavõim eelistas teenistusse võtta madalama päritoluga inimesi, kelle truuduses võis kindel olla. 17.saj. loodi alalised sõjaväed. alalise armee olemasolu tugevdas kuningavõimu, aga nõudis ka senisest suuremaid kulutusi. riik varustas sõjaväe relvastusega ning riietas ühesugustesse, kirevatesse mundritesse. alaline sõjavägi koosnes esialgu palgasõduritest, hiljem hakati järk-järgult üle minema sõjaväekohustustele. kehtestati kindel kord, mille aluses hakati iga aasta sõjaväkke saatma kindel arv mehi. nii hoidis riik kokku sõjalisi kulusid. paranes sõdurite väljaõpe. väeteenistus kestis tavaliselt kogu elu või invaliidistumiseni. Iseloomusta merkantilistlikku majanduspoliitikat.

Ajalugu

4

doc

VALGUSTUS JA ABSOLUTISM

· Alalised sõjaväed, üleminek sõjaväekohustusele · Ametnikkonna suur võim (teeb kogu töö ära) Kultuuriline ühtsus MERKANTILISM Esimene uusaja majandusteooria, mille tekkimisele aitas kaasa juba 15. sajandist ilmet võtma hakanud turumajandus, oli merkantilism. Merkantilistid lähtusid arusaamast, et jõukuse mõõduks on raha ning sellest tulenevalt samastasid nad rikkusegi rahaga. Peamiseks raha hankimise mooduseks oli nende arvates aktiivne kaubandusbilanss. Riik saab rikkaks siis, kui välismaal võimalikult vähe kaupu sisse tuua ja samal ajal palju saadusi välja vedada. Merkantilismi hilisemal arenguetapil asusid ettenägelikud valitsejad ja riigimehed seisukohale, et sisseveo vähendamiseks tuleb ise rohkem toota. Tuntuim riigimees, kes üritas järgida merkantilistlikku majandusõpetust, oli Colbert, kes piiras mitmete välismaa kaupade sissevedu, kehtestas teistele kõrged sisseveotollid ning keelas tooraine väljaveo. Ta maksis

Ajalugu

21

doc

Uusaeg

b) Uus vaimumaailm · Uus maailmavaade ja ellusuhtumine: · Inglismaal levis puritanism ­ usulise ja maailmavaatelise liikumisena. · Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. · Rahvuslik liikumine hoogustus (nt Saksamaal, Eesti, Itaalias jne). · Teaduse suurem roll. Tänu teadusele arenes tootmine ­ uued jõuallikad ja masinad (aurumasin). · Levis arusaamine, et ühiskonna arenguks on vaja haridust kogu rahvale. c) Riik ja valitsemine. · Algul oli valitsemas absolutism (-piiramatu võim valitsejal, nt Louis XIII). · 18. sajandil levis valgustatud absolutism (võimul on haritud valitseja, kes seab eesmärgiks rahva heaolu). · Võitlus parlamentalismi eest (parlamentaalse korra eest) (Esimesena Inglismaal). 3. Uusaja kursus: a) 17.-18. kursus b) Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad (1789-1815)  c) 19. saj. (1815-1900)

Ajalugu

5

doc

Valgustatud Absolutism

Kasvatus omab tähtsat rolli Inimesed on loomupooolest võrdõiguslikud( looduse seisukohalt) *Inimõiguste väljakujunemine Valgustajad: Descartes(1596-1650) Voltaire ­ Valgustatud absolutism Montesquieu ­ Konstitutsiooniline monarhia Rousseau ­ Vabariik + Hariduses peab arendama lapse loomulike andeid, mitte suruma peale distsipliini. Diderot Leibniz Merkantilism J.B Colbert 17 saj Võitlus turgude pärast. Riik sekkub maj. ellu. Suurendatakse väärismet. Rohkust. Väliskaubanduse areng-Kõrged kaitsetollid sisseveetavetele kaupadele Riiklike manufaktuuride teke Koloniaalsüsteem Eksport ületab importi Füsiokraatia F. Quesnay 18 saj Majandus emootoriks on põllumajandus(mitte kaubandus ja rahasuted) Inimühiskon peaks olema vastavalt looduse korrale. Riik peaks andma tootjatele rohkem vabadusi. Liberalismi idee Parlamentaarne Inglismaa Tekkis, et kooskõlastada maksude kehtestamist. James I:

Ajalugu

6

docx

Absolutism ja valgustus

Põhijooned: inimõistus, ratsionalistlik maailamkäsitus, looduse eeskuju inimühiskonnale, omane oli ka humanism. Voltaire- võitles katoliku kirikuga. Loodusõiguse teooria. Ühiskkonna aluseks on vabadus ja omand. Rõhutas isikuvabadust. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. Montesquieu- Satiiriline suhtumine Prantsusmaa abs. korda. Ta analüüsis despootiat, monarhiat ja vabariiki. Kesksel kohal võimude lahususe teooria. Liberalismi isa. Konstitutsioon. Rousseau- riik peab toimima ühiskondlikut lepingu alusel. Ideaalne riigivorm ­ vabariik. Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõige asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist-luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust.

Ajalugu

8

doc

Euroopa 17-18 sajand

Euroopa 17-18 saj alguses Enamikus riikides pääses maksuvusele absoluutne monarhia, kus kuningas võis öelda: riik see olen mina ning tema võimu ei piiranud mitte ükski asjaolu. Nt: prantsusmaa, hispaania, austria, rootsi Ainult inglismaal oli parlamentaarne monarhia, kus kuningas valitseb koos parlamendiga. Poolas oli seisuslik monarhia, kus aadlike suured vabadused takistasid tugeva kuningavõimu väljakujunemist, Saksamaal oli küll keiser, aga tema võim oli sümboolne, tegelt jagunes saksmaa paljudeks riigideks, mida valitsesid preestrid ja väike vürstid.

Ajalugu

Kommentaarid (0)