voluudid.Hiljem muutusid fassaadid veelgi keerulisemaks. Esinduslike barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise värviliste marmoriga,lopsakate skulptuuride ja maalidega.Maalide puhul kasutati petlikku ruumimõju.Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi : näis nagu oleksid seinu ülal jätkanud sammaskäigud.Tegelikult olid need maalitud.Lagedele maaliti pilvi,mille vahel hõljusid inglid,pühakud või mütoloogilised tegelased.Nii tekkis mulje taevani ulatuvast ruumist. Itaaliast levis barokk kiiresti Saksamaale,Austriasse,Venemaale,Hispaaniasse ja sealt edasi Ameerikasse.Peterburis kerkisid itaallase BARTOLOMEO RASTRELLI (1700-1771) kavandi järgi TALVEPALEE (praegune ERMITAAZI muuseum) ja SMOLNÕI ja TSARSKOJE SELO kaunid lossid.Baltimaade uhkeim loss,mis asub Lätis RUNDALES, on samuti tema kavandatud.Tallinnas on parimaks barokkarhitektuuri näiteks Kadrioru loss,mille Peeter (esimene) lasi oma naise Katariina (esimese) jaoks ehitada.
° 1652. alustatud ° Loodud juba olemasolevale kirikule fassaad ° Poolkaares nõgusa fassaadijoonega avardas näiliselt pikka, kuid kitsast väljakut ° Roomaaegse staadioni kohal asuv Plazza Navona ° Selle keskel juba vanem Bernini ,,Nelja jõe purskkaev" võimsad mehekujud ° Keset väljakult Egiptusest toodud vana obelisk Siracusa toomkirik Sitsiilias Arhitektuur Saksamaal 17.saj kunstielu tagasihoidlik 30-aastane sõda Lõuna-Saksamaa eeskujuks itaalia barokk Kuulsamad saksa barokkarhitektuuri teosed 18.saj I poolel (Euroopas juba siis rokokoo levik) Johann Balthasar Beumann ° Würzburgi piiskopiloss ° Barokk seguneb rokokooga sisekujunduses ° Vierzehnheiligeni palverännakukirik Saksamaal ° 14 pühaku kirik ° Lossid, kirikud, kindlustused jne Püha Johann Nepomunki kirik Münchenis Zwinger Dresdenis ° M. Pöppelmann ° Ratsamängude jaoks ° Kiviparketiga väljak ° Skulptuuridega paviljonid ja galeriid
lõunaküljel. Vierzehnheiligen´i kloostrikiriku põhiplaan. Barokk-kiriku fassaad. Barokk-kiriku läänefassaadi iseloomulikud tunnused: Kahekorruseline, korruseid ühendavad voluudid; Palju üle võetud renessansist -antiiksed sambad, viilud. Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistamine; Eenduvad, taanduvad hooneosad. Vahel kogu fassaad laineline või astmeline; Üldmulje dünaamiline, rahutu. Vasakul stukk-dekoor Ja voluudid barokkhoone fassaadil. Barokk armastab murduvaid ja kaarjaid jooni, paremal ümarkaarse ja kandilise akna kõrval läheb moodi ovaalne aken. Barokile väga iseloomulik detail voluut. (paremal all Tallinnast pärit ukse lukuauk) Sel ajal ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Vaux-le-Vicomte´ loss ja tema põhiplaan (eenduvad, taanduvad hooneosad nn. Risaliidid). Pilaster -- seinast eenduv lame neljatahuline sammas;
Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18 sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutaval kunstile, muusikale jailukirjandusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli- dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates ca 1760-70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati
TÖÖLEHT Barokk NIMI Maarja Kumm KLASS X BAROKK 1. Millal oli barokk? 17-18 sajand. 2. Mis avaldas barokile suurt mõju? Vapustuste ja sõdaderohke aeg,usulised põhimõtted,poliitilised nägelemised,absolutism,hoogne areng,maadeavastuse aeg, 3. Mida iseloomustab baroki? Ülevus,hoogsus,jõulisus,tundeküllasus,toreduseihalus,sündis katoliku kiriku soosingul,oli hea inimeste mõjutamiseks. 4. Millistele maadele oli barokk omane ja iseloomusta ka mis oli igal maal iseloomuliku?
BAROKK Sissejuhatus 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk. Selle nimetust oleks kõige lihtsam seletada sõnaga "ebatavaline" - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda. Barokk- kunsti tundeküllast jõudu kasutas rooma-katoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda kunsti soosisid ka isevalitsejad, kes leidsid selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Nii saigi barokk-kunst erilise tähenduse katoliku usu
Habsburgide dünastia alad: Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola- Leedu. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundas õukond. Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhid. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantistlik Holland, kus põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Põhja-saksamaa, Skandinaavia, Rootsi, Eesti. · Barokk on tulnud prant. Keelest ja tähendas korrapäratut. Klassitsismis toetuti klassikalistele antiikkunsti eeskujudele. · Barokkkunsti sünnimaaks on Itaalia. Kirik ja paavst, õukond soovisid et kust oleks esinduslik, tore, sest see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kisik soovis elulähedast kunsti. · Baroki rahvalikkus. ARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL 17.-18. SAJANDIL.
põhiplaani. Kiriku ette rajas Lorenzo Bernini Peetri valjaku, juurdeehituse loojaks oli Carlo Maderna. 6. Vaata Peetri kiriku fotot lk.117. Leia sellelt erinevate aritektide poolt lisatu. 7. Kes viis itaalia kirikuehituses äärmuseni barokkfassaadide vormirikkuse? Francesco Borronini 8. Milline stiil järgnes Euroopas barokile? Kuidas kasutati neid stiile saksa arhitektuuris (näiteks Würzburgi piiskopilossi juures)? rokokoo Sisekujunduses barokk seguneb rokokooga. 9. Millest võeti eeskuju Viini Karl Borromeuse kiriku ehitamisel? itaalia eeskujudest (Rooma Peetri kirik, Rooma Panteon, Trajanuse sambad) 10. Milliseks ehitati Dresdenis asuv Zwinger? August Tugev soovis anda oma pealinnale Dresdenile tõeliselt euroopalikku suurejoonelisust. ITAALIA KUJUTAV KUNST 17.SAJANDIL 1. Mida tähendab mõiste ,,naturalistlik"? Barokk-kunst nn. naturalistlik suund. 2
Kõik kommentaarid