vähemalt 11 tundi järjest sätted. Piirangud sätted. Piirangud 24 tunni kohta. Igapäevase puuduvad. puuduvad. puhkeaja piirangut ei kohaldata tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele. • Töötaja peab nädalas puhkama vähemalt 48 tundi järjest. • Summeeritud tööaja arvestuse korral peab töötaja nädalas saama puhata vähemalt 36 tundi järjest. -Töötaja peab tööpäeva sees saama puhkepause. -Pärast 6-tunnist töötamist on töötajal õigus puhata vähemalt 30 minutit. • Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka. • Tööpäevasisese vaheaja
Puhkeaeg vähemalt 11 tundi järjest sätted. Piirangud sätted. Piirangud 24 tunni kohta. Igapäevase puuduvad. puuduvad. puhkeaja piirangut ei kohaldata tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele. Töötaja peab nädalas puhkama vähemalt 48 tundi järjest. Summeeritud tööaja arvestuse korral peab töötaja nädalas saama puhata vähemalt 36 tundi järjest. Töötaja peab tööpäeva sees saama puhkepause. -Pärast 6- tunnist töötamist on töötajal õigus puhata vähemalt 30 minutit. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka. Töö- päevasisese vaheaja võib
kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed Summeeritud tööaeg, mis see on? Mida tuleks summeeritud tööaja osas kokku leppida töölepingus? Tööandja saab tööaega summeerida, st töötunnid võivad mingis ajaühikus ehk arvestusperioodis (näiteks kuus) jaotuda erinevalt.-Summeeritud tööaja arvestus eelkõige töötamisel tööaja kava ehk graafiku alusel. Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse tegelikult tehtud tööaega arvestusperioodi lõpul. -Summeeritud tööajas kokkuleppimisel peab tööandja andma töötajale teada tööaja kava teatavaks tegemise tingimused Katseaeg, eesmärgid, pikkus; Milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida? - Tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht - Töölepingu sõlmimise ja tööleasumise aeg - Tööülesannete kirjeldus
Tartu Kutsehariduskeskus Tööõnnetus ja töökeskkond (iseseisevtöö) Juhendaja: Eili Röss Koostaja: Ingrit Pavlov Tartu 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................3 Töökeskkond.........................................................................................4 Töökeskkonnast riigipõhiseaduses..............................................................................5 Tööõnnetus..........................................................................................11 Tööõnnetused erinevates riikides ja regioonides............................................13 3 SISSEJUHATUS Aina enam hakatakse arenenud lääne ühiskonnas väärtustama iga inimelu. Seoses sellega
Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5
seaduse sätte alusel?) Võrkdiagramm; (enne kriitilist hetke tehtud vigade vahelist seost iseloomustav võrkdiagramm, näidis on toodud antud dokumendi lõpus lisas 1) 2 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Õnnetusjuhtumi raport; (täidetud kujul, lisafailina). Lisaküsimuste vastused; Kokkuvõte; Kasutatud kirjandus (viitamine on kohustuslik); LISAKÜSIMUSED 1. Mida loetakse tööõnnetuseks ja kuidas tööõnnetusi liigitatakse? 2. Kui palju registreeritakse Eestis tööõnnetusi aastas? Kui palju juhtub surmaga lõppenud õnnetusi? Tuua välja ka värskeim statistika? 3. Missugust aega loetakse „tööandja huvides tegutsemise ajaks“? 4. Arutle, mis on õnnetusjuhtumite analüüsi laiem eesmärk? 5
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA SADAMAMAJANDAMINE JA MERETRANSPORDI JUHTIMINE REFERAAT TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUSETTEVÕTTES ÜLIÕPILANE: DANILA KUZNETSOV JUHENDAJA: AIN RANDI KOOD: 141273VDSR TALLINN 2015 1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 TÖÖKESKKOND........................................................................................................... 4 TÖÖKESKKONNAVOLINIK............................................................................................. 4 Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täitev isik peab olema igas ettevõttes. Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite m
Arvestuse teemad 1. Ergonoomika 2. Tööandja kohustused ja õigused 3. Töötaja kohustused ja õigused 4. Töökeskkonnaspetsialist 5. Töökeskkonnavolinik 6. Töökeskkonnanõukogu 7. Esmaabi organiseerimine ettevõttes 8. Töötajate tervisekontrolli kord 9. Juhendaamine ja väljaõpe 10. Vastutus. 11. Tööõnnetused ja kutsehaigused 12. Valgustus. 13. Müra 1. Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega • Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika töökoha ergonoomika nägmise ergonoomika keskkonna ergonoomika tarbekaupade ergonoomika tööstus ergonoomika kõ
Kõik kommentaarid