Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muulaste akulturatsiooni probleemid Eestis (0)

1 HALB
Punktid

Lõik failist

Referaat.
Muulaste akulturatsiooni probleemid Eestis.
Ellen Antipenko NT1.
Eestis nagu teistes paljudes riikides on muulaste küsimused mitte viimasel kohal. Muulaste arv igal aastal muutub, mõnikord suureneb, mõnikord väheneb - Eestis on muulasi ühest viiendikust ühe kolmandikuni. Muulasi võib jagada mitmeks rühmadeks. Eestis on nii need muulased , kes on sündinud Eestis, kui ka need muulased, kes on sündinud välismaal. Mõnedel neist on Eesti Vabariigi kodakonsus , mõnedel on Venemaa kodakonsus vm. Muulaste hulgas on kõige rohkem venelasi, kelle pered sattusid Eestisse Teise maailmasõja või Nõukogude ajal.
Tänapäeval võib leida palju informatsiooni venelaste, kelle elamiskoht on Eestis, elu kohta. See teema ilmub ajalehtedes, Interneti materialides jne. Kõikidel, nii eestlastel, kui ka muulastel on oma arvamus selle kohta.
Lugedes neid artikleid võib märgata, et paljud nende artorid kasutavad

Muulaste akulturatsiooni probleemid Eestis #1 Muulaste akulturatsiooni probleemid Eestis #2 Muulaste akulturatsiooni probleemid Eestis #3 Muulaste akulturatsiooni probleemid Eestis #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ellen Antipenko Õppematerjali autor
Referaadis on analüseeritud muulaste akulturatsiooni probleemid Eestis, on kirjeldatud akulturaksiooni põhisuunad, selgitatud, mis akulturatsiooni viis on valitud Eestis ja kui hästi see on arendatud, selgitatud mõiste "identiteet" Referaadi aluseks on 10 artikleid, mis on seotud selle teemaga ning töös on põhjalikult analüseeritud artiklite autorite arvamused

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Ratsionaalse argumenteerimise kriteeriumitele vastava argumentatsiooni koostamine."Eestis on vaja kerged narkootikumid legaliseerida."

Ratsionaalse argumenteerimise kriteeriumitele vastava argumentatsiooni koostamine. Eestis on vaja kerged narkootikumid legaliseerida. Tänapäeval teemad, mis on seotud narkootikumide legaliseerumisega, on väga aktuaalsed. Narkopoliitakas on see kõige vaieldav teema, kuna inimeste, kes kasutavad narkootikumid, arv kasvab. Statistika näitab, et inimesi, kes on vähemalt üks kord proovinud narkootikumid, on 2003. aastal palju rohkem, kui 1998. aastal. Kui 1998. aastal selliseid inimesi vanuses 18-69 oli umbes 6%, siis 2003. aastal on juba neid 14% ja see arv ainult kasvab.

Ühiskond
thumbnail
54
pdf

KIBERSPORDI POPULAARSUS NOORTE HULGAS

ja võidule. 5 Pilt 3 (http://cyberfight.ru/site/columns/94/article_74417/, autor puudub, 10.04.2015) Ajaga sai mänge ja inimesi üha rohkem ja see omakorda meelitas üha rohkem inimesi tegelema mängude ja arvutiga seotud industriiaga. Vaatamata avalikkuse tähelepanu suurenemisele, organisatsiooni ilmumisele ja stabiilsetele auhindadele, oli eSport veel vaid lapsekingades. Probleemid võidusummade väljamaksmisega, meedia kriitika, publiku vanuse piirang - kõik see aeglustas tõsiselt eSport'i arengut. Pilt 4 (http://www.gamer.ru/cybersport/oda-kibersportu-nachalo, autor puudub, 10.04.2015) 6 Aastad läksid ja eSport arenes edasi: mõned liigid kadusid ära, nende asemele tulid uued; distsipliinid muutusid; kadus ära ja tekkis uuesti populaarsus, kuid alles jäi vaid üks:

Arvuti
thumbnail
17
doc

Nõukogude liidu lagunemine

natsionalistlikku poliitikat eesmärgiga rajada Suur-Serbia. Rumeenias olulisi muutusi ei toimunud ning Rumeenia pole loobunud soovist saada tagasi nende asustatud Bessaraabiat, mis kuulub Moldovale. 6 Eestis toimunud sündmused 1985. aastal Gorbatsovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis enam aset. 1986. aasta lõpul hakkas Eesti NSV's muutuma sisepoliitiline olukord, kui avalikustati uue fosforiidikaevanduse kava. Rahvas nõudis ametkonnalt kaevanduse rajamisest loobumist. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitline ühendus MRP-AEG eesmärgiga tuua ellu 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. 23.augustil korraldati Tallinnas Hirvepargis MRP-AEG eestvedamisel poliitiline meeleavaldus. 1987. aasta lõpul loodi esimine

Ajalugu
thumbnail
10
doc

Uurimustöö identiteedi kohta

Sissejuhatus Uurimustöö teemaks on mul ,,Eestis elav ja töötav välismaalane". Valisin selle teema, sest see tundus huvitav. Ma tahtsin rohkem teada saada identiteedist ja teisest rahvusest inimeste elust Eestis.Informatsiooni hankimiseks kasutasin internetti, ühte raamatut ja tegin ka mõned intervjuud. Küsitluse tulemused Noorukid Enamus noorukitel on ikka kodune keel Eesti keel, sest üks vanematest on eestlane.Nende seas ei ole ka selliseid kes oleks sündinud väljas pool Eestit.Vähestele teeb muret Eesti keeles õppimine.Enamus saavad sellega siiski hakkama.Paljud neist valdavad väga korrektselt Eesti

Uurimustöö
thumbnail
15
doc

Tänu kellele pole meil kodusõda

ilmselgelt midagi Molotovi kokteili laadset (ja oli selge, et politseid sellele tänavale niipea ei jõua), siis leidsin, et info nimel surma saada vaja ei ole. Koju jõudes nägin veel Kanal 2 erisaate lõppu, kus saatejuht avaldas arvamust, et järgmine päev võib ehk kaasa tuua isegi valitsuse tagasiastumise. Mida oleks saanud teha? Ei toonud ­ ehkki valitsus oli kogu "pronkssõduri saaga" juures teinud ilmseid vigu. Hakatuseks: kõigile pidi olema ilmselge, et Eestis leidub inimesi, kes tahavad pronkssõdurit näha Tõnismäel. Demokraatlik mõtteviis ­ ja ka lihtsalt terve mõistus ­ ütleb, et kui mingil ideel on tugevad vastased, tuleks esimese sammuna püüda kindlaks teha, mis neid vastaseid kõige enam häirib, et siis vajalikke korrektiive teha. Sel hetkel, kui Delfi veergudel tutvunud inimesed1 moodustasid pronkssõduri kaitseks kodanikuliikumise Notsnoi Dozor ­ kuigi tõesti, see toimus mais

Ajalugu
thumbnail
27
doc

Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated

toimusid kusagil mujal postkommunistlikus Euroopas. Balti riigid olid tundmatud, väikesed ja ilma ajaloolise imidzita riigid Venemaa naabruses. Veelgi enam, Eesti pidi end ,,muutma nähtavaks", suutma sisendada veendumust, et ta on enam kui lihtsalt ,,taasiseseisvunud riik" või Nõukogude Liidu küljest pudenenud kild. ,,Euroopa Liidu kanditaatriigi" staatus oli põhimõtteline murrang uue identiteedi kujundamisel nii Eestis kui mujal Euroopas, aga ka Venemaal. 4 Mis on head liikmesriigi kodanikuks olemisel? Uute liikmesriikide integreerumine Euroopa Liitu parandab liidu kvaliteeti nii vanade kui ka uute liikmete jaoks. Iga laienemine on toonud kasu Euroopa kodanikele ning lisanud uusi võimalusi Euroopa ettevõtetele. Laienemine võimaldab tugevdada poliitilist stabiilsust ning parandada madalama

Euroopa liidu üldkursus
thumbnail
78
docx

Euroopa Liidu eksamikonspekt

Igal komisjonääril on oma pädevus ning oma valdkond ja kõik saavad kokku komisjonäride kolleegiumil. Vanasti EP ja Komisjoni side oli üsna nõrk. Asjaolud muutusid Amsterdami lepingu pärast. Pärast seda EP määrab ametisse EK presidendi (keda nomineerib Euroopa Nõukogu) ning kinnitab kogu kolleegiumi (kogu komisjoni). Olid ka juhtumid, kui EP saatis Komisjoni laiali, nagu see juhtus Santeri komisjoniga. Mille pädevus oli üsna nõrk ning tekkisid tõsised majanduslikud probleemid. Selle jaoks EP pidi esitama umbusaldusavalduse, mida toetaksid 2/3 Parlamendi liikmetest. Pärast seda oli Prodi komisjon ja siis tuli juba Barosso võimule. Barosso komisjon oli väga palju kritiseeritud parlamendis enne kinnitamist, seal oli 5 inimest kellega parlament ei olnud nõus, ning Barossole tuli vahetada paar inimeste positsiooni, aga mitte kõike. See näitas, kui tundlik on

Ühiskond
thumbnail
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja ­väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ­ ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles ­ inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun