Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne Na2SO4 lahus Töö käik: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete konsentratsioonist ning temperatuurist on...
Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö ülesanne ja eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Sissejuhatus Kasutatud valemid: Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, , suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus....
Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine Töövahendid: Büretid, katseklaaside komplekt (8tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit Kasutatud ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne Na2SO4 lahus Töö käik: Reaktsioonikiiruse sõltuvust reageerivate ainete konsentratsioonist ning temperatuurist on...
Jälgida pipeti otsiku täitumist lahusega. Edasi viia automaatpipett katseklaasi kohale ning uuesti vajutada pipeti keskel olevale nupule. Vajutada lõpuni st nii kaugele kuni pipett võimaldab. NB! Pipeteerimisel kehtib reegel, et pipetti hoitakse püstises asendis, mitte nurga all. Lahust ei tohi sattuda pipeti sisemusse! Enne järgmise lahuse pipeteerimist loputada pipeti otsik destilleeritud veega või kasutada uut otsikut. Katse 1 Reaktsiooni kiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentratsioon paariti erineb. Algul täita neli katseklaasi H2SO4 lahusega igasse katseklaasi 6 cm3 (6 mL). Erineva kontsentratsiooniga Na2S2O3 lahused valmistada järgmiselt: ühte katseklaasi mõõta 6 cm3 Na2S2O3 lahust, teise 4 cm3 Na2S2O3 lahust ja 2 cm3 destilleeritud vett, kolmandasse 3 cm3 Na2S2O3 lahust ja 3 cm3 vett,...
8 ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Üliõpliane: Kood: Töö teostatud: Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH 3COOC2 H 5 a H 2O xCH3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = a CH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdude xi kaudu: xCH 3COOC2 H 5 x H 2O...
Keemiliste reaktsioonide soojusefekte märgitakse sümboliga H. Eksotermilise reaktsiooni korral on H negatiivne (miinusmärgiga), s.t. H < 0, endotermilistel reaktsioonidel aga positiivne (plussmärgiga), s.t. H > 0 Keemilise reaktsiooni soojusefekt võrdub reaktsioonisaaduste tekkesoojuste algebralise summaga, millest on lahutatud lähteainete tekkesoojuste algebraline summa. Tekkesoojus - ühendit iseloomustav suurus, mis ei sõltu ühendi saamisviisist. Tekkesoojuseks nimetatakse soojusehulka, mis vabaneb (või neeldub) ühe mooli aine tekkimisel püsivas olekus olevatest lihtainetest nn. standardtingimustel (normaalrõhul ja temperatuuril 298 K). Lihtaine tekkesoojused on võrdsed 0-ga Põlemissoojus- ühe mooli aine täielikul põlemisel vabanev soojusehulk. 3...
FeCl3 Tume punane Tasakaal nihkub paremale, ehk (+2tilka) saaduse suunas. 3. NH4SCN Tume punane Tasakaal nihkub paremale, ehk (+2 tilka) saaduse suunas. 4. NH4Cl Hele punakas- Tasakaal nihkub vasakule, ehk oranz lähteainete tekke suunas. Kokkuvõte: Reaktsiooni tasakaal nihkub lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel saaduste tekke suunas ja saaduste kontsentratsiooni suurendamisel lähteainete tekke suunas. NH4Cl kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu nihkumist rohkem, kui FeCl3 sellepärast, et NH4Cl on kolmas astmes valemis (Kc =...). Eksperimentaalne töö nr. 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Töö eesmärk:...
Kc = [C ] c [ D] d [ A] a [ B ] b [A]...[D] ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm3 a, b, c, ja d koefitsiendid reaktsioonivõrrandist. Le Chatelier' printsiip Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Tingimused, mida saab muuta, on eelkõige: · lähteainete kontsentratsioon - lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale. · temperatuur temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu vasakule. · Rõhk rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb Eksperimentaalne töö 1...
1 Töö läbiviija: Õppejõud: Eksperimentaalne töö nr.1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk: Le Chatelier’ printsiip – reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutumisel. Kasutatavad ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Töö käik: Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) (punane) Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada...
Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk: Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Kasutatavad ained: FeCl ja NH SCN küllastatud lahused, tahke NH Cl. 3 4 4 Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Töö käik: Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile FeCl3 3 NH 4 SCN Fe( SCN ) 3 3 NH 4 Cl Kc C c * D d A a * B b Kc...
(aluselised, happelised, amfoteersed, neutraalsed) Pöördumatu -reaktsioon, mille puhul lähteaine reageerimisel tekkinud saadused reaktsioon omavahel ei reageeri Pöörduv reaktsioon -reaktsioon, mis võib kulgeda kahes suunas: lähteainete reageerimisel tekivad reaktsioonisaadused, need aga moodustavad omavahel reageerides uuesti lähteaine Sool -kristalne aine, mis koosneb katioonidest ja anioonidest Soola hüdrolüüs -soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond Tugev elektrolüüt -elektrolüüt, mis on lahuses praktiliselt täielikult dissotsieerunud...
Leida reaktsioonis osalenud lämmastikhappe moolide arv. 44. 79,3 cm3 88. 8,30 8,3,9 220. Alumiiniumi reageerimisel lahjendatud lämmastikhappega tekkis 0,8 grammi ammooniumnitraati. Leida reaktsioonis osalenud lähteainete massid. 122. 156,8 dm3 160. 0,136 g 199. 5,8% 123. 3,36 m3 161. 4,48 dm3 200. 4,92 dm3 124. 4,58 mol 162. 392 dm3 201. 10,6 dm3 125. 252 cm3 163. 22,4 dm3 202. 22,4 dm3 89. 3,2 2,4,1 126. 257 mol 164...
Enamik taimi on autotroofid. -Kust saavad heterotroofid eluks vajaliku energia? Suurem osa organismidest on heterotroofid.Heterotroofsed organismid ei saa elada väliskeskonnast hangitavate orgaaniliste ühenditeta.Nad lagundavad toiduga saadud orgaanilist ainet 2 eesmärgil: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteainete saamiseks.Nad kasuatvad energiaallikana üksnes orgaanilisi ühendeid. Seega on heterotroofid organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Kõik loomad ja seened , samuti paljud bakterid on heterotroofsed. Millest koosned organismi metabolism? Organismid hangivad väiskeskkonnast orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid.Neid saadaksse nöiteks toitumisel aga ka hingamisel.Et ainevahetusega kaasnevad ka energeetilised muutused, siis...
Põhiosa moodustab vesi (7095 %). Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Neile järgnevad lipiidid (rasvad, õlid, vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). 2.2 Anorgaanilised ained Vesi on hea lahusti ja enamik ained on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid esinevad paljudes keemilistes reaktsioonides nii lähteainete kui lõppproduktidena. Vesi moodustub hingamise käigus. Jääkproduktina tekib vesi ainevahetusel. Veel on ka suur soojusmahtuvus. Vesi aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Katioonidest on organismides olulisel kohal H, NH , K, Na, Ca, Mg, Fe. Kaalium ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises, samuti leidub neid tsütoplasmas. Valkude jt lämmastiku sisaldavate ühendite lagundamisel moodustub ammoniaak. Kaltsiumsoolad annavd luudele tugevuse...
· Reageerivate ainete kontsentratsioon-mida suurem on reageerivate ainete osakeste arv ruumalaühikus, seda sagedamini osakesed põrkuvad ja seda kiiremini kulgeb reaktsioon. · Gaasi rõhk-rõhu tõstmisel suureneb gaasiliste ainte hulk ruumalaühikus. Kuna lähteainete kontsentratsiooni tõstmine suurendab reaktsiooni kiirust, kiirenevad gaasiliste ainete osavõtul kulgevad reaktsioonid rõhu tõstmisel. · Tahkete lähteainete peenestatus-tahkete ainete osavõtul kulgevates reaktsioonides sõltub reaktsiooni kiirus ainete kokkupuutepinna suurusest, seega ainete peenestatusest. · Reageerivate ainete segamine-segamisega on võimalik reageerivate ainete osakesi...
Energia hulk Ea CH 3 + HCl H 0 produktid Reaktsioonide klassifikatsioon Reaktsiooni tee Lõpuni minevad ja tasakaalureaktsioonid ehk mittepööratavad ja pööratavad reaktsioonid. Pööratavad reaktsioonid ei kulge lähteainete täieliku üleminekuni saadusteks. Näiteid praktiliselt mittepööratavate ioonireaktsioonide kulgemise kohta: 1. Sademe teke 2. Lenduva ühendi teke 3. Kompleksiooni teke 4. Nõrga elektrolüüdi teke Redoksreaktsioonid Oksüdeerija osake, mis liidab elektrone (Cl2, O2, O3, Br2, H2O2, CrO3, Cr2O72-, ClO4+, NO3-) Redutseerija osake, mis loovutab ioone (C, CO, H2, H2S, Na, K, Mg, Al, SO2, Sn2+, Zn, SO32-) Keemilise reaktsiooni kiirus...
Le Chatelier' printsiip - tasakaalulises süsteemis tasakaalu nihkumine toimub selles suunas, mis toimub vastu välisele muutusele. a)konsentratsiooni muutuse mõju (lähteaine lisamine nihutab tasakaalu saaduste tekke suunas, saaduste kontsentratsiooni suurendamine lähteainete tekke suunas) BiCl 3(l) + H2O(v) BiOCl(t) + 2HCl(l) <-HCl lisamine nihutab tasakaalu paremalt vasakule; b)temperatuuri muutuse mõju N2O4(g) 2NO2(g) H=+57kJ(endotermiline); N2 + 3H2 2NH3 H=-22kcal(eksotermiline) NB! Kui reaktsioonide kulgemisel mahud ei muutu, ei olene reaktsiooni tasakaalu nihkumine rõhust. Katalüüs keemilise reakts kiiruse muutmine vastavate ainete mõjul. Inhibiitor neg katalüsaator, aeglustab reakts kiirust...
Tähtsam on selle ensüümi ülesande mõistmine: ta katalüüsib glükoosi oksüdeerumist hapniku toimel glükonaadiks (glükoonhappe jääk) ja vesinikperoksiidks (muide, viimase, nn vesinikülihapendi tõttu on mesi antibakteriaalsete omadustega): glükoos + O2 (+H2O) (ens. GOx) glükoonhape + H2O2, Nagu reaktsioonide puhul ikka, saame selle kiiruse üle otsustada lähteainete kulumise või produktide tekke järgi. Reaktsiooni kulgemise tingimused valitakse näiteks nii, et hapniku tarbimise kiirus on proportsionaalne glükoosi kontsentratsiooniga. Seega saame glükoosi hulka määrata lahustunud hapniku kontsentratsiooni vähenemise kaudu ülaltoodud redoksreaktsiooni tagajärjel. Alternatiivina võib määrata tekkiva vesinikperoksiidi (st reaktsiooni produkti) hulka. Ent kuidas see keemiline info aine kontsentratsioon muuta registreeritavaks...
Keemilise reaktsiooni kiirus ja seda mõjutavad tegurid Keemilise reaktsiooni mõiste ainete muundumine teisteks aineteks (ühtedest ainetest tekivad teised ained). Keemilise reaktsiooni kiiruse mõiste osakeste vaheliste põrgete arv kindal ajahetkel kindlas ruumalaühikus. Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse kas lähteainete kontsentratsiooni vähenemisel või saaduste kontsentratsiooni suurenemisel kindlas ajaühikus ja kindlas ruumalaühikus. Aine kontsentratsioon väljendab aine hulka ruumalaühikus (tähis c ja põhiühik mol/dm3). 1.1 Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid Reageerivate ainete iseloom vaata metallide aktiivsusrida (vaskul aktiivsemad, paremal vähemaktiivsed), tugevad ja nõrgad happed. Reageerivate ainete kontsentratsioon läheteainete kontsentratsiooni suurendamisel...
I TERMODÜNAAMIKA ALUSED I Termodünaamika pôhimôisted. Termodünaaika I seadus energia ei teki, ega kao vaid läheb ühest vormist teise. Isoleeritud süsteemis on U jääv. Keemilise reaktsiooni soojusefekt vôrdub reaktsiooni saaduste ja lähteainete energiate vahega. Entalpia e. soojussisaldus [H = U + pV = U + nRT]. II Hessi seadus. Termokeemilised vôrrandid selline reakts. vôrrand, millele on lisatud reakts.i soojusefekt. Q- efekt sôltub T-st ja P-st. Hessi seadus reaktsiooni Q-efekt sôltub ainult lähteainete ja saaduste iseloomust (ja oleku parameetritest), kui ei sôltu reaktsiooni kulgemsie viisist ega vahe etappidest. Tekkeentalpia [H = Hj,f - Hi,f]: ühe mooli aine tekkimisel lihtainetest eraldub vôi...