24 XXIV vgint quattuor 72 LXXII septugint duo 25 XXV vgint qunque 73 LXXIII septugint trs 26 XXVI vgint sex 74 LXXIV septugint quattuor 27 XXVIIvgint septem 75 LXXV septugint qunque 28 XXVIII duodtrgint 76 LXXVI septugint sex 29 XXIX ndtrgint 77 LXXVII septugint septem 30 XXX trgint 78 LXXVIII duodoctgint 31 XXXI trgint nus 79 LXXIX ndoctgint 32 XXXIItrgint duo 80 LXXX octgint 33 XXXIII trgint trs 81 LXXXI octgint nus 34 XXXIV trgint quattuor 82 LXXXII octgint duo 35 XXXV trgint qunque 83 LXXXIII octgint trs 36 XXXVI trgint sex 84 LXXXIV octgint quattuor 37 XXXVII trgint septem 85 LXXXV octgint qunque
peaksimegi olema hiljem? Miks peaks paratamatus meis hirmu tekitama, eranditult kõik voolab sinna. Meile kuulub praegune hetk ning muretseda sajanditaguse aja pärast pole mõtet. Kui selline mõte puudutab vaid surma-temaatikat on see põhjendatud, kuid kui üldisemat pilti, mis puudutab igapäevaelu, muudatuste elluviimist, mis peaks elu 50 a pärast "paremaks" muutma (nt keskkonna-temaatika) on see ehk veidi kohatu. LXXVIII kirjas annab Seneca nõu, kuidas taluda haiguste poolt põhjustatud kannatusi. Millised need soovitused on ja millega neist te nõustute? Seneca ütleb, et haigusest tingitud valu on võimalik taluda põlates ülimat, millega ta ähvardab. Senecat tervendas filosoofia and. Aitab enda seisukoha muutmine, arvamuse eitus. Ka sõnadega väljendatu näitaks siin justkui tegelikult millegi puudumist: sõnastan: see on tühiasi- seda tegelikult polegi!
inimene meie mälestuses. LXXVII kirjas jutustab Seneca loo Tullius Marcellinuse surmast ja selgitab ka ise, miks surma pole mõtet karta. Kas te peate seda selgitust rahuldavaks? Jah, Seneca on suremist ilusti ja hästi põhjendanud. Surma pole mõtet karta, sest et see on elu paratamatu osa. Me kõik sureme ühel hetkel, ükskõik kas see on meie soov või mitte. Seda enam peame elama hetkes ja olevikus, et mitte kaotada meile antud aega surmahirmu põdedes. LXXVIII kirjas annab Seneca nõu, kuidas taluda haiguste poolt põhjustatud kannatusi. Millised need soovitused on ja millega neist te nõustute? Sõprade reibastused ja kõned leevendavad kannatusi. Kui inimene ei karda surma, siis ei tundu miski kurb. Terveks saades, saad aru, et olen põgenenud haiguse, mitte surma eest. Pausid valuhoogude vahel annavad inimesele jõudu ja teeb piinad talutavamaks. Määratu valu puhul on lohutav, et sa lakkas seda tundmast, kui sa tunned seda liialt
Naturalistlikud elemendid
Kurja lille põhiteemasid on ideaalide kättesaamatus ja kurjuse valitsemine,
tõi luulesse suurlinkliku võõrandumise problemaatika
Erootilises luules esineb ka groteski
4 Vastavused/correspondence
Loodust võrreldatakse inimlikku asjadega
Häältekirjeldus, värvide, muusikalõhn
Puu on sümbol
Naturalism dekadentism
Rafineeritud
Aleksandriin 12 silpi
LXXVIII Spleen
Väljapäästamatu kirjeldus
Nahkhiired,ämblikud
Surma teema
Visuaalne esteetika
Üksindus
Dekadentlik estetika
Müstilisus, salapära, spleen
Sümbolistlik luule (filosoofiline taust, vormilised uuendused,
tähtsamad esindajad)
Vastand realismile
Romantilisema elutunde
Süntees
Kõik on omavahel seotud, platonistlik idee maailma
Luuletaja nagu vaataja
Kõik surevad ükskord. Ta on oma kirjas suremist hästi põhjendanud ning minu meelest surm ongi paratamatu, elu loomulik osa. o Kõik on teadlikud, et elu on haigus, mis lõpeb surmaga aga kui see haigus paistma hakkab, siis hakatakse kartma ja halama. Surm on paratamatus. Kui sa kardad surra, kas sa siis veel elad? Elu üks kohustusi on suremine. Pole üldsegi oluline, millal sa lõped. Lõpeta, kus tahad, pane ilus punkt (mehine surm). · LXXVIII kirjas annab Seneca nõu, kuidas taluda haiguste poolt põhjustatud kannatusi. Millised need soovitused on ja millega neist te nõustute? o Valu ei saa olla kestev ja väga tugev. Mingi aja pärast muutub see koht lihtsalt tuimaks ja ei saagi aru, mis toimub. Ära kaeba oma olukorra üle. Ole optimistlik, mida paremini mõtled, seda paremini end tunned. o Haigusesse ei tohiks suhtuda aga ignoreerivalt. Olen nõus, et optimism ja naer aiatavad väga palju tervenemisele kaasa. Haigus
Arvan, et kui mitte nautida enda elu ja aega, mis meile elamiseks antud on (koos kõigega nii hea kui halavaga), siis poel väga vahet, kas oleme surnud või elame. Nagu Seneca ka oma kirjas kirjutas, et hirm surma ees röövib igapäevarõõmu. Ka minu arvates pole vaja surma karta. Pealegi, minu jaoks surm kõigest vaheetapp kahe elu vahel. Me sünnime uuesti, et omandada järgnevaid õppetükke, mis meie hinge kasvamiseks ning arenemiseks vajalikud on. 6. LXXVIII kirjas annab Seneca nõu, kuidas taluda haiguste poolt põhjustatud kannatusi. Millised need sovitused on ja millega neist te nõustute? Seneca soovitab LXXVIII kirjas haiguse poolt põhjustatud kannatusi taluda nii: Aulised lohutused reibastavad hinge ning kosutavad keha. Seneca tervise taastasid näiteks õpingud. Sõpradele toetumine ning nende reibastused, valvsused ning kõned aitavad väga. Miski ei rikasta haiget nii, nagu sõprade osavõtlikkus.
Elule järgneb alati surm. Isegi, kui sa kardad surma, sured sa ükspäev igaljuhul. Me ei saa valida aega, mil perioodil me elame. Me oleme ahastuses, kui me ei ela tuhat aastat enne või pärast meie tegelikku eluperioodi. Mõned lähevad ka vabatahtlikult surma. Nad kuulutavad kõigile, et nad ei karda surma. Neil on põhimõtted. Nad tahavad, et neid mäletatakse heade ja väärikatena ka peale oma surma. Nad ei taha häbistada end ja sellepärast nad lähevad vabatahtlikult surma. LXXVIII Haigus on väga ebameeldiv nähtus meie elus. Haigusega alati kaasneb valu. Valu võib olla mitut moodi, kuid valul on alati ainult üks eesmärk. Arst annab küll juhiseid ja ravimeid valuga võitlemiseks, mis muudavad valu hetkeks talutavaks. Kohe kui ravimite mõju lakkab, algab uuesti valu. Haigusest on võimalus vabaneda kahte moodi. Kas sureb haigus või sureme meie. Ükskõik, mis moodi me haigusest vabaks saame, kaob valu nagunii. XCII
surma pole mõtet karta (lk. 248-9). Kas te peate seda selgitust rahuldavaks? Raud ja veri polnud tema puhul vajalikud. Kolm päeva ei võtnud ta toitu, käskides oma magamistoas üles sättida telgi. Seejärel kanti sisse vann, milles ta kauase lamamise järel, kusjuures sooja vett aeg-ajalt uuendati, aeglaselt hääbus; nagu ta ise ütles, mitte ilma mõningase naudinguta, mida tavatseb tuua sujuv äraminek, mis pole tundmatu meile, keda mõnikord tabab minestus. · LXXVIII kirjas annab Seneca nõu, kuidas taluda haiguste poolt põhjustatud kannatusi. Millised need soovitused on ja millega neist te nõustute? Sõbrad nende reibastused ja kõned, nende osavõtlikkus, see tekitas tunde, et ma ei saa surra, kui nemad jäävad minust elavatena maha. Ma annan oma elu neile edasi. Surma põlgamine kui sa ei karda surma, siis ei tundu miski kurb. Terveks saades oled sa põgenenud mitte surma, vaid haiguse eest.
surma pole mõtet karta. Kas te peate seda selgitust rahuldavaks? Surma pole mõtet karta, sest see on loogiline ja paratamatu elu kulg. Keegi ju ei hala ega värise sellepärast, et pole elanud 100 aastat varem, miks peaks siis kurvastama, et ei saa elada 100 aastat hiljem. Tuleb elada olevikus ja just antud hetkes. Arvan et Seneca põhjendus on õige, sest surm kuulub elu juurde ja on selle loomulik nähtus, mida ei peaks kartma. 6. LXXVIII kirjas annab Seneca nõu, kuidas taluda haiguste poolt põhjustatud kannatusi. Millised need soovitused on ja millega neist te nõustute? kannatusi leevendavad sõbrad, kelle reibastused ja valvlused mõjuvad toetavalt. Aitab ka see kui inimene ei karda surma, sest sel juhul ei tundu miski kurb ning terveks saades pole inimene põgenenud surma, vaid haiguse eest. Ka pausid haigushoogude vahel teevad piinad talutavamaks, kuna määratu valu puhul
Minu arvates on ka tegelikkuses nii kuna halvad emotsioonid, kogemused mis läbi elatud on tagantjärele meenutades mustad augud. LXXVII kirjas jutustab Seneca loo Tullius Marcellinuse surmast ja selgitab ka ise, miks surma pole mõtet karta (lk. 248-9). Kas te peate seda selgitust rahuldavaks? Minu jaoks on selgitus rahuldav. Ma ei saa öelda, et surma ainetel poleks ma ise kunagi mõtisklenud, ent ma leian, et rohkem süviti selgitada pole vajalik. LXXVIII kirjas annab Seneca nõu, kuidas taluda haiguste poolt põhjustatud kannatusi. Millised need soovitused on ja millega neist te nõustute? Mitte miski ei reibasta ega aita haiget nõnda kui sõprade osavõtlikkus. Miski pole kurb, kui sellest hirmust oleme pääsenud. Haigusega kaasnevad suured piinad, kuid need teevad talutavaks vaheajad. Haigusest tingutud kannatus on talutav, kui põlgad ülimat, millega ta ähvardab. Valu teevad vaheajad talutavaks
Surm on paratamatus. Sinna lähed, kuhu kõik läheb. Selle seaduse täitmiseks oled sündinud. Kujutle, et sa ei taha järgneda siis sind viiakse. Kui sa kardad surra, kas sa siis veel elad? Elu üks kohustusi on suremine. Nii nagu näidendi puhul on tähtis mitte kui kaua, vaid kui hästi teda etendatakse, nõnda ka elu puhul. Pole üldsegi oluline, kuskohal sa lakkad. Lakka, kus tahad, tee ainult ilus lõpetus (mehine surm). LXXVIII kirjas annab Seneca nõu, kuidas taluda haiguste poolt põhjustatud kannatusi. Millised need soovitused on ja millega neist te nõustute? o Õpi ja uuri filosoofiat; vestle sõpradega; põlga surma. Valu ei saa olla kestev ja väga tugev. Mingi aja pärast muutub see koht lihtsalt tuimaks ja ei saagi aru, mis toimub. Ära kaeba oma olukorra üle, ole kasin. Ole optimistlik, mida paremini asjadest mõtled, seda paremini end tunned.
kohustus, mis tuleb nii kui nii. Surma tuleku eel ei tasu halada selle üle, vaid tuleb olla väärikas. Elu on nagu näidend mida tuleb hästi mängida ja lõpetada mõnusa puändiga. Seneca selgitus on väga kohane ja iseenesest mõistetav. Kuid siiski kõikide inimeste sees on olemas miski. Mingi elus püsimise soov, mis sunnib meil surma ees tundma mingit aukartust. Võibolla on see aga hoopis kartus muutuste ees. 5.LXXVIII kirjas annab Seneca nõu, kuidas taluda haiguste poolt põhjustatud kannatusi. Millised need soovitused on ja millega neist te nõustute? Lucius Annaeus Seneca soovitab haiguse ravimiseks kõigepealt sõprade kohalolekut kes aitavad inimesel haigusest võitu saada. Kuid ta rõhutab, et haigusest võitu saamisel ei saada võitu surmast vaid põgenetakse hoopis tema eest. Teise võimalusena soovitab ta lõpetada suhtlus kehaga ning suhelda vaid vaimuga
tunda hirmu paratamatuse ees. Selline kartus vaid takistab tegelikult elamast. Oluline on surma juures hoopis see viis või meeleseisund, millega siit ilmast lahkuda. Pean seda selgitust absoluutselt rahuldavaks, kuna väärtustan seda aega, mis meile igaühele elamiseks antud on ning mis oleks suurim voorus kui täita see aeg võimalikult suurima hulga õnnega. Hirmud ja kartused, eriti millegi niivõrd iseenesest mõistetava kui surma ees, on vaid õnne ja rahu blokaadiks. · LXXVIII kirjas annab Seneca nõu, kuidas taluda haiguste poolt põhjustatud kannatusi. Millised need soovitused on ja millega neist te nõustute? Seneca soovitused haiguste poolt põhjustatud kannatuste talumiseks on järgmised: Tuleks toetuda sõpradele ja nende reibastustele, valvustele ja kõnedele. Seneca uskus, et tema ei saa surra, kui temast jäävad elavatena maha sõbrad. Välistada tuleks surmahirm, kuna seda ei tingi mitte haigus vaid loomus. Surmahirmust
Ei pea rahuldavaks, sest minu jaoks pole üksi selgitus piisav, et ma ei kardaks surma. Ma saan aru ja mõistan Seneca seisukohti, kuid minu jaoks pole need omased. Muidugi ma arvan, et surma ei peaks kartma ega pelgama, sest tuleb ta ju niikuinii, aga kui mõelda, mis ees ootab, siis tekib natukene ka hirmu. Samas tuleb väärtustada ning hoida elu, keskenduma oma elule, elada see ilusaks ning just selliseks, nagu ise õigeks pead ning mitte väärtustama ega pelgama surma rohkem kui elu. 37. LXXVIII kirjas annab Seneca nõu, kuidas taluda haiguste poolt põhjustatud kannatusi. Millised need soovitused on ja millega neist te nõustute? Seneca toob välja selle, et tema sai abi oma sõpradelt, kes olid reipad ning toetasid teda oma julgustavate kõnedega. Osavõtlik sõber on haigele parimaks ravimiks, see hävitab surmaootust ja hirmu. Mina nõustun selle nõuandega, ka minu elus on sõpradel suur osa, kelle peale saab loota nii haiguses kui tervises. Sõpru tuleb väärtustada.
Sattia elu, kes oma hauakivile käskis kirjutada, et ta on elanud üheksakümmend üheksa aastat. Võid näha, et mõni on suurustanud ka pika vanadusega. Kes oleks suutnud teda taluda, kui tal oleks õnnestunud sada täis saada? Nii nagu näidendi puhul on tähtis mitte kui kaua, vaid kui hästi teda etendatakse, nõnda ka elu puhul. Pole üldsegi oluline, kuskohal sa lakkad. Lakka, kus tahad, tee ainult ilus lõpetus. Jää terveks. LXXVIII. SENECALT LUCILIUSELE TERVITUS. Et sind vaevab nohu ja kerge palavik, mis kaasub pika ja kestvaks muutunud ninatilkumisega, on mulle 6 seda ebameeldivam, et ma ise olen kogenud säärast tervislikku seisundit, millesse algul suhtusin
annaabi.ee 
