Lindude sigimine Bioloogia Elise Nassar Tallinna Järveotsa Gümnaasium 7c klass Juhendaja: Heidi Haggi 2005 Pesa: pesa puudub. KÄGU Kurn: 1..3päevaste vahedega u.20muna Haudumine: kägu muneb teiste lindude pesadesse seetõttu ei haudu ta mune ise Koorumine: koorudes on paljas, pesakaaslastest veidi suurem. Poegade edasine elu: Väljaviskamisrefleks avaldub 2.- 5. päevani: kõik välja lükata, mis pesas leidub. Harilikult vabaneb kasuõdedest ja vendadest. Allesjäänud surevad enamasti nälga, sest käopoeg ahnitseb kõik endale. Pesast lahkub 3.nädalaselt. Paabulind Pesa: munetakse pinnasüvendisse Täiskasvanud ööbivad puuoksal. Kurn: 4-6 kreemikat kõvakoorelist muna Haudumine: u.28päeva. Koorumine: peale koorumist hakkavad koheselt süüa nõudma. Poegade edasine elu: uhke saba saavad isaslinnud alles 3aastaselt. ...
Bioloogia Elise Nassar 7c Tallinna Järveotsa Gümnaasium Juhendaja:Heidi Haggi Kaelkirjak · Kaelkirjak on otsekui evulutsiooniõpetuse raamatust välja astunud. Asukoht · Kaelkirjakud elavad Aafrikas. Elades savannis oma igapäevast elu. · Elavad väikeste karjadena. Vahes ühimevad teiste loomadega segakarjadeks. Suurus · Kaelkirjaku õla kõrgus on kuni 3m ja kaela pikkus kuni 2.25m isased kaaluvad umbes 750kg, emased natuke vähem. Välimus · Kaelkirjakul on suur sinine keel. · Tal on lapilise mustriga nahk ja väheldase karvaga kaetud luusarved. · Kahe ühesuguse mustriga kaelkirjakut pole siiani leitud. Toitumus harjumused · Vihmavarju moodi laiuva võraga akaatsia all toitu küünitav kaelkirjak nosib lehti viie meetri kõrgustelt puudelt. · Kaelkirjak on taimtoidul...
docstxt/14312885230091.txt
Loomade kohastumused eluks vees Kuidas kalad ja konnad hingavad? Kuidas loomad vees liiguvad? Karl Pütsepp 2012 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel. 1. Selgrootud vees · Selgrootute hulka kuuluvad putukad, vähid, ussid, ämblikulaadsed, teod, karbid, kaheksajalad jne. Jõevähki jääb Eestis järjest vähemaks. Ta on oma elupaiga suhtes väga nõudlik. Kuidas selgrootud vee all hingavad? · Jõevähk hingab lõpustega. · Paljud putukavastsed samuti lihtsamate lõpusetaoliste elunditega. · Mõnedel putukatel õhutoru (nt. vesihark). VESIHARK Õhutoru 2. Kuidas kalad vees hingavad? · Kalade hulka kuuluvad kõhrkalad (haid, raid), sõõrsuud (silmud) ja luukalad (ahven, särg, haug jne.). · Kalad ei pe...
Kadrina Keskkool Lydia Koidula "Emajõe ööbik" Luulemapp Martin Pajussaar 7a Juhendaja õp. A. Särg Kadrina 2010 Sisukord 1. Kadrina Keskkool.............................................................................................................................1 Sisukord............................................................................................................................................2 Elulugu .............................................................................................................................................3 Kasutatud kirjandus...........................................................
(r:4 4 ry vu 1.. klass KEHALISE fOO FUSIOLOOGIA arvesrus o Leia 6pikust: TERVISEKASVATUS pdhikoolile lk. 51-73 liinkadesse puuduvad sdnad v6i s6na. V6id lisaks kasutada ka kaustikus olevat konspekti. -t Inimese elutegevuseks on pidevalt v .... Seda saadakse meie + nagu patarei, millest vabaneb ..... :... (ATP-ST). ATP on Energiarikaste + tihendite taastootmiseks on t e o (4)^- ..&,.. ...
Ilm ja kliima Ilm- pidevalt muutuv õhkkonna seisund. Kui hommikul üles tõusta ja kohe akanast välja vaadata, saame me juba aimata, kas õues on sõe või mitte. Vastavalt sellele paneme ka selga, kas siis paksemad või õhemad riided, mis sobiksid väljas oleva ilmaga Kuid ilma kohta täpsema info saamiseks on vaja mõõta tuulesuunda, õhurõhke, õhutemperatuuri ja õhuniiskust. Kliima- mingile paigale iseloomulike ilmade vaheldumine pika aja vältel. See tähendab, et nii eilne, tänane kui ka homne ilm võivad olla küll täiseti erinevad, aga võrreldes mitmete aastate või isegi aastatuhandete jooksul ilmasid, hakkavad need korduma ja nedne ilmade kohta tehaksegi järeldus, et milline on mingi paiga kliima. Kliimat kujundavad kõige enam: 1. päikesekiirguse hulk 2. Maa aluspinna erinevused Meteoroloogia- loodusteadus, mis uurib õhkkonna omadusi ja selles toimuvaid protsesse. Sünoptika- meteoroloogiaharu, mis tegeleb ilmaennustamusega. Samajooned- ...
taimedest on need ka maapealsed. Maapealsete mugulate ülesandeks on peamiselt vee säilitamine. Maapealsed mugulad on näiteks troopilistel orhideedel. Sibulate ja mugulate vahevormiks on maa-alused mugulsibulad. Nagu sibulad, on need kaetud soomustega, kuid sarnaselt mugulatega kogunevad säilitusained mitte soomustesse, vaid varre ossa. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/general/oistaim.html http://www.sjg.edu.ee/~ly/hotpot/vosu.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/2kliima/7-2-19-3.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/2kliima/7-2-19-2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/1klass/8taimed/1-8-7-3.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/2kliima/7-2-18-1.htm "Bioloogia põhikoolile I osa"- Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar
Liigse karjatamise tõttu kõrbe äärealadel kõrb laieneb. Viimastel aastakümnetel keskmiselt 6 km aastas. Seinamaalingud ning reljeefid annavad tunnistust, et veel 5 000 aastat enne Kristust oli Sahara kõrb kaetud savanniga. Sahara kõrbe kliimadiagramm Sahara kõrb suve Kasutatud kirjandus: http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/2kliima/images/7-2-9- 1-1.jpg&imgrefurl=http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/2kliima/7-2-9- 1.htm&usg=__gmYpu1Cn33tFmlV-v- RQxso4gkY=&h=260&w=400&sz=65&hl=et&start=12&um=1&tbnid=tGmghK95Je WfcM:&tbnh=81&tbnw=124&prev=/images%3Fq%3DSahara%2Bk%25C3%25B5rb %26hl%3Det%26lr%3D%26sa%3DN%26um%3D1 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/sahara_lilija.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/sahara_lilija.htm
mõõtmed muutuvad märkimisväärselt. Ehitus Silindriline Kinnitustald Tugielundiks lubiskelett Kombitsad kõrverakud Suust, pooridest mürgised niidid 2 rakukihti Kasutatud materjal Pildid: http://static1.nagi.ee/i/p/36/75/00163675abf0f5_m.jpg/1 http://www.wallawalla.edu/academics/departments/biology/rosario/inverts/ Cnidaria/Class Anthozoa/Subclass_Zoantharia/Order_Actiniaria/Cribrinopsis_fernaldiD LC200701s.jpg http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/8kooselu/images/meriroos2 tillu.jpg Tekst: http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/6teema/loodus/meriroosid.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Meriroosilised
oravlaste sugukonda. Lendorav on Eesti väga haruldane. Ta võib teha kuni 50 meetri pikkusi liuglende. Lendorav tegutseb hämaruses ning on ohustatud vanade metsade maharaiumise tõttu. (Joonis 2 juttselg-hiir, http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/6loomad/7-6-24-3.htm) Kahjur-närilised Kõige laiemalt on levinud rotid ja hiired. Nad elavad põldudel, aasadel, aiamaadel ja aedades. Neile meeldib olla ka inimese juures elu-, ja tootmisruumikdes ning loomakasvatusehitistes, süües ja rikkudes toitaineid ja põhjustades seega kahju. Neil on pidev vajadus midagi närida. Kui midagi paremat ei leidu, hakkavad nad krõbistama isegi betooni, pehmeid metalle, elektrijuhtmeid ja muid esemeid-materjale, mida nad toiduks ei tarbi.
Jaanalinnud Välisehituse seos elukeskkonnaga Suled, mis hoiavad sooja Ülitugevad kahe teravaküünelise varbaga sulitud jalad Hingamiselundid Õhukotid Kopsud Kehatemperatuuri seos südame ehitusega Neljaosaline süda Arteriaalne ja venoosne veri on eraldatud Kaks koda Seedeelundkonna ehituse seos toitumisega Soolestik on keskmise pikkusega Seedeelundkond on kerge ehitusega Järglastega seotud faktid 40-80 muna aastas Haudumine kestab 42 päeva Munemisperiood on kevadest-sügiseni Kõige suurem muna kaalub 1,5-1,7 kg Jaanalinnu tibu kaalub koorudes u. 1 kg ja on 20-30 cm kõrgune Paljunemine Täiskasvanud isalind saab suguküpseks 3-4 aastasel, emalind aga kuus kuud varem Paaritus aeg algab märtsis-aprillis ning kestab kuni septembrini, paaritus aja pikkus sõltub toidust, ilmastukust ja tervislikust seisundist ...
(Gaasivakuoolid) Pisikesed vakuoolid esinevad ka looma- ja seenerakkudes Vakuool võib moodustada peaaegu terve raku Erinevate taimeliikide vakuoolides leidub väga erinevaid aineid, näit. kautsuk, oopium, küüslaugu ebameeldivat lõhna tekitavad eeterlikud õlid Kasutatud allikad http://cellbio.ebc.ee/rakubio/taimerak.html https://et.wikipedia.org/wiki/Vakuool http:// miksike.ee/documents/main/lisa/7klass/2teema/ loodus/taimerakk.htm http://www.taskutark.ee/m/vakuool/? auth=dGFza3V0YXJr Tänan kuulamast!
Vesiniku kasutamine Kütusena,enamasti raketikütuses Orgaaniliste ainete tootmisel vesinik on saamas alternatiivenergia allikaks https://www.google.ee/search?q=maakera&source=lnms& tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwix1cmw09bSAhXDWiwKH Qi9AsYQ_AUIBigB&biw=1366&bih=659#tbm=isch&q=gas +png&*&imgrc=5ZX82k2PSOQdJM: kasutatud materjal http://www.miksike.ee/docs/lisa/7klass/3teema/loodus/vesiniku_kasut.ht m https://et.wikipedia.org/wiki/Vesinik https://www.google.ee/search?q=vesinik&source=lnms&tbm=isch&sa=X& ved=0ahUKEwjO5-2t19bSAhXFdCwKHd_OCkAQ_AUICCgB&biw=1366&bih= 659#imgrc=lYOsBnhZzLuMZM: https://www.google.ee/search?q=vesinik&source=lnms&tbm=isch&sa=X& ved=0ahUKEwjO5-2t19bSAhXFdCwKHd_OCkAQ_AUICCgB&biw=1366&bih= 659#tbm=isch&q=vesiniku+kasutamine&*&imgrc=XAdzP_YKORThJM: Tänan kuulamast!
ALG-KEEMIA/FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ 7KLASS Hapniku aatom – O Hapniku molekul – O2 Osooni molekul – O3 Õhus olev hapnik on molekulaarne aine! Osooni leidub vähesel määral männi metsas ja osooni tekib välgu korral! Osooni kasutatakse veepuhastamisel ja õhu värskendamisel! Sama liiki aatomid – Lihtained Eri liiki aatomid – Liitained H2O JA CO2 Vesiniku aatom – H Süsiniku aatom – C Vee molekul – H2O Süsihappegaasi molekul – CO2 Vee molekul koosneb, ühest hapniku aatomist ja 2-est vesiniku aatomist! Süsihappegaasi molekul koosneb, ühest süsiniku aatomist ja 2- est hapniku aatomist! Aatomid annavad elektronile kerakuju! Molekulid ei ole kerakujulised! Osakest mis tekib elektronide loovutamisel või haaramise tulemusena nimetatakse iooniks! Ained koosnevad osakestest! Aineosakesteks on aatomid, molekulid ja ioonid! Molekulid tekivad aatomite ühinemisel! Vesinik – H2, värvitu gaasiline aine. Aatomituuma moodustab 1 prooton! (liigub ümber üks elektron...
aastal, mis on järjekorras seitsmes. Temperatuuri ühikud: Temperatuuri ühikud on kelvinid, celsiused, rankined, reaumurid ja fahrenheitid. Levinumad maailmas on kelvinid, celsiused ja fahrenheitid. 4 Pilte termomeetrist ja temperatuurist 5 Kasutatud allikad 1.http://www.oomipood.ee/t_pics/RF-WS21_1.JPG 2.http://www.freefoto.com/images/16/11/16_11_52--- Thermometer_web.jpg 3.http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/4vesi/i mages/termomeeter.gif 4.http://et.wikipedia.org/wiki/Temperatuur 6
Sigimisperioodil on maismaal. Munad muneb emasloom sooja kohta. päikesesoojus haub pojad välja. Arenemine Moondeta areng Üksikud soomuselised on ka poegijad (nt. rästik). Nende munad jäävad emaslooma munajuhasse seni, kuni pojad neist kooruvad. Eesti roomajad Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kilpkonnad.htm http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/roindex.htm http://uus.miksike.ee/docs/referaadid/vaskuss_liina.jpg http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/6loomad/images/kivisisalik.jpg http://www.looduspilt.ee/loodusope/static/img/roomajad_250x250.jpg http://static.epl.ee/pildid/2007/normal/117361.jpg
Kloroplastid 11a Ehitus http://et.wikipedia.org/wiki/Kloroplast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1. Välismembraan 2. membraanidevaheline ruum 3. sisemembraan 4. strooma 5. luumen (tülakoidi siseruum) 6. tülakoidi membraan 7. graan (tülakoidide virn) 8. tülakoid (lamell) 9. tärklis 10. ribosoom 11. plasmiidne DNA 12. lipiiditilgake Ehitus Enamus kloroplaste koosnevad kahest membraanist. Kloroplast on täidetud valgulise vesilahusega stroomaga , milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed ...
mandrijäätumine, mis ulatub ka kvaternaari. Kvaternaar algas umbes 2 miljonit aastat tagasi ja kestab tänaseni. Suured alad maismaast, eriti põhjapoolkera olid algselt kaetud jääga. Umbes 500 000 aastat tagasi ilmusid inimeste eelkäijad. Kvaternaaris kujunes välja tänapäevane elustik, kujunesid välja neandertallased ja tänapäeva inimesed. http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/3maakera/elutuba/uusaegko.htm http://www.ua.miksike.net/documents/main/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-13-2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Uusaegkond
Paleosoikum ehk vanaaegkond Ajastu-Perm Paleosoikum Paleosoikum ehk vanaaegkond on Geokronoloogiline üksus (aegkond). Paleosoikum vastab ajavahemikule 542-251 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum on Fanerosoikumi vanim aegkond. Kogu Paleosoikumile eelnevat geoloogilist aega nimetatakse eelkambriumiks. Paleosoikumile järgnes Mesosoikum ehk keskaegkond. Paleosoikum hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium Paleosoikum Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Paleosoikumi elustik Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootute h...
ornamentikaga. 12-16 saj. Mööblit valmistati põhiliselt tammest ja pandi kokku tappidega. Liimi ei kasutatud.Nikerdused olid tugevalt mõjutatud tolleaegsest arhidektuurist. Lehtornamendid- põhiliselt ristikhein. Parimad tööd tulid Prantsusmaalt. Allikad Eesti Entsüklopeedia VI (1992). Tln. Valgus, lk 511 Võti, T (1984). Talutoa sisustus. Tln Valgus, lk 6 http://www.arteso.com/1thrones.php http://miksike.ee/documents/main/lisa/7klass/1teema/ajalugu/ajalugukeskaeg.htm http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www2.newhouse.ee TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS GOOTI MÖÖBEL Koostaja: Jaanika Oissar Juhendaja: I. Vallikivi
http://cellbio.ebc.ee/rakubio/rakuteooria_ajalugu.html http://et.wikipedia.org/wiki/Rakk http://et.wikipedia.org/wiki/Rakumembraan http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1536/cytology.zip/raku-membraan.htm http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/rakkkoed/9-3-3-2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Golgi_kompleks http://cellbio.ebc.ee/rakubio/lysos.html http://et.wikipedia.org/wiki/Lüsosoom http://et.wikipedia.org/wiki/Vakuool http://www.miksike.ee/docs/lisa/7klass/2teema/loodus/taimerakk.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Rakukest http://et.wikipedia.org/wiki/Tsütoplasma http://www.miksike.ee/docs/lisa/7klass/2teema/loodus/taimerakk.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Ribosoom http://et.wikipedia.org/wiki/Rakutuum http://et.wikipedia.org/wiki/Mitokonder http://www.botany.ut.ee/~olli/PE/protist_10.html http://et.wikipedia.org/wiki/Kloroplast Eneke I-IV 14
hüdroelektrijaamadest · Toodetakse alumiiniumi, ferrosiliitsiumi, tsementi, toiduaineid, jalatseid ja tekstiilkaupa · Haritavast maast hõlmavad 90% heina- ja karjamaad · Veonduses on oluline lennu- ja laevaliiklus Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Island#Asukoht · http://www.volcanodiscovery.com/volcano- tours/typo3temp/pics/3470353114.jpg · http://et.wikipedia.org/wiki/Islandi_saar · http://www.mir.ee/?s=33 · http://www.miksike.ee/docs/lisa/7klass/5teema/loodus/ islandi_vulkaanid.htm · ENE 1988 lk 685-686
Miksike.ee http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-11-1.htm Teadlased arvavad, et Maa koos päikesesüsteemiga tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Alguse sai kõik kettakujulisest pöörlevast gaasi- ja tolmupilvest, mis hakkas rõngaste kaupa tihenema. Päike moodustus pilve keskosast, välistest rõngastest said aga planeedid, mis hakkasid tiirlema ümber Päikese. Mõned planeedid said endale ka kaaslased - kuud, mis omakorda tiirlevad ümber nende endi. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/maa_uldiseloomustus_gerda.htm Maa tekkimine Meie praegust päikesesüsteemi poleks võimalik äragi tunda sel ajal, kui see ühes Linnutee galaktika kaugemas servas 4,6 miljardit aastat tagasi moodustuma hakkas. Siis oli tegu lihtsalt ühe keerleva gaasi- ja tolmupilvega. Ent enamus planeedi pinnast on palju noorem. Selle põhjuseks on Maa pindmiku pidev ümberkujunemine vulkaanide, maavärinate, tormide, liustike toimel ja samuti mandrite tr...
põgeneda kiskjate eest. Kõigusoojastel on väiksem talumisvõime. Neid eristab ka püsisoojastest luude ehitus. Dinosauruste luud aga on rohkem püsisoojaste loomade omade moodi kui vastupidi. Isegi suured dinosaurused olid aktiivsed, hästi kohanenud loomad. Äkiline väljasuremine kriidiajastu lõpus oli rohkem õnnetuse moodi kui bioloogiline katastroof (joonis 7). http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel224_217.html http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-13-1.htm Triiase ajastu algas 225 miljonit aastat tagasi ja kestis 33 miljonit aastat. Triiase ajastu metsades kasvasid hiiglaslikud mammutipuud ja sihvakad küpressid, seedrid, kuused, männid ja sõnajalgpalmid. Arvukate maismaaselgroogsete seas olid valitsejaks roomajad saurused, neid jätkus ka vette, kus elasid kalasisalikud. Nendega koos elasid ka ürgkilpkonnad. Triiases ilmusid ka esimesed algelised imetajad. Maavarade poolest on triiase kihid suhteliselt vaesed.
· Pooled maailma geisritest asuvad Yellowstoneis. · Geotermaalenergia otsimine inimeste poolt on mõned geisrid hävitanud. · Waimangu geiser Uus- Meremaal purskas 1904. aastal 490 meetri kõrgusele. Kasutatud kirjandus: · http://et.wikipedia.org/wiki/Geiser · http://et.wikipedia.org/wiki/Fly_geiser · http://en.wikipedia.org/wiki/File:Beehive_geyser.jpg · http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/3maakera/geisr4.htm · http://miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-17-4.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Grand_Prismatic_Spring_and_Midway_Geyser_Basin · http://www.flickr.com/photos/liquidinplastic/4092432922/ · http://www.sannikov.org/en/propertydg.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Geisrite_org · http://answers.yahoo.com/question/index?qid=20071126030327AAOhzC8 · http://en.wikipedia.org/wiki/Steamboat_Geyser · http://icelandiscool.com/geysir/ · http://www.johnstonsarchive.net/geysers/geyserimg
Paleosoikum ehk vanaaegkond Ajastu-Perm Anna Renzina 10 b klass Jõhvi Gümnaasium Palosoikum Palosoikum ehk vanaaegkond on kronostratigraafiline üksus (ladekond) ning Geokronoloogiline üksus (aegkond). Paleosoikum vastab ajavahemikule 542...251 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum on Fanerosoikumi vanim aegkond. Kogu Paleosoikumile eelnevat geoloogilist aega nimetatakse eelkambriumiks. Paleosoikumile järgnes Mesosoikum ehk keskaegkond. Paleosoikum hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium AjastuPerm Soomeugri hõimu nimest Eriti kuiv ja külm ajastu. Suurim ookeani taandumine. Jäätumiste vahel kuivad kuumad perioodid. Vanaaegkond lõpeb suure liikide hävimisega Permi Triiase ekstinktsiooniga. Niiskuslembeste eostaimede asemele paljasseemnelised okas ja hõlmik...
enam, aga tavatarbijate seas ei ole see seni erilist edu saavutanud. Lisaks kasutavad mittemeetrilisi mõõtühikute süsteeme veel Myanmar ja Libeeria. Lisa info: http://tsvihik.blogspot.com/2010/06/vanad- mootuhikud.html http://web.zone.ee/tiia_e_testid/matemaatika_I %20kooliaste/pikkusuhikud.htm http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2010/02/? headerID=1808 http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/1kaard id/7-1-1-2.htm http://www.epl.ee/artikkel/379876
Ka Sürakuusa ei asu vulkaanist kaugel. · Antiikkirjanduses on Etnat rohkesti käsitletud. Vergiliust matkivas luuletuses "Etna", mis ilmus enne aastat 79, on püütud vulkanismi loodusteaduslikult seletada. · Etna purse Esimese Sitsiilia sõja ajal 396 eKr olevat sundinud kartaagolased loobuma plaanist rünnata Sürakuusat. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Etna http://en.wikipedia.org/wiki/Mount_Etna http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/7klass/5teema/loodus/vulkaanid.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kihtvulkaan http://geology.com/volcanoes/etna/
Omavahel võistlevad: 1-4klass 5-9klass Abilised klassidele orienteeruda võistlus kohaga(1- 4klassidel): 1.a klass-Richard Volke 1.b klass-Marten Valvik,Liine Palu 2.a klass-Kaidi Kaldas,Kalev Villem 2.b klass-Merili Kaarna,Andre Suursaar 3.a klass-Annabel Abram 3.b klass-Meeri Kraas 4.a klass-Meeri Kraas 4.b klass-Maarja Käes Abilised klassidel orienteeruda võistlus kohaga(5-9klassidel): 5.a klass-Richard Volke 5.b klass-Marten Valvik 6 klass-Kaidi Kaldas,Kalev Villem 7klass-Merili Kaarna,Andre Suursaar 9klass-Liine Palu,Annabel Abram Võistlus paikadel olevad inimesed: Suusavõistlus-Anna-Liis Remmel,Markus Agar,Jarko Kuub,Argo Jõesuu Uisuvõistlus-Aleksander Palu,Aleksander Kesküla,Timo raukas,Veiko Jõõts Kelguvedamis võistlus-Jan Jürgen Veski,Olavi Vaarmets,Elisabeth Elmend,Sander Niilo Lumepallivõistlus-Sten Paul Sternof,Hardi Hõlpus,Ann Marleen Allika,Nele Völcker Mis tundide ajal üritus toimub: 1-4klassidel 1-2 tund 5-9klassidel 3-4 tund
selliseid järeldusi: Hapnik on värvitu, maitsetu ja lõhnatu gaas, ilma milleta ei saa me elada. See tekib fotosünteesi protsessis ning hävib nt. põlemisel või hingamisel. Hapnikut on kõikjal ja see on üks tähtsamatest elementidest maailmast. Ilma hapnikuta ei saanudki tuntud meile elu maailmas eksisteerida. Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Hapnik http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/7klass/3teema/loodus/hapniku_kasut.htm http://www.slideshare.net/MarelleT/hapnik-13032541 https://et.wikipedia.org/wiki/Joseph_Priestley https://www.taskutark.ee/m/hapnik/ http://hapnikjarvedes.weebly.com/hapniku-lahustumine-vees.html
soodsa kliimaga piirkonnad Mõju loomadele. Koos taimestiku ja veestikuga on loomastiku peamine mõjutaja kliima. Näiteks on kindlaks tehtud, et soojema kliimaga aladel kasvavad sama liigi isendid suuremaks. Mõju inimestele. Inimesed suudavad lühemat aega viibida kõikides kliimavöötmetes. Raskemad tingimused asustuse kujunemiseks ja majanduseluks on liiga soojades ja liiga külmades kliimavöötmetes. Kasutatud kirjandus http://miksike.ee/documents/main/lisa/7klass/2teema/loo dus/pohikliimavootmed_liina.htm http://failid.koolibri.ee/koduleht/lehitseja/geogr_8_2/files/ assets/basic-html/page10.html
Ta võib veekogudest kaugele liikuda, aga elab siiski üksnes niiskes kohas. Sureb veekaotuse tõttu 2-3 päeval. Talub madalaid temp. Rohukonnad eelistavad kuusikuid ja nulumetsi, tammikuid, põlde ja põõsastikke. Keskmine eluiga lühike 4-6 a. kuid max eluiga on mõõdetud 18 a. Rohukonna võib segamini ajada rabakonnaga kelle jalad on lühemad ja tal on suur pöiakobruke. Kasutatud kirjandus: Kahepaiksete ehitus. Külastatud aadressil http://miksike.ee/docs/elehed/7klass/6loomad/7-6- 7-1.html Pappel, P. Kuu loom – rohukonn. Külastatud aadressil http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0004/rohukonn.html Tartu Ülikooli LO. Rohukonn. Külastatud aadressil http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/RANTEM2.htm Vikipeedia. Rohukonn. Külastatud aasdressil http://et.wikipedia.org/wiki/Rohukonn
konstantsena (k = 1). · Kütuseks kastutatakse 235Uraani. · Aeglustajaks sobib grafiit või deuteerium. · Kaadiumist (see neelab hästi neutrone) juhtvarraste abil saab reaktorit kas käivitada, hoida paraja kiiruse juures või seisata. http://y.delfi.ee/norm/80041/5422919_DmvvbS.jpeg http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/7kytused/images/7-7-21-2- Tuumareaktori ehitus Torustikus tsirkuleeriv vesi kannab tekkiva soojuse reaktorist välja, kus see kasutust leiab. · Reaktorit ümbritseb paksukihiline kiirguskaitse (nt: 2m betooni) http://www.cameco.com/common/images/content/u101/reactor2.jpg Levik http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Nuclear_power_station.svg TUUMAREAKTORI TÖÖPÕHIMÕTE 3.Teema: TUUMAENERGIA EELISED ·
Huang He jõgi Hiinas http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/ 4/4f/Yellow_river_-_A._Holdrinet.jpg http://lepo.it.da.ut.ee/~hang/Vooluveepv.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Pinnavorm http://et.wikipedia.org/wiki/Moldorg http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%A4lkorg http://et.wikipedia.org/wiki/Lammorg http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4gala_juga http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-25-3.htm http://www.geo.ut.ee/raivo/Orud.html Carol Varley ja Lisa Miles, 1992, Laste geograafia entsüklopeedia, Tallinn ,,Koolibri" 1995, lk 28 Ivar Arold, Anto Raukas ja Herbert Viiding, 1987, Geoloogia alused, Tallinn ,,Valgus" 1987, lk 110-117
Kord sinu nägemise küllast joobun, kord nälgin, unistades uuest peost; ma ütlen lahti lõbudest ja loobun, kui nendel sinuga ei ole seost. Nii päevast päeva paast ja priisk, kord küllane, kord kasin on mu liisk. Kasutatud kirjanuds: http://chou.pri.ee/foorum/viewtopic.php? t=484&start=0&postdays=0&postorder=asc&highlight=&sid=22194d057b2e35168db496882 38c646a http://www.kirmus.ee/erni/muu/so.html http://meiekirjandus.pbwiki.com/Sonett http://www.miksike.ee/docs/lisa/7klass/8teema/kirjandus/sonett1.htm http://wapedia.mobi/et/Sonett Veinmann, M. 2001. Vajadus olla mõistetav. Tallinn
Tänapäeval uurivad teadlased seda, mis toimub Vaikse ookeani veekihtide sees, sealset faunat ja floorat. Uuritakse seda, kuidas see hiiglaslik veemass mõjutab maailma loodust, kliimat. Praeguse Okeaania saarte ökoloogidele tekitab muret globaalne soojenemine, sest paljud saared on väga madalad ja vähimgi polaarjää sulamine võib need lihtsalt ära uputada. Kasutatud kirjandus 1. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/5geoloogia/7-5- 20-2.htm 2. ENEKE 4 3. http://www.hot.ee/voidmain/referaadid/vaikne/vaikne.html
töötavaks "mootoriks". Pilt 1. Watti aurumasin Watti aurumasin tõi pöörde Suurbritannia tööstusse. Terasetootjad kasutasid tema masinat suurte haamrite liikumapanemiseks. Söekaevandustes ei pidanud inimesed enam sütt kottidega maa peale tassima, sest selle töö tegi nüüd ära ajam, mille pani käima Watti aurumasin. Kasutatud kirjandus http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/Aurumasin https://www.taskutark.ee/m/aurumasin/ https://miksike.ee/docs/elehed/7klass/7kytused/7-7-8-2.htm https://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/fyysika_astronoomia/aurumasinad.html https://autonet.ee/uudised/kurioosumid/id/88534
mitteühtlane. Arvuliselt kirjeldatakse liikumist teepikkuse ja kiiruse abil. Kasutatud materjal http://lemill.net/content/pieces/piece.2007-12-03.4152708622/image_large http://et.wikipedia.org/wiki/Mehaaniline_liikumine http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:qhLej1mArI4J:www.kool.ee/fyys_yl/Mehaaniline- liikumine.doc+mehaaniline+liikumine&cd=2&hl=et&ct=clnk Loodusõpetuse õpik 7. klassile. http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/1kaardid/7-1-1-2.htm http://lapsepaevapere.onepagefree.com/files/raamat.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Aja_m%C3%B5%C3%B5tmine http://www.blinn.edu/personnel/training/Maximizing_the_Performance_Appraisal_Fo rm_updated_11-12-08/time%20bound-stop%20watch.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Kiirus http://www.primero.ee/kiirus.gif
Saudi Araabia 10,37 Venemaa 9,27 Ameerika Ühendriigid 8,69 Iraan 4,09 Mehhiko 3,83 Hiina 3,62 Norra 3,18 Kanada 3,14 Venezuela 2,86 Araabia Ühendemiraadid 2,76 Kuveit (OPEC) 2,51 Nigeeria (OPEC) 2,51 Suurbritannia 2,08 Iraak 2,03 Kasutatud materjalid http://www.bioneer.ee/bioneer/maailm/Nafta_leiukohti_otsitakse_satelliitide_abil.aid- 3759 http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/7kytused/7-7-1-3.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Raske_nafta http://www.tuumajaam.ee/index.php?id=10651 6
41 4.1 1.2 Koma vajavate sidendite arv Koma mittevajavate sidendite arv Ainult koma osalausete vahel 11 9 16 Kasutatud kirjandus: Eesti keele õpik 8. klassile (lk 65, 67, 85, 87) Põhikooli eesti keele käsiraamat (lk 7175) Internet: Teaduslik tekst: http://www.autoleht.ee/uudised?id=3987 Ilukirjanduslik tekst: http://www.miksike.ee/docs/lisa/7klass/1teema/kirjandus/testilukirjandus1.htm 4
Toiduvilja vähenemine mõjutab aga inimeste elukvaliteeti. Paljudes stepivööndi piirkondades leidub tööstuslikult tähtsaid maavarasid(kivisüsi, rauamaak, värvilised metallid). Maavarade leiukohtadesse on kujunenud suured tööstusasulad, kus sulatatakse maagist metalli ja valmistatakse sellest põllutöömasinaid, tööstusseadmeid jpm. Kasutatud kirjandus: INTERNET 4. http://www.hot.ee/kliimavoondid/parasvoode.htm 5. http://miksike.ee/documents/main/lisa/7klass/2teema/loodus/pohikliimavootmed_liina.htm 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Parasv%C3%B6%C3%B6 7. http://www.miksike.ee/docs/referaadid/rohtla_evelin.htm
üheinimese pingid. Talutubades võis leida ka looduskõverast puust järisid, tulejalgasid ja nagisid seinas. Häärberites aga kasutati ka puhvetkappe ja seinakappe. 9 Allikad Eesti Entsüklopeedia VI (1992). Tln. Valgus, lk 511 Võti, T (1984). Talutoa sisustus. Tln Valgus, lk 6 http://www.arteso.com/1thrones.php http://miksike.ee/documents/main/lisa/7klass/1teema/ajalugu/ajalugukeskaeg.htm http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www2.newhouse.ee 10
Raskusjõu tuttu kukuvad kõik vabad kehad maapinna poole. Kehtib seaduspärasus mida suurem on keha mass, seda suurem on raskusjõud. Hõõrdejõud mõjub omavahel kokkupuutes olevate kehade pindade vahel. Hõõrdejõu tõttu muutub keha kiirus. Elastse keha kuju muutmisel tekib kehas elastsusjõud. Elastsusjõu tõttu taastub keha esialgne kuju. Keha kuju muutumine kutsub esile keha või kehaosade kiiruse muutuse. Kasutatud materjal http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/images/7-5-6-1-1.gif http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/joud_evelin.htm http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5ud http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:x8jAaOfvIF0J:tooleht.matefus.pri.ee/Joud.ppt+j %C3%B5ud&cd=6&hl=et&ct=clnk http://y.delfi.ee/thumb/82271/3881867_DXUn64.jpeg http://et.wikipedia.org/wiki/Mass Loodusõpetuse õpik 7. klassile http://et.wikipedia.org/wiki/Raskusj%C3%B5ud http://www.rak.edu
eriti ulatuslik põhjapoolkeral Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegsest, aga selgroogsete faunas oli Pleistotseeni alguses veel rohkesti Neogeeni loomi (näiteks mõõkhambuline tiiger, hipparion), kes elasid koos Kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks mammut, karvane ninasarvik) on tänapäevaks välja surnud Kasutatud materjalid http://www.ut.ee/BGGM/index http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-11-1. htm Bioloogia gümnaasiumile 2. osa 4. kursus' http://en.wikipedia.org/wiki/Earth http://eps.berkeley. edu/cig/depaolo/eps102/lecture_images/Early_Earth.jpg
10 Kasutatud kirjandus 1)devteadur.tea.ee/radioaktiivsus 2)Eesti Entsüklopeedia nr.7 (EE) lk: 664 3) GEO detsember 2010 lk46 4)http://bio.edu.ee/envir/tuumajaam/lisa_teadmisi_tuumaenergeetikast.htm 5)http://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Curie 6)http://et.wikipedia.org/wiki/Radioaktiivsus 7)http://et.wikipedia.org/wiki/Uraan 8)http://fyysika.onepagefree.com/files/Radioaktiivsus[1].pdf 9)http://miksike.ee/docs/elehed/7klass/7kytused/7-7-20-2.htm 10)http://teadus.usk.ee/geoloogiliste-ajastute-teooria-vettpidavus 11)http://www.annaabi.com/materjal-36382-tuumaf%C3%BC%C3%BCsika 12)http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1102111/RADOONfinal2.pdf 13)Medieedivi elementide perioodilisusüsteem 14)www.laborint.com/12a/uploads/files/fsika_radioaktiivsus.doc 15)www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel1138_1120.html 16)www.uueke.planet.ee/kool/Füüsika5_kospekt.docx
eksootiline maastik ja loomastik, on nad väga tugev turistide magnet. Turismi arendamine on savannialadel üha arenev majandusharu ning hõlmab ka järjest enam kohalikku tööjõudu. Väärtuslike jahitrofeede tõttu on siinsetes piirkondades suureks probleemiks salaküttimine, mis hoolimata karmidest karistustest on siiski üsna levinud. Andmed võetud: http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/voondisisu.htm http://www.miksike.ee/elehed/7klass/2kliima/7-2-8-2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/savann.htm
Ekvatoriaalne kliima on palav ja niiske. Lähisekvatoriaalne vööde on kuiv ja niiske. Troopikas on kuum ja kuiv. Lähistroopiline vööde jaguneb kuivaks ja niiskeks. Parasvöötmes on neli aastaaega. Arktilises vöötmes on külm. Aasta keskmise temperatuuri ja sademete hulga vaatlemiseks tehakse kliimadiagramme. 11 Kasutatud kirjandus 1.http://www.miksike.ee/docs/lisa/7klass/2teema/loodus/- pohikliimavootmed_liina.htm 2. http://www.hot.ee/kliimavoondid 3. http://www.crjg.vil.ee 4. Loodusgeograafia õpik põhikoolile Iiosa 12
lähedal, vaatan hoolikamalt loodust ning saan emalt küsida, kas sa tead, mis samblik see on? 11 7. Kasutatud kirjandus 1. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1230_1212.html 2. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/samblikud_gerdaviks.htm 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Samblikud Keskkonna tunnis kirjutatud materjal. Väike sammalde ja samblike raamat. Joonis 1 - http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/2kliima/7-2-26-2.htm 12 8. Lisad 1. Samblike ehitus 13 2. Kaart nr 1. Harku järve mets 14 3. Kaart nr. 2 Änglema raba 15
6 KASUTATUD KIRJANDUS *A. Rohtla "Meetaimed ja mesi" *E.Übi "Mesilaste elu" *L. Sirge "Mesilaste maailma" http://www.ruila.edu.ee/public/Mesilased_ja_mahemesindus.ppt#262,10,Sülemlemine http://www.hared.ee/files/vastused.doc http://www.miksike.ee/docs/referaadid/mesilased_ja_herilased_.htm http://www.maaleht.ee/news/mesindus/mesilased/mesilaste-sulemlemine---kasulik-voi- kahjulik.d?id=23969001 http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/8kooselu/images/herilane.jpgEesti Entsüklopeedia, 6," Valgus", 1992, lk 284-286 7 8
annaabi.ee 
