MARIE UNDER (1883-1980) Esikkogu Ajalaulud Kõrgaeg Hilisemad kogud LUULEKOGU ,,Sonetid" ,,Hääl varjust" ,,Kivi südamelt" ,,Rõõm ühest ilusast ,,Mureliku suuga" päevast" ,,Sädemed tuhas" MOTIIVID *Piibli motiivid *kunst STIIL, *võrdlused, metafoorid, *luuletaja on *mõtteluule VORMID, epiteedid, hüperboolid kõrvalvaataja *sümbolipildid *sonett positsioonil *sonett VÕTTED *ekspressionistlik *lüüriline, kujundlik, *sõnastus tihe tehni...
Karl Martin Sinijärv Helina Romatsov IIIHU Elulugu 4.juuni 1971 Tallinna 2. keskkool, Tartu Ülikool "Eesti Ekspress" ja "Liivimaa Kroonika" Eesti Kirjanike Liidu esimees "OP!" saatejuht Looming "Kolmring" (1989) "Vari ja viisnurk" (1991) "SürWay" (1992) "Neli sada keelt" (1997) Looming Suhted sajandialguse vooludega Sõnade maailm Tekstide kiire muutumine Uusromantiline stiilikiht Angloameerika kultuur ja hard rock Looming Romantilisus Vaev ja ahastus taevas Igatsus rahu järele Luulenäiteid http://www.youtube.com/watch?v=0Dcz_FQu1ok http://etv.err.ee/index.php?05593367&video=1557#. UtWFU_QW1HU Kasutatud kirjandus Eesti kirjanduslugu" Koolibri, 2001 "Varjatud ilus haigus" Eesti Kostabi Selts, 2000 "KünnapRoosteSinijärv", Näo Kirik, 2008 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/sinijarv_karl http://www.runoajelu.com/eesti/KarlMartin.html http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Martin_Sinijärv Tänan k...
.........................................................................................8 KOKKUVÕTTE............................................................................................ KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................... Sissejuhatus See referaat on kirjutatud peamiselt Tõnis Lehtmetsa teosest ,,Pakane" lisaks on juttu ka temast ja tema loomingust. Lisaks saame teada tema jutu- ja luulekogudest mis Tõnis on kirjutatud, on ka juttu tema kahest romaanist väikese kirjeldusega. Tema romaanid ja raamat ,,Pakane" on kirjutatud sõja teemaliselt mingitest teatud sündmustest, kellestki või millestki. Tõnis Lehtmets Tõnis Lehtmetsast on kirjutatud raamat mille pealkiri on ,,Minu vend Tõnis Lehtmets" mille kirjutas tema õde Hinge Kaljund.(2) Tõnis Lehtmets sündis 22.oktoobril 1937-aastal Rakveres, on eesti kirjanik NLKP liige
osavõtt 1848. a. rev-st Asutava Kogu ja tähistas romantismi võitu Prantsuse teatris. Seadusandliku Kogu saadikuna. Hugo Hugo tuntuimad romaanid on ,,Jumalaema jätkas surmani võitlust demokraatija ja kirik Pariisis", ,,Hüljatud" ja ,,Inimene, kes humanistlike ideaalide eest. naerab". Mainitud teosed on ka eesti keeles ilmunud. Viimastest luulekogudest on tähtsamad ,,Kunst vanaisa olla" ja postuumne ,,Kogu lüüra"
Ettekanne Victor Hugost Victor Hugo sündis 26. veebruar 1802 Besançonis Napoleoni armeekindrali pojana. ja suri 22. mai 1885 Pariisis Noorukina oli tai isaga kaasas sõjakäikudel Itaalias ja Hispaanias. Oli Prantsuse kirjanik. Ta oli tähtsaim prantsuse romantik. Napoleon III vastasena oli ta 18511870 eksiilis. Koos oma vendadega osutas 1819.aastal ajakirja ,, Kirjanduslik Konservatiiv". Ta kirjutas Luulekogusi, Romaane ja näidendeid. Luulekogudest tuntumad on ,,Oodid", ,,Oodid ja ballaadid","Idamaised laulud","Karistused" Romaanidest on tuntumad on "Hukkamõistetu viimne päev" Romaan"Jumalaema kirik Pariisis" "Hüljatud" Tuntumad näidendid on Draama "Cromwell" "Kuningas lõbutseb" "Marion de Lorme" Jumala ema kirik Pariisis Hugo alustas romaani kirjutamist 1829. Tollal käis avalikkuses arutelu teemal, kas Jumalaema kirik senisest asukohast mujale viia või ümber ehitada. Hugo oli mõlemale
rebase hiilimine → kavalus Prantsuse romantism ● kuna klassitsism oli seal väga tugev, jõudis romantism sinna suhteliselt hilja ● suurim teoreetik ja peaesindaja Victor Marie Hugo (1802-1885), kes nõudis loominguvabadust, kõrgete ja madalate žanrite ranget lahutamist jne Tema populaarsemad tööd on romaanidest nt “Hüljatud” (1862), näidenditest nt “Cromwell” (1827), “Kuningas lõbutseb” (1832, selle ainetel on loodud ooper Rigoletto), luulekogudest nt “Videvikulaulud” (1835) Inglise romantism ● polnud olemas kirjanike rühma, kes oleks üles seadnud kindlad nõuded ● armastus vana-aja vastu, eriti rüütlid ja vanad legendid Walter Scott (1771-1832) Šoti-Inglise kirjanik Romaani- ja näitekirjanik, luuletaja Tuntumad teosed: “Ivanhoe” (1820), Rob Boy (1817), Waverley (1814) Vene romantism ● keskmes oli romantiline kangelane ● individuaalselt kordumatu ● iseloomustavad antiteesid, nt erilisus -
· "Kollased nõmmed" (Lund 1965) · "Marmorpagulane" (Lund 1968) · "Verepõld" (Lund 1973"Klaasist mehed" (Lund 1978) · "Kadunud külad" (Lund 1985) · "Öötüdruk" (Tallinn 1992) "Öötüdruk" "Rukkilille murdmise laul" · "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) · Valikkogud · "Ronk on laululind" (Lund 1961) · "Kogutud luuletused" (Lund 1980) · "Rukkilille murdmise laul" (Tallinn 1990, paljudest luulekogudest kokku pandud valikkogu, koostas Paul-Eerik Rummo) · "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju) · "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938-1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel) Tunnustused · 1990: Juhan Liivi luuleauhind · 1998: Eesti kirjanduse aastapreemia · 1998: Juhan Liivi luuleauhind Luulekogu "Pihlakamarja rist" · Kolmeteistkümnes kogu luuletusi · 104-leheküljeline tavaformaadis ja ümbrispaberiga kõvas
Liiv ilmselt arvas, et ta ei suuda teistele midagi anda ja inimestel ei ole vajadust tema järgida ning austada. Oma luulet laidab kirjanik väga tugevalt luuletuses Minu luule. Mu luule, sina oled kui haige tiivaga lind, kel kull ära kiskunud tiiva ja kellel haige ka rind. Lugedes Liivi üht luulekogudest, jäi mu silm peatuma pealkirjal ,,Lumehelbeke", mis tuletas mulle kohe meelde aega, mis veel väiksem olin. Kui oli vaja mingisugune luuletus pähe õppida, oli see just sobiv oma kergete riimide ja lihtsuse pärast. Kui sõnad meelest läksid, siis sai ikka omast peast veel juurde ka lisada, põhiline oli ikka tasa tasa. Enne eilset, ma ei olnud Juhan Liivi luulega eriti suures kokkupuutes olnud, kuid see vähene, mis
· "Kivimurd" (Lund 1958) · "Kollased nõmmed" (Lund 1965) · "Marmorpagulane" (Lund 1968) · "Verepõld" (Lund 1973) · "Klaasist mehed" (Lund 1978) · "Kadunud külad" (Lund 1985) · "Öötüdruk" (Tallinn 1992) · "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) Valikkogud · "Ronk on laululind" (Lund 1961) · "Kogutud luuletused" (Lund 1980) · "Rukkilille murdmise laul" (Tallinn 1990, paljudest luulekogudest kokku pandud valikkogu, koostas Paul-Eerik Rummo) · "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju) · "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938-1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel) Luuleanalüüs Mets Ära pillu mind, mets, käbidega, sina oled kuusik ja mina lepik. Anna mulle oma okkaline käsi.
· "Kivimurd" (Lund 1958) · "Kollased nõmmed" (Lund 1965) · "Marmorpagulane" (Lund 1968) · "Verepõld" (Lund 1973) · "Klaasist mehed" (Lund 1978) · "Kadunud külad" (Lund 1985) · "Öötüdruk" (Tallinn 1992) · "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) Valikkogud · "Ronk on laululind" (Lund 1961) · "Kogutud luuletused" (Lund 1980) · "Rukkilille murdmise laul" (Tallinn 1990, paljudest luulekogudest kokku pandud valikkogu, koostas Paul-Eerik Rummo) · "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju) · "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938-1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel) 3 "Topsisõbra matus" Oli meil ustav sõber, Nukrana, topsisõbrad, sügise eel heitis voodi. läksime kirstu järgi. Enam ei tulnud kaasa
"Kivimurd" (Lund 1958) "Kollased nõmmed" (Lund 1965) "Marmorpagulane" (Lund 1968) "Verepõld" (Lund 1973) "Klaasist mehed" (Lund 1978) "Kadunud külad" (Lund 1985) "Öötüdruk" (Tallinn 1992) "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) Valikkogud "Ronk on laululind" (Lund 1961) "Kogutud luuletused" (Lund 1980) "Rukkilille murdmise laul" (Tallinn 1990, paljudest luulekogudest kokku pandud valikkogu, koostas Paul-Eerik Rummo) 4 "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju) "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938-1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel) Luuleanalüüs Mets Ära pillu mind, mets, käbidega, sina oled kuusik ja mina lepik.
· "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) · "Kivimurd" (Lund 1958) · "Kollased nõmmed" (Lund 1965) · "Marmorpagulane" (Lund 1968) · "Verepõld" (Lund 1973) · "Klaasist mehed" (Lund 1978) · "Kadunud külad" (Lund 1985) · "Öötüdruk" (Tallinn 1992) · "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) Valikkogud: · "Ronk on laululind" (Lund 1961) · "Kogutud luuletused" (Lund 1980) · "Rukkilille murdmise laul" (Tallinn 1990, paljudest luulekogudest kokku pandud valikkogu, koostas Paul-Eerik Rummo) · "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju) · "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938-1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel) Luulenäited Saatuseaastad 1941 Lein rahvale sõbraks. Siber kõigile sõbraks. Sõgeneb sõgesikk. Elu lühike. Kaubarong pikk. 1942 Idas Peipsi on kuivanud kokku. Veel kaardil kui tindiplekk. Mõisas lüüakse uuesti lokku: Gottmituns Eier und Speck. 19??
vallas, Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit perest. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Töötas kodukolhoosis ja õppis samal ajal EPAs agronoomiat. Esimesed luuletused tegi ta algkoolis, tõsisemalt võttis ta luuletamise ette 1950ndate lõpupoole. Luuleraamatut on ta andnud korduvalt ja jätkab ka siiamaani luuletamist. Lastele mõeldud luulekogusid on ta teinud 4, paljusid ülejäänusid nimetatakse sihtgrupituks ehk sobivad kõigile. Luulekogudest ei puudu ka võrukeelseid luuletusi. TAKUST TEHTI TAEVAREDEL, kanepine köis, üles-alla vallarahvas seda mööda käis, vaatas kuidas valla vaevast priiskas sakste mõis, pilve piirilt sinna poole tühjaks tehti põis Hando Runnel kirjutab väga oskuslikust eestlaste probleemidest. Antud luuletus räägib minumeelest sellest, kuidas rahvas polnud mõisnikega rahul. Vaadati kuidas nende tööd ja vaeva raisati ja kiruti hiljem aga samas midagi ei tehtud. Nii ka
Mutta kontsaga ma lõin ta ruttu, Mutta kontsaga ja nutsin siis, Nutsin, kuni politsei mu viis … 7. Kinnisvormid „Vana sepp“ – sonett 14 värsirida 4-4-3-3 11 silpi reas 8. Graafilised võtted ja iseärasused Graafilised võtted puuduvad. Luuletusele Simmanil on Marko Matvere kirjutanud muusika ning Jaan Tätte esitab seda. Tsükli „Pohmeluslikke mõlgutusi“ esimene osa on Ruja laulu „Ah, ma teadsin …“ sõnadeks. 9.Minu arvamus See luulekogu erineb luulekogudest, mida ma varem lugenud olen. Alguses oli raske luuletusi mõista, sest kasutatud oli sõnu, millest ma aru ei saanud. Samuti oli mainitud erinevaid ajaloolisi ning mütoloogilisi tegelasi (nt. Caracalla, Meduusa, Lethe), kellest mul enne aimu polnud. Lisaks sellele arvan, et luulekogu mõistmiseks peaks olema rohkem kursis sellega, mis toimus nendel aastatel kui autor luuletused kirjutas. Kuid ajalooõpiku ja sõnaraamatu abiga oli luulekogu mõistmine veidike lihtsam
· "Kivimurd" (Lund 1958) · "Kollased nõmmed" (Lund 1965) · "Marmorpagulane" (Lund 1968) · "Verepõld" (Lund 1973) · "Klaasist mehed" (Lund 1978) · "Kadunud külad" (Lund 1985) · "Öötüdruk" (Tallinn 1992) · "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) Valikkogud · "Ronk on laululind" (Lund 1961) · "Kogutud luuletused" (Lund 1980) · "Rukkilille murdmise laul" (Tallinn 1990, paljudest luulekogudest kokku pandud valikkogu, koostas Paul-Eerik Rummo) · "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju) · "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938-1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel) 4 Luulenäited Haud on muld Muld on surm. Surm on jää,mis sulab. Liiga kaua ei saa magada mulla all,
· "Kivimurd" (Lund 1958) · "Kollased nõmmed" (Lund 1965) · "Marmorpagulane" (Lund 1968) · "Verepõld" (Lund 1973) · "Klaasist mehed" (Lund 1978) · "Kadunud külad" (Lund 1985) · "Öötüdruk" (Tallinn 1992) · "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) Valikkogud · "Ronk on laululind" (Lund 1961) · "Kogutud luuletused" (Lund 1980) · "Rukkilille murdmise laul" (Tallinn 1990, paljudest luulekogudest kokku pandud valikkogu, koostas Paul-Eerik Rummo) · "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju) · "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938-1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel) 10 "Topsisõbra matus" Oli meil ustav sõber, Nukrana, topsisõbrad, sügise eel heitis voodi. läksime kirstu järgi. Enam ei tulnud kaasa
Ta on tabanud miskit olemuslikku, nii et lapsed saavad noist lugudest aru, need kõnetavad tänaseid pisiinimesi. Niit on tähtis lasteluule edasiarendaja ning kindlasti kuulub tema looming Eesti paremikku. Käesolevast referaadist saab lugeda Ellen Niidu elust ning loomingust. Nii tema täiskasvanute- kui ka lasteluulest, peamiselt keskendutakse lasteluulele kuna see hõlmab ka tema loomingus suurema osa. Referaat annab ülevaate ka mõningatest Ellen Niidu luulekogudest. Täiskasvanuteluulest ,,Linnuvoolija", ,,Vee peal käija" ning ,,Paekivi laul"; 2 lasteluulest ,,Lahtiste uste päev", ,,Midrimaa", ,,Oma olemine, turteltulemine" ja ,,Ühel viivul, vikervalgel". Lisaks sisaldab referaat luulenäiteid ning mõningat pildimaterjali. 1. KIRJANIKU ELULUGU Ellen Niit sündis 13. juulil 1928 Tallinnas vasesepp Hiiobi perekonnas, ema töötas õmblejana.
Teda on lihtne uurida, kui üldse nii võib öelda, sest generatsioonide vaheline distants on puudu. Ta räägib kujundites, mis on urbaniseerunud maailmas arusaadavad ja ka slängilt sobivad. Kindlasti pole tema luule lihtne, aga mitte ka raske- kaasa peab mõtlema. Beti Alverlikult kirjeldab ta loodust, kuid tema looduseks on Tartu tänavad ja künkad, mis mõjutatud Tallinnast ning töödest tegemistest muudel rinnetel. Päris elus on ka tegemist inimesega, kes on selline nagu luulekogudest tundub, lihtsalt ilukirjanduslikud liialdused maha lahutada. Alati naeratav ja valmis vallutama uusi sihtmärke elus. Ma olen kindel, et tema suured vallutused on veel ees. Vähemalt ma loodan seda. 12 Andra Teede Kasutatud kirjandus http://paber.ekspress.ee/viewdoc/EEAC333A1530B0E4C225709300499C79 (07.10.2005) Andra Teede
.......................................................4 2. Varasem looming ,,Palavik"......................................................................8 3. Hilisem looming ,,Kohtupäev".....................................................................9 Kokkuvõte................................................................................................10 Kasutatud materjalid Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on anda ülevaade Heiti Talviku elust, loomingust ja luulekogudest. Valisime teema ,,Heiti Talviku elu ja looming", sest see tundus huvitav. Heiti Talvik oli Eesti eelmise põlvkonna austatud poeet. Talvik oli nooruspõlves huvitatud loodusteadustest, luule hakkas teda paeluma alles keskkooli viimastes klassides. Tema perekonnas olid tähtsal kohal kunst ja vaimsed huvid. Ta oli õppinud H. Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Ülikooli filoloogia teaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Lõpuks jättis ta mõlemad koolid pooleli ning pühendas end täielikult
poetessi peenutsevat ja ilutsevat armastusluulet, kasutades teravaid isiklikke väljendeid. Välja astusid August Gailit ja Henrik Visnapuu ning seejärel tulid ühingusse tagasi Under ja Adson. Nii jäi rühma neli liiget - Under, Semper, Tuglas ja Adson. Järgnes ühingu taastamine. Siuru kui ühing, koguteoste väljaandja ja kirjastus läks hingusele 1919.a. Mitmed siurulased olid endised noor-eestlased, loomingus lüürika, novellistika ja esseistika. Isikuvabaduse ja minakesksus. Luulekogudest olid silmapaistvamad Marie underi „Sonetid“ ja Henrik Visnapuu „Amores“. „Tarapita“- Tuglase ja Semperi eestvõtmisel. Tarapita oli kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1921–1922; anti välja 7 numbrit samanimelist ajakirja. Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas. Erinevalt Noor-Eestist ja Siurust
.. Kärner aga kirjutas nii: Tapp, verine kättemaks, sõdade, nälgade lummutus Maa kaevanud ainsaks on laipade, raibete hauaks, õhk taudi miasmidest moondunud kooljate lauaks. Sest aeluse palavik, viina ja mürkide kummutus. M. Underi ekspressionistlikud luuletused "Appihüüd", "Surm", "Surnute rongkäik", "Laatsarused", "Mardus" jt on enamasti pärit luulekogudest "Verivalla" (1920) ja "Pärisosa" (1923). Valdavaks on hävingu, lootusetuse ja surma meeleolud. Verine kodusõda, rahvahulkade kannatused panid poetessi kannatama koos kannatajatega. Seetõttu jäi Underi naiselik luule kaasatundvaks, siiraks, kuid jõuetuks. Ja jälle vaibuvad kõik verejoad, ja kokku kasvab murtud jalg ja käsi ja üles ehitetaks´ mahakistud kojad. Friedebert Tuglas
Hacker ja Under on sisuliselt lahus, kuid mitte ametlikult. Hacker ei ole nõus naisele lahutust andma. 1917. aastal asustatakse Siuru, mille presidendiks saab Marie Under. Eestisse naasevad nii Vilde kui Tuglas, kellega Underil tekib samuti sümpaatia. Seoses Siuru asustamisega elavnes ka kirjandustegevus. Underilt ilmus 1917. aastal ,,Sonetid", mis oli väga edukas. Aasta hiljem ilmuvad veel ,,Verivalla" ja ,,Pärisosa". Elatuti Adsoni Päevalehe palgast ja Underi tõlketöödest, luulekogudest. 1923. aastal lahutas Under ametlikult Hackerist ning 1924. aastal abiellus Adsoniga. Nendega elasid ka kaks tütart, kellest üks õppis Tartu ülikoolis ja teine Pallase kunstikoolis. 1920-ndatel, mil Under ja Adson said tööle kirjanike liitudesse, ilmus Underilt ,,Hääl varjust", ,,Rõõm ilusast päevas" ning ballaadikogu ,,Õnnevarjutus". Underist sai Eesti kuulsaim naisluuletaja. Tähelepanuväärsem kogu on ,,Kivi südamelt" (1935), milles
annaabi.ee 
