Periost e. luuümbris 5 1 - välimine fibroosne kiht; 2 - sisemine kambiaalne kiht; 3 - osteogeensed rakud; 4 - luukude; 5 -Sharpey kiud Luude arenemine Luukude areneb kahel viisil: vahetult mesenhüümist; tekivad nn. katteluud (koljulaeluud, enamik näoluid ja rangluu). Protsessi nimetatakse desmaalseks e. intramembranoosseks ossifikatsiooniks kõhreliste "luumudelite" (primordiaalse skeleti) luukoega asendumisel; tekivad nn. asendusluud (enamik skeleti luudest). Protsessi nimetatakse kondraalseks ossifikatsiooniks Intramembranoosne ossifikatsioon · Mesenhüüm tiheneb tulevaste luude formeerumise kohal · Väikesed käävjad rakud hakkavad tootma kollageenseid kiude ning kogu piirkond meenutab kiulist membraani · Osteoblastid jätkavad kollageensete kiudude ja põhiaine (osteoidi) moodustamist · Osteoid muutub luumaatriksiks kaltsiumi soolade ladestumisel
Luustik ja lihased Luud koosnevad orgaanilistest ainetest, luurakkudest, rakuvaheainetest, mineraalainetest ja veest. Luudes leidub valke ja rasvu. Valgud moodustavad elastseid luukiudusid ja rasvad on toitainetagavaraks. Luudes leidub mineraale: kaltsiumit, fosforit ja magneesiumiühendeid. Need annavad luudele tugevuse. Vananedes inimese luud hõrenevad. Luud kasvavad pikemaks otstsest kasvuvööndi piirkonnas rakkude jagunemise tõttu. Luustumine- kõhrkoe asendumine luukoega Käsnollus- pehme, käsnjas luukude Plinkollus- tugev luukude Luuümbris- luud ümbritsev kude Punane luuüdi- vereloomeelund Kollane luuüdi- torude sees olev raskvarikas luuüdi Kõõlus- sidekoeline väät, mis ühendab luid Liiges- luude ühendus, mis tagab liikuvuse Skelett- inimese tugielundkonna osa, koosneb luudest Luustiku ülesanded: Toestamine Kaitsmine Liikumise võimaldamine Lihastele kinnituskoht
j�medamaks uute luurakkude moodustumisel. Luu�mbrise all asub PLINKAINE, milles kulgevad veresooned, mis varustavad luud vajalike ainetega Seespool asub K�SNAINE, mille luurakud moodustavad tugis�steemi Luude keskosas on pehme kude LUU�DI, mis on kas punane v�i kollane. PUNANE LUU�DI - k�snaines, vereloomeelund KOLLANE LUU�DI - toruluude ��nsuses, tagavararasvad K�hr - luust pehmem ja painduvam Rahhiid - D-vitamiini puudus Luustumine - k�hrkoe asendumine luukoega Luud saab hoida tugevad tehes sporti, s��es mitmekesiselt, tarbides D-vitamiini. LUUSTIKU �LESANDED -toestab �mbritsevaid kudesid ja aitab keha p�sti hoida -v�imaldab inimesel liikuda -kaitseb siseelundeid ja n�rvis�steemi p�hilisi osi -toimub vereloome (vereraakude moodustumine) -mineraalainete s�ilituskoht -talletab rasvu Luud on �hendatud 3 viisil: 1) Liigesed - luude liikuvad �hendused KERALIIGES PLOKKLIIGES 2) K�hrekettad - selgrool�lide vahel
endokondraalset ossifikatsiooni. Kondrotsüütide vahele kasvavad uued veresooned. Mõne aja pärast kondrotsüüdid hüpertrofeeruvad ning kaltsifitseeruvad. Uued veresooned võimaldavad mesenhümaalsete tüvirakkude ja monotsüütide migratsiooni. Monotsüüdid diferentseeruvad osteoklast-sarnasteks rakkudeks, mis resorbeeruvad mineraliseeritud kõhrkoe. Mesenhümaalsetest tüvirakkudest tekivad aga osteoblastid, mis omakorda täidavad resorptsioonilakuunid luukoega. Selleks, et luu saaks täielikult paraneda, peab tagama adekvaatset verevarustust ning piisavat stabiilsust. Kui need tingimused pole täidetud võib tekkida ebaliiges. Ebaliiges ehk pseudoartros on luumurrujärgne seisund, mille puhul luufragmendid ei ole kokku kasvanud, vaid liiguvad liigese sarnaselt. Eristatakse atroofilist ja hüpertroofilist ebaliigest. Atroofiline ebaliiges tekib juhul, kui nii stabiilsus kui ka verevarustus on liiga
hapraks ja murduvad kergesti. 15. See on tingitud kaltsiumipuudusest ning kaltsiumipuuduse tekkele aitab kaasa see, kui liiga vähe tarvitatakse piima, keefiri ning jogurtit ja ülearu juuakse hapusid mahlu ja musta kohvi. Selle tulemusena ei saa organism piisavalt kaltsiumit. 16. Kõhrkude võimaldab luudel kasvada. Lastel on pikkade lude otsas kõhrest kasvuvööndid. Kasvuvööndi rakkude jaguneemise tõttu kasvab luu pikemaks. Lastel asendub kõhrkude luukoega, toimub luustumine. Luud kasvavad 20nda eluaastani. 17. Normaalseks luustumiseks on vajalikud kaltsiumsoolad ja vitamin D. 18. Luuümbrise all asub tihe ja tugev luukude- plinkollus. Sellest seespool paikneb pehmem käsnjas luukude- käsnollus. 19. Osa luid on seest õõnsad, sest see teeb luustiku kergemaks ning tänu õõnsusele suudavad luud taluda suuremat survet. 20. Punane luuüdi on verelooneelund, kollane on rasvade tagavara. Kollane luuüdi on pehme kude, kuid punane mitte. 21
ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alaliigina eristatakse: Kõhrliidus Luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs Luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs(puusaluu). Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Liiges on selline ühendusvorm , kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. Kehaosad ja regioonid Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea jaguneb silmade sisenurkade ühendusjoonel ajuosaks ja näoosaks. Kael ühendab pead kerega. Kaelal eristatakse: dorsaalset kaelapiirkonda;külgmist kaelapiirkonda;õlavarre-pea lihase piirkonda.
luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alaliigina eristatakse: Kõhrliidus Luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs Luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs(puusaluu). Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Liiges on selline ühendusvorm , kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. 3. Skeleti mõiste ja jaotus Skelett ehk toes, ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju. Skelett osaleb organismi liikumises ja kaitses. Ta esineb mingil kuju peaaegu kõigil elusolenditel.
ühenduste alaliikideks on: Sideliidused – luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus – õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend – esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alaliigina eristatakse: Kõhrliidus – Luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs – Luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs(puusaluu). Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Liiges on selline ühendusvorm , kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. Kehaosad ja regioonid Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea – jaguneb silmade sisenurkade ühendusjoonel ajuosaks ja näoosaks. Kael – ühendab pead kerega. Kaelal eristatakse: dorsaalset kaelapiirkonda;külgmist kaelapiirkonda;õlavarre-pea lihase piirkonda.
Suur ja Väike köbruke on kahestunud Leidub plokiülene mulk (Foramen Kraniaalseks ja Kaudaalseks osaks (Pars: supratrochleare) cranialis et lateralis) 1.Sõralistel ja kabjalistel Radius tugevamini arenenud kui karnivooridel; 2.Mälets. Liitunud noorena sidekoega, vanemana luukoega. Kodar- ja küünarluu täies pikkuses välja 3.Ulna distaalne osa nõrk. 4. Ulna ja Radius-e arenenud, kuid sidekoeliste vahel Proksimaalne ja Distaalne küünarvarre- ühendusstruktuuride tõttu liikumatud. luude vahemik (Spatium interosseumantebrachii: proximale et distale) 1. Mäl. Puudub I randmeluu, II ja III liitunud. 8 randmeluud 1. 4 kämblaluud; 2. I kämblaluu 1
Fibroosühendused- luud on ühendatud tiheda sidekoe abil Sideliidused e sündesmoosid- sidemed ja luudevahekiled Õmblused- koljuluude vahel (soomus-, saag-, lameõmblus) Tappühendused- hambajuurte- ja sompude vahel Kõhrühendused- luud on ühendatud kõhrkoe abil Kõhrliidus e sünkondroos- selgroo lülidevahekettad, I roideja rinnaku vaheline ühend Sümfüüs (luid ühendavas kõhres on pilu)- häbemeluude vahel Sünostoosid- luukoega asendunud fibroos- ja kõhrühendused. Nt puusaluude vaheline luuline liidus, toruluude epifüüsikõhr, ristluu LIIGESED (sünoviaalühendused)- mittepidavad ühendused. Luude ühendused, millel on eeskätt liikumisfunktsioon. Liigese osad: Liigesepinnad (facies articularis)- liigesekõhrega kaetud liigesesisesed osad. Liigesepind on ilma veresoonte ja närvilõpmeteta. Liigeseõõs (cavum articulare)- luuotste ja liigesekapsli poolt piiratud
luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alaliigina eristatakse: Kõhrliidus Luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs Luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs(puusaluu). Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Liiges on selline ühendusvorm , kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. 6. Liigeste ehitus ja jaotus Jaotatakse: *Sideliigesed * Kõhrliigesed * Sünoviaalliigesed Ehitus: *Ratasliiges *Plokkliiges *Munaliiges *Sadulliiges *Keraliiges *Lameliiges 7. Skeleti jaotus
84. Mille poolest on periost rikas? veresoonte- ja närviderikas LF slaid 10; anat lk 25 85. Mis on osteoblastid? Luukudet moodustavad rakud anat lk 25 86. Kus asuvad osteoblastid? Periosti sisemises kihis, mis on luukoega tihedalt kokku kasvanud anat lk 25 87. Milleks on vaja luuümbrist? Luuümbris osaleb luu toitumises anat lk 25 88. Mille poolest on oluline punane luuüdi? Tähtsaim vereloomeelund LF slaid 9; anat lk 27
Igal toiduainegrupil on oma tähtsus toiteväärtuse seisukohalt, üldised säilitamisnõuded ning peamised kasutusvaldkonnad. Suurköökides kasutatavad peamised toiduainete grupid on välja toodud alljärgneval skeemil. 3 Dana Makejenko Toidukaubagrupp Lihad ja lihatooted Liha on tapetud looma keha lihaseline osa, mida tarvitatakse toiduainena (koos rasv-, side- ja luukoega). Liha keemiline koostis sõltub looma liigist, tõust, soost, vanusest ja toitumisest (mida parem on toitumus, seda rohkem sisaldab liha rasva ja vett). Liha Juba inimkonna algusaegadest saadik on liha olnud üks olulisemaid toidutegemise komponente. Esialgu kasutati metsloomade ja -lindude, seejärel juba ka kodustatud loomade- ja lindude liha. Pidevalt on arenenud toiduvalmistamise meetodid ja liha kulinaarse kasutamise võimalused. Liha
Koosneb luupõrkadest, ei moodusta Havesi süsteeme. Jämedakiuline luukude Esineb loote skeletina, kõõluste ja ligamentide kinnituskohtades, koljuluude õmblustes ja alveolaarluu. Puudub lamellaarne ehitus, koosneb jämedatest kollageensete kiudude kimpudest. Luude arenemine Intramembranoosne luustumine e. ossifikatsioon mesenhüümi rakkude diferentseerumine osteoblastideks mesenhüümi sees Kondraalne ossifikatsioon nii tekib ase(ndus)luu, kõhr asendub luukoega, toimub perikondraalselt (kõhre pinnal) ja endokondraalselt (luu tekib kõhre sees kõhre asemele) Intramembranoosne luustumine - Embrüonaalse arengu perioodil tekivad mesenhüümi osteogeensed alad. Rakud suurenevad, ümarduvad, tekivad organoidid, jätked kaovad. Tekivad osteoblastid. Need produtseerivad põhi- ja kiudainet, tekib osteoid esmane luu, mille mineraliseerumisel tekib tavaline luukude, mis sisaldab ka osteotsüüte ja osteoklaste. Kondraalne ossifikatsioon
kus luud on omavahel ühendatud sidekoe varal. Õmblus e. sutuur nim. õhukese sidekoekihi varal liitunud koljuluude ühendust. Eristatakse soomus-, saag- ja lameõmblust. Tappühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alavormina eristatakse: Kõhrliidus luud on omavahel seostunud kõhrkoega (selgroolülid). Sümfüüs luid ühendavas kõhrekihis esineb pilukujuline õõs (puusaluud). Fibroossed ja kõhrelised ühendused võivad looma vananedes asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Sünoviaalne ühendus e. liiges on selline ühendusvorm, kus liigestuvate luude otste vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfunktsioon. liigese ehitus liiges moodustub kahe või mitme omavahel kokkupuutuva luu vahel. Liigestuvate luude kokkupuutepindu nim. liigesepindadeks; viimaseid katab mõne mm paksune hõõrdumist ja põrutusi vähendav hüaliinkõhrekiht liigesekõhr. Tavaliselt on liigestuvad
Õmblus e. sutuur nim. õhukese sidekoekihi varal liitunud koljuluude ühendust. Eristatakse soomus-, saag- ja lameõmblust. Tappühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alavormina eristatakse: Kõhrliidus luud on omavahel seostunud kõhrkoega (selgroolülid). Sümfüüs luid ühendavas kõhrekihis esineb pilukujuline õõs (puusaluud). Fibroossed ja kõhrelised ühendused võivad looma vananedes asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Sünoviaalne ühendus e. liiges on selline ühendusvorm, kus liigestuvate luude otste vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfunktsioon 5. Skeleti mõiste ja jaotus Luudest, kõhredest ja sidemetest moodustuv toes ehk skelett on keha toeks ning ka samal ajal ja keha suuruse ja kuju määrajakas.Mitmed skeleti osad piiravad elutähtsaid organeid, kaitstes neid mehaaniliste vigastuste eest
Õmblus e. sutuur nim. õhukese sidekoekihi varal liitunud koljuluude ühendust. Eristatakse soomus-, saag- ja lameõmblust. Tappühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alavormina eristatakse: Kõhrliidus luud on omavahel seostunud kõhrkoega (selgroolülid). Sümfüüs luid ühendavas kõhrekihis esineb pilukujuline õõs (puusaluud). Fibroossed ja kõhrelised ühendused võivad looma vananedes asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Sünoviaalne ühendus e. liiges on selline ühendusvorm, kus liigestuvate luude otste vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfunktsioon 5. Skeleti mõiste ja jaotus Luudest, kõhredest ja sidemetest moodustuv toes ehk skelett on keha toeks ning ka samal ajal ja keha suuruse ja kuju määrajakas.Mitmed skeleti osad piiravad elutähtsaid organeid, kaitstes neid mehaaniliste vigastuste eest
nägemine saaklooma asukoha määramiseks) ja pika keelega päriskonn. Jääkained eritatakse ammoniaagina kullesel, täiskasvanul aga uureana, et vältida liigset vedeliku kadu. Naha koostis muutub, tekivad limanäärmed, mis sekreteerivad antimikroobseid peptiide. Päriskonnaliste kolju muutub ka väga palju, kus peaaegu pea iga osa remodelleeritakse ümber ja kõhrelisest koljust tekitatakse luukoega kolju. Putukate metamorfoosi tüübid, näited Putukate metamorfoos hõlmab enamasti vastse-staadiumi kudede kaotamist ja nende asendamist täiesti erinevate rakupopulatsioonidega. Putukad kasvavad läbi kestumise, omavad 3 arengumustrit: I Ametaboolne metamorfoos – vastsestaadium puudub, läbitakse otsene areng, peale koorumist omavad ametaboolsed putukad pronümfi staadiumit, omades struktuure, mis aitasid neil munast välja saada
mitte ei remodelleerita vaid tekiad uued neuronid/ühendused Kõrvad täiustuvad (tekib keskkõrv) Küljejoone süsteem (tajub vee liikumist) degenereerub Närvisüsteem läbib suured muutused (osa neuroneid kaob, osad tekivad juurde, osad vahetavad märklauda) o Kullese neuraalharja päritolu kõhreline kolju asendub peaaegu täielikult luukoega (remodelleerimine, proliferatsioon, apoptoos) o Kuna veeline eluviis lülitub ümber peamiselt maismaalisele eluviisile, siis kaotatakse kullestele omane sabauim/sabaosa (apoptoos ja makrofaagid) ja kasvatatakse jäsemed. o Lõpused degenereeruvad ja arenevad kopsud o Vereringesüsteemis vahetatakse kullese hemoglobiin täiskasvanu hemoglobiini vastu (seob hapniku aeglasemalt, kuid vabastab kiiremini)
annaabi.ee 
