Lüsosoomid 11.klass 04.11.2007 Tallinn 2007 Sisukord Lk 2: Sisukord Lk 3: Sissejuhatus Lk 3: Lüsosoomide tüübid Lk 4-5: Lüsosoomid Lk 6: Ainete teekond lüsosoomidesse Lk 7-8: Lüsosomaalsete ensüümide defektidest tingitud haigused Lk 9: Kokkuvõte Lk 10: Kasutatud kirjanuds 2 Sissejuhatus Lüsosoomid on ühekihilise membraaniga ümbritsetud lõhustavaid ensüüme sisaldavad organellid (Ensüümid lõhustavad aktiivses olekus valke, lipiide jt. aineid ning rakustruktuure.), mis moodustuvad Golgi kompleksist
3.) Golgi kompleks Membraaniga ümbritsetud tihedalt kokku surutud põiekeste kogum tsütoplasmavõrgustiku läheduses. Sinna kogunevad rakus sünteesitud aine kogumikud(valgud) ning jääkaine molekulid. Golgi kompleksis kujundatakse sünteesitud valgu molekulid vajaliku struktuuritasemega molekulides. Kogunenud jääkained ja sünteesitud valgumolekulid eraldatakse Golgi kompleksist membraani väljasopistuste abil tsütoplasmasse. Tekkinud põiekesed tsütoplasmas moodustavad lüsosoome. 4.) Lüsosoomid Tekivad Golgi kompleksist ja on kahte tüüpi: a) ensüümvalkudega b) jääkainetega Mõlemad membraaniga ümbritsetud. Jääkainetega lüsosoomid- liiguvad raku membraanile ning väljuvad rakust. Spetsiaalsete valkude abil mis on rakus. Rakk saab lahti jääkainetest. Ensüümvalkudega lüsosoomid- ühinevad rakku sisenenud aineosakestega ja viivad läbi nende lagundamis protsessi. Mida aktiivsem rakk, seda rohkem lüsosoome.
Lisaks osaleb Golgi kompleks ka rakumembraani ja rakukesta moodustamises. 11 Lüsosoom Lüsosoomid on ühekihilise membraaniga ümbritsetud lõhustavaid ensüüme sisaldavad organellid (Ensüümid lõhustavad aktiivses olekus valke, lipiide jt. aineid ning rakustruktuure.), mis moodustuvad Golgi kompleksist. Lüsosoomide suurus võib olla 0,25-0,5 µm ja ühes rakus on neid enamasti kuni paarsada. Lüsosoomid jagunevad kaheks. Esiteks primaarsed lüsosoomid, teiseks sekundaarsed lüsosoomid. Primaarsed sisaldavad vaid mitteaktiivses olekus ensüüme, sekundaarsed aga lisaks aktiveeritud ensüümidele veel lagundatavaid aineid. Lüsosoomid kontrollivad veel mitmete bioaktiivsete ainete toimet, kindlustavad metabolismi toimumise nälja tingimustes ja kudede ümberkujundamist organismidel, kellel on moondega areng. 12
glükolipiididest ja tekib vesi ja süsihappegaas. nälgimisel. fosfolipiididest, mille üks ots Nendel on oma Plastiidid on hüdrofiilne ja teine pärilikkusaine. Kahe ei leidu loomarakus. hüdrofoobne. Membraani membraaniga organell, Kloroplastides asub roheline kuju võib muutuda, kuna silindrikujuline, 1-10m pikad, värvaine klorofüll, need lipiidide molekulide vahel diameeter 0,5-1m . Võtavad paiknevad taime pole tugevaid sidemeid. suurema osa rakust, maapealsetes osades. Membraanivalgud asuvad paljunevad pooldumise teel, Klorofülli abil toimub membraani sise-või liikuv ja plastiline. Tavaliselt fotosüntees. Kloroplast välispinnal. Võivad liikuda on ühes rakus u.1000 ümbritsetud kahekordse membraanis väga kiirelt. Nad mitokondrit
Vesi ja selles lahustunud ained liiguvad läbi kesta ja membraani raku tsütoplasmasse osmoosi teel. ° Seeneraku keskosas kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum. ° Sellest väljapoole jäävas tsütoplasmas paikevad mitokondrid, mis varustavad energiaga. 7 ° Seenerakus esinevad ka mitmesugused päristuumsetele rakkudele iseloomulikud membraansed struktuurid: Golgi kompleks ja lüsosoomid. ° Vajalikke valkude süntees toimub ribosoomides. Seente tähtsus looduses ja inimtegevuses ° Seened on koos bakteritega surnud organismide lagundajad. ° Põhjustavad seenhaigusi teistest organismidest vajalikke aineid. ° Suudavad lõhustada keemilisi ühendeid, mis teistele organismidele toiduks ei kõlba. > tselluloos, ligniin. (põhjustavad taimehaigusi, kahjustavad tarbepuitu, paberit jne) > Puudel kahjustavad elusaid puid.
Mõned ained liiguvad läbi membraani difusiooni või osmoosi teel (vesi, gaasid, etanool ja teised väiksemad molekulid). Difusioon ja osmoos ongi passiivse transpordi peam. võimalused. Osa rakumembraani koostisesse kuuluvatest valkudest on varust. kanalikestega, mille kaudu toim. väiksemate molekulide liikumine rakku ja sealt välja. Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ka ainete aktiivses transpordis. Lisaks transportvalkudele esineb rakumembraani ehituses mõningaid retseptorvalke need osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga, seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule (nt hormoone) ja vallandavad seejärel mitmesuguseid rakusiseseid keem. reaktsioone. 1.5. RAKUORGANELLID Päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisterinikeste süsteem, mis moodust. tsütoplastavõrgustiku. Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine. Lisaks transpordile on võrgustik seot. mitmete
Golgi kompleksi põhjal moodustatakse raku jagunemisel tütarrakkude membraanistik. Lüsosoomid Lüsosoomid on membraansed põiekesed, mis moodustuvad üldiselt Golgi kompleksist, harvem otse ER-ist. Lüsosoomides on Golgi kompleksis sünteesitud ja pakitud valgud ning raku poolt lagundatavad aineosakesed. Lagundamisele võivad minna nii raku enda elutegevuse jäägid kui väliskeskkonnast saadud aineosakesed. NB! Raku tuumamembraan, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid ja raku välismembraan moodustavad ühe süsteemi. Oletame, et konkreetse raku ülesanne on mingit organismi jaoks vajalikku ainet produtseerida. Sel juhul moodustavad need membraanid tehase, kus igal astmel tehakse midagi vajalikku ning lõpuks väljutatakse aine rakust. Tsütoplasma Tsütoplasma on valguline vesilahus, mis sisaldab ka toitaineid, pigmente, ioone, soolasid ja jääkaineid. Tsütoplasma ülesanded: 1. Seab kõik raku osad süsteemseks tervikuks 2
kolm olulist seisukohta: rakud tekivad ainult rakkudest (mitterakulises ainest uusi rakke ei moodustu), uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel ja kolmandaks, et organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. · 1884.a. avastati mitokondrid. · 1898.a. avastati Golgi kompleks itaalia anatoomi Golgi poolt. · 1931.a. leiutati elektronmikroskoop sakslaste Knolli ja Ruska poolt ja avastati rakutuum. · 1951.a. avastati lüsosoomid. · 1953.a. avastati ribosoomid. Rakuteooria põhiseisukohad · Kõik organismid on rakulise ehitusega · Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. o Rakud tekivad ainult rakkudest (mitterakulises ainest uusi rakke ei moodustu) o Uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel o organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. (nt
eraldub ümbritsevasse keskkonda CO2 24. Bakterirakus on ühest DNA molekulist koosnev rõngaskromosoom ja mõned ainevahetusliku tähtsuse plasmiidid Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25. Miks on tsütoloogia areng seotud mikroskoobi leiutamisega? Sest see andis võimaluse näha rakke, kuna rakud on nii väikesed, et neid ei näe palja silmaga. 26. Millised ehituslikud tunnused ühendavad looma-, taime- ja seenerakku? Kõigil on membraan, rakutuum, ribosoomid, lüsosoomid, mitokondrid. 27. Miks on ühe organismi eri rakkudes erinev arv organelle? See oleneb raku vajadusest. Lihasrakul on kindlasti rohkem vaja mitokondreid ehk energiat kui epiteelkoerakkudel. 28. Kuidas on Golgi kompleks seotud teiste raku organellidega? Golgi kompleksis pakitakse kokku valgud, mis saadetakse laiali, samuti lüsosoomidesse saatmine. 29. Miks peetakse seeni mulla kujundajateks? Sest nad lagundavad surnud organisme, samuti lagundada aineid, mida loomad ei suuda. 30
pakitud 46 kromosoomi. Rakutuuma ümbritseb tsütoplasma, mis on poolvedel ja sisaldab orgaanilisi ning anorgaanilisi aineid. Tsütoplasmas asuvad raku organellid, mis on membraanidega ümbritsetud ja täidavad erinevaid ülesandeid. Raku organellid on nähtavad elektronmikroskoobis. Tähtsamad organellid on tsütoplasmavõrgustik, mitokondrid, ribosoomid, lüsosoomid ja Golgi kompleks. Tsütoplasma võrgustik võib olla sile ja kare. Siledal võrgustikul sünteesitakse süsivesikuid ja rasvu. Karedal võrgustikul asuvad ribosoomid, milles toimub valkude süntees. Väga olulised raku organellid on mitokondrid. Nad varustavad rakku energiaga. Hapnikku tarbides muundavad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks. Ribosoomid on raku kõige väiksemad organellid, neis sünteesitakse valke
turgor o Valgu töötlus (ahelalõpud eemaldatakse), pakkimine (saavutab Selles on vee- ja mineraalainete tagavarad, toimuvad kõrgema struktuuri) ja transport (läheb kohta, kus vajatakse) lõhustumisprotsessid o Membraani varuaine Nooremate rakkude vakuoolides on toitained o Lüütilistest ensüümidest moodustuvad lüsosoomid, kus toimub Vanemate rakkude vakuoolides jääkained ainete lagundamine Vakuoolides on kas magusad suhkrud ja orgaanilised happed või alkaloidid, mis annavad viljale hapu või kibeda maitse 3. Lüsosoomid 4. Plasti(idi)d
endospoore rakusiseseid tugeva kestaga moodustisi, milles tsütoplasma on dehüdreerunud. Aktinomütseedid on hargnevate rakkudega bakterid, mis produtseerivad näit streptomütsiini. · Eukarüootsed rakutuumaga. Tuumas paikneb DNA, mis on muust raku sisaldusest tuumamembraaniga eraldatud. Rakud on ruumalalt ~1000 korda suuremad kui prokarüootsed rakud. Lisaks tuumale ka teised organellid mitokondrid, kloroplastid, lüsosoomid, endoplasmaatiline võrgustik (ER), Golgi kompleks jt. Eukarüootsetes rakkudes esinevad ka mittemembraansed võrkjad moodustised, nn tsütoskelett. Tsütoskelett annab rakule vormi ja osaleb organellide ja rakkude liikumises. Info selle kohta, milliseid valgu molekule rakk on suuteline sünteesima, paikneb DNA koostises ja info liigub valgu sünteesil ribosoomidesse mRNA vahendusel. (DNAmRNAvalk). DNA hulk haploidses rakus on 107 1011 bp. Suurem osa DNA-st
keskkonnatingimustele, moodustades endospoore rakusiseseid tugeva kestaga moodustisi, milles tsütoplasma on dehüdreerunud. Aktinomütseedid on hargnevate rakkudega bakterid, mis produtseerivad näit streptomütsiini. · Eukarüootsed rakutuumaga. Tuumas paikneb DNA, mis on muust raku sisaldusest tuumamembraaniga eraldatud. Rakud on ruumalalt ~1000 korda suuremad kui prokarüootsed rakud. Lisaks tuumale ka teised organellid mitokondrid, kloroplastid, lüsosoomid, endoplasmaatiline võrgustik (ER), Golgi kompleks jt. Eukarüootsetes rakkudes esinevad ka mittemembraansed võrkjad moodustised, nn tsütoskelett. Tsütoskelett annab rakule vormi ja osaleb organellide ja rakkude liikumises. Info selle kohta, milliseid valgu molekule rakk on suuteline sünteesima, paikneb DNA koostises ja info liigub valgu sünteesil ribosoomidesse mRNA vahendusel. (DNAmRNAvalk). DNA hulk haploidses rakus on 107 1011 bp
Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad läbi tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse. Seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoomides toimub valkude süntees. Polüsoomideks nimetatakse ühe mRna molekuliga seotud ribosoomide koguminne. Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Neis lagundatakse makromolekule ja otstarbe kaotanud rakustrukuure. Ühed lüsosoomid sisaldavad üksnes ensüümvalke, teised lagundatavaid aineid ja neis lõhustatavaid ensüüme. Tsütoplasmavõrgustikuga on seotud ka Golgi kompleks, mis koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest. Kõik osad on ümbritsetud membraaniga. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ja nende pakkimine skreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. Kompleks osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes ka
• autokatalüütilised süsteemid (polünukleotiidid) • isereplitseeruvad polümeerid (ilmselt RNA) • mehhanism, mille abil RNA suunaks valgusünteesi, s.o. geneetiline kood • molekulid, mis moodustaksid membraani (amfipaatsed molekulid - lipiidid), mis eraldaks keskkonnast isereplitseeruva valkude ja RNA segu Praegu eksisteerivatest organismidest on lihtsaimad mükoplasmad, ilma kestata bakterid, kes tavaliselt harrastavad parasiitset eluviisi taime või loomarakkudel. Nende diameeter võib olla 0.3 mikrom. ja nende genoom kodeerib ca 400 erinevat valku. Eukarüootide mitokondrid ja kloroplastid on enam-vähem kindlasti varasemate prokarüootide järeltulijad, kes on asunud sümbiontidena elama suuremasse anaeroobsesse rakku. Translatsiooni käigus „tõlgitakse“ RNA molekuli nukleotiidne järjestus valgu (polüpeptiidi) aminohappeliseks järjestuseks geneetilise koodi kaudu. Translatsiooniks on vajalik õigete modifikatsioonidega mRNA molekul. Tuum. Tuumaümbris
osalevad valgusünteesis. See funktsioon põhineb tRNA molekulide eripäral kindlate aminohapete puhul. Mononukleotiidsete komponentide järjestuses on RNA biosüntees rakkudes sõltuv geneetiliselt informatiivse DNA koostis nukleotiidide järjestuses ahelas. 3. rRNA- tuumas ja tsütoplasmas kuulub ribosoomide ehitusse, ning osaleb valgu sünteesis. Üldiselt koosneb RNA molekul ühest polünukleotiidiahelast, kuid mõningaid tingimuses võivad molekuli eri osad ka omavahel lühikesteks spiraalseteks moodustisteks seostuda. RNA d on kõigi organismide kõigis rakkudes ning ka mõningais viirustes nt. retroviirustes. VALGUSÜNTEES TRANSLATSIOON valgu süntees, toimub tsütoplasmas, ribosoomides. DNA- komplementaarsus RNA geneetiline kood VALK Geneetiline kood vastavus, kus mRNA kolm järjestikkust nukleotiidi määravad ühe aminohappe jäägi valgu molekulis.
Sellest väljapoole jääb rakukest, mis koosneb peamiselt kitiinist, ning on taimerakust õhem ja elastsem. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi ja selles lahustunud ained liiguvad läbi kesta ja membraani raku tsütoplasmasse osmoosi teel. Seeneraku keskosas asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum. Tsütoplasmas asuvad mitokondrid, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks ja lüsosoomid. Seenele vajalike valkude süntees toimub ribosoomides, kuid nende ehitus erineb mõnevõrra taime- ja loomaraku ribosoomide omast. 9. Rakuorganellid. Nende ülesanded. Rakuorganellid on raku struktuuriühikud, mis sisaldavad membraani. 1) Tuum - Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Juhib raku elutegevust. Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. Tuuma sees on DNA, nukleoplasma ja tuumakesed. Tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees.
Ensüüm on biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Ehituslik funktsioon. Valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisesse. Valgulise ehitusega on nahatekised: karvad, suled, küünised, sõrad, kabjad. Transport funktsioon. Rakumembraani koostises esinevad transportvalgud, mis juhivad mingit kindlat tüüpi molekule nii raku sisse kui sealt välja. Nt veres esinev liitvalk hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse. Retseptorfunktsioon. Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Nt liigub amööb toiduosakese suunas ning kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist. Retseptorvalgud esinevad ka inimese meeleorganite epiteelkoe rakumembraanides. Mt keele limaskesta reteptorvalgud aitavad tunda toidu maitset. Regulatoorne funktsioon. Regulatoorset funktsiooni täidavad mitmed valgulised hormoonid. Nende hulka kuulub nt vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub inimese kõhunäärmes
● Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides(lähteainena, lõpp-produktsioon)(mida rohkem vett organismis, seda kiirem on ainevahetus) ● Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse - tagab siserõhu ehk turgari. SÜSIVESIKUD: ehitus- koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust mitmekesisus- jaotavad monosahhariidiks, oligosahhariidiks ja polüsahhariidiks fuktsioonid: ● energeetiline tähtsus(esmane energiallikas) ● struktuurne ehk ehituslik(kitiin,glükogeen) ● toite(laktoos) ● kaitse(taimedes on rakutsütoplasma suhkrustamine-kaitseb külmumise eest) ● ligimeelitav(õistaimede nektar putukate ligimeelitamiseks) ● bioregulatoorne(süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisisse) ● biosüntees(lähteaaineks teiste ühendite sünteesil) LIPIIDID: ehitus- vees mittelahustavate looduslike ühendite rühm mitmekesisus - jagunevad lihtlipiidideks, liitlipiidideks ja steroidideks
2) vabad (tegelikult on suur osa neist ribosoomidest seotud tsütoskeletiga, nii et päris vabad nad siiski ei ole) Mõlemat tüüpi ribosoomid on identsed. Küsimus on vaid selles, millist valku parasjagu sünteesitakse (millist mRNA-d parasjagu transleeritakse). Ribosoom, mis antud hetkel on ER-ga seotud, võib järgmisena tegeleda sellise valgu sünteesimisega, mis ei seostu ER-ga ja seega sel juhul see ribosoom ei kinnitu ER-le. 4.5. Lüsosoomid Rakud võtavad väliskeskkonnast endasse mitmesuguseid aineid. Paljud sissevõetud ained kujutavad endast makromolekule või isegi veelgi suuremaid partikleid, näiteks terveid rakke. Need sissevõetud osakesed on vaja rakus lagundada ja saadav materjal kasutatakse kas raku enda komponentide sünteesiks või väljutatakse rakust. Ka ükski raku enda komponent pole igavene. Isegi kasvavates rakkudes, kus makromolekulide ja organellide hulk suureneb, osa membraane, valgumolekule ning
2) vabad (tegelikult on suur osa neist ribosoomidest seotud tsütoskeletiga, nii et päris vabad nad siiski ei ole) Mõlemat tüüpi ribosoomid on identsed. Küsimus on vaid selles, millist valku parasjagu sünteesitakse (millist mRNA-d parasjagu transleeritakse). Ribosoom, mis antud hetkel on ER-ga seotud, võib järgmisena tegeleda sellise valgu sünteesimisega, mis ei seostu ER-ga ja seega sel juhul see ribosoom ei kinnitu ER-le. 4.5. Lüsosoomid Rakud võtavad väliskeskkonnast endasse mitmesuguseid aineid. Paljud sissevõetud ained kujutavad endast makromolekule või isegi veelgi suuremaid partikleid, näiteks terveid rakke. Need sissevõetud osakesed on vaja rakus lagundada ja saadav materjal kasutatakse kas raku enda komponentide sünteesiks või väljutatakse rakust. Ka ükski raku enda komponent pole igavene. Isegi kasvavates rakkudes, kus makromolekulide ja organellide hulk suureneb, osa membraane, valgumolekule ning
13. Retseptorvalgud ja tunnusvalgud (antigeenid) membraanis, nende funktsioonid. 14. Liidused plasmamembraanis. Nende paiknemine, ehituslikud komponendid ja ülesanded. Näiteid liidustest? Näide: vere-ajurakkude barjäär 15. Organelli mõiste, tsütosooli mõiste. Ühekordse membraaniga organellid rakus (sisemembraanistik) — rER, sER, Golgi aparaat, transport põiekesed (endosoomid), lüsosoomid, peroksüsoomid, vakuoolid, nende ehitus, funktsioonid, vastastikune seotus. Ribosoomid. Valkude kujunemine rakus, nende suunamine õigesse kohta rakus, signaalüksused ja nende tähtsus, vastavad näited. Organell- eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga. Organellid on näiteks mitokondrid, kloroplastid, plastiidid. Organelle leidub kõigi eukarüootide rakkudes. Prokarüootidel organellid enamasti puuduvad. Organellid on arvatavasti endosümbiootilise
Rakuõpetuse kujunemine. 16. Sajandi keskpaik Robert Hooke valmistas valgusmikroskoobi ning võttis kasutusele mõiste ,,rakk". 17. Sajandi II pool Anton van Leeuwenhoek uuris ainurakseid ja baktereid. Vaatles ka seemnevedelikku. 1826 Baer avastas imetaja munaraku. Järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. 1838 Schleiden jõudis järeldusele, et taimed on rakulise ehitusega. 1839 Theodor Schwann leidis, et ka loomad on rakulise ehitusega. Sõnastas teesi: nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. 1858 Rudolf Virchoiv: iga rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria põhiseisukohad: * Kõik organismid koosnevad rakkudest * Rakk on elussüsteemi põhiüksus * Kõikide organismide rakud on sarnased ehituse, keemilise koostise ja ainevahetuse poolest. * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas * Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel Tänapäeval k
Ribosoomid sünteesivad valke. (valke sünteesitakse ainult ribosoomides). Ribosoomide hulk, mis seotud ühe mRNA molekuliga nim. polüsoomiks. (ribosoome sisaldavad ka suuremad raku organellid mitokonder ja kloroplast. Seal sünteesitakse ainult nendele organellidele vajalikke valke. Milline on lüsosoomide ehitus ja ülesanne? Lüsosoomid on ühekordse membraaniga põiekesed, milles lõhustatakse aineid makromolekule ja oma otstarbekaotanud rakustruktuure. Ühed lüsosoomid sisaldavad ensüüme, teised aga lagundatavaid aineid ja neid lõhustavaid ensüüme. Mõõtmed on lüsosoomidel erinevad, kuid jäävad tavaliselt mõne mikromeetri pikkusesse. Milline on Golgi kompleksi ehitus ja ülesanne? Golgi kompleks koosneb üksteise peal asetsevatest põiekestest ja neid ühendavatest kanalitest. Golgi kompleksi kõik osad on ümbritsetud membraaniga. (loomarakkudes kümmekond, taime rakkudes paarsada). Golgi kompleksi satuvad ained läbi tsütoplasmavõrgustiku
lk 61 1. Eristatakse kareda- ja siledapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisel paiknevad valkesünteesivad organellid- ribosoomid. Siledapinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist. 2. Ribosoomides tsütoplasmavõrgustiku pinnal toimub valkude süntees. 3. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. 4. Väljaspool ribosoome üheski rakus valke ei sünteesita. 5. Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Nendes lagundatakse ka makromolekule ja oma otstarbe kaotanud rakustruktuure. 6. Mitokonder on kujult ümar või pulkjas. Ta on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nim harjakesteks. Organelli sisemuses leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. 7. Mitokondrite põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. 8
rakust teise. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad. Seenerakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Sellest väljapoole jääb rakukest, mis koosneb kitiinist ning on õhem ja elastsem kui taimeraku oma. See kaitseb ja toestab seenerakku nind annab talle kindla kuju. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi jt ained liiguvad tsütoplasmasse osmoosi teel. Seeneraku keskosas asub rakutuum, millest väljpoole jäävad mitokondrid, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid ja ribosoomid. Seened on ühed peamised surnud organismide lagundajad. Suur osa seeni hangib aga oma elutegevuseks vajalikke aineid teistest elusorganismidest. Sellega põhjustavad nad mitmesuguseid seenhaigusi. Seened suudavad lõhustada ka selliseid keemilisi ühendeid, mis teistele organismidele toiduks ei kõlba, kasutades näiteks tselluloosi ja ligniini ning põhjustades seeläbi mitmeid taimehaigusi. Seened kahjustavad ka puitu, põhjustavad nahahaigusi. Seentega seonduvaid protsesse
sissesopistumise teel. 21.) Membraani retseptorvalkude ülesanne, toimemehhanism Rakumembraani ehituses esinevad mõned retseptorvalgud, mis osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. Retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule (näiteks hormoone) ja vallandavad seejärel mitmesuguseid rakusiseseid biokeemilisi reaktsioone. 22.) Loetle rakuorganellid (5) Tsütoplasmavõrgustik, ribosoom, lüsosoomid, Golgi kompleks, mitokondrid 23.) Tsütoplasmavõrgustiku ülesanne ja jaotus Tsütoplasmavõrgustik päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku (,,karedus" tuleneb selles paiknevatest arvukatest ribosoomidest). Ülesanne: mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine ning lisaks transpordile on võrgustik seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega. 24
Bakterid Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks Taimed Loomad Protistid Seened Ühised tunnused: membraan, tuum, endoplasmaatiline retiikulum, mitokondrid, golgi kompleks Taimerakku eristavad loomarakust; rakukest ja plasmodesmid vakuoolid ja tonoplast plastiidid Loomarakul : tsentrioolid Lüsosoomid Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nim ka põhiaineks ehk maatiksiks) Tsütoplasmaks nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Tsütoplasma tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks Kõikidel rakkudel ühine: ümbritsetud membraaniga täidetud vedela tsütosooliga sisaldvad kromosoome, kus asub DNA
aineid. Golgi kompleks- koosneb üksteise kohal asetsevatest tsisternikestest(põiekestest), ning neid ühendavatest kanalitest. Kõik on ümbritsetud membraaniga. Golgi kompleksi satuvad ained tsütoplasmavõrgustiku kanalitest. *Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine( selle pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. Osaleb ka *rakumembraani uuendamises ja taime rakukesta moodustamises. * moodustuvad lüsosoomid Mitokondrid- on ümbritsetud 2 membraaniga, ümar, Sisemembraan moodustab harjakesi. Mitokondri sisemuses leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. Mitokondri DNA sisaldab geneetilist infot organellile vajaliku RNA ja valkude sünteesiks. Valke sünteesitakse seal olevates ribosoomides.*põhiülesanne on rakke varustada energiaga. * neis viiakse lõpule glükoosi ja teiste ainete lagundamine. * ATP süntees Tsütoskelett- raku tugi- ja liikumissüsteem. Koosneb niitjatest valkudest
- Hüdrofoobsed - Ei lahusti rasvad ja õlid - Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides ( lähteainena nt fotosünteesil, lõpp-produktina - Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab siserõhu ehk turgori. - Organismis veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed vajuvad lonti. 31.01 Valgud ehk broteiinid Valgud ja nukleiinhapped · Polübeptiidid mis koosnevad aminohappejääkidest · Peptiid aminohappejääkidest koosnev biopolümer · bio elu · Polümer aine, mille väga suured molekulid koosnevad ühesuguste väikeste molekulide jääkidest. · Aminohapped kõigi aminohapete koostissse kuluvad a) aminorühm(NH 2 aluselised omadused) , b) karboksüülrühm (COOH) , c) kõrvalahe kõigil aminohapetel erinev · Valkude koostises esineb 20 aminohapet 6
1. Üherakulised pärmseened ümarad, hulkraksete seente rakud on pikad ja silindrikujulised 2. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust 3. Rakumembran 4. Rakukest koosneb kitiinist, õhem ja elastsem kui taimeraku kest, ei takista raku kasvamist, annab kuju 5. Üks või mitu kahe membraaniga ümbritsetud rakutuuma 6. Mitokondrid varustavad energiaga 7. Tsütoplasmavõrgustik 8. Golgi kompleks 9. Lüsosoomid 10. Ribosoomid on erinevad taime- ja loomaraku omadest Looduses ja inimtegevuses 1. Inimestele toiduks kandseened 2. Tööstuses: toiduainetele pärm, juustud, loomasööt. Ravimitööstus penitsilliin, tungaltera (alkaloidid) 3. Mükotoksiinid mürgistuse teke 4. Mükoos seenehaigus 5. Toituvad teiste arvelt (parasiitlus) majavamm, jahukaste, tungaltera 6. Rikuvad toitu hallitus, käärimine 7
Enamis anorgaanilistest ainetest on katioonide ja anioonide kujul dissotseerunud olekus. Tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohapped, nukleotiidid, mono- ja oligosahhariidid, orgaanilised happed, ... . Leiame ka mitmesuguseid ainevahetuse aineprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. 8. Rakuorganellid: tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, mitokondrid, lüsosoomid, tsentrosoom, Golgi kompleks, tsütoskelett. Tsütoplasma võrgustik- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Ribosoom- nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valgusüntees. Mitokonder- membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine
Bioloogia kordamisleht 1)Tunnused, mis iseloomustavad elusorganisme : *biomolekulide olemasolu *aine-ja energiavahetus (hingamine!) *rakuline ehitus *ärrituvus (reaktsioon ümbritsevale keskkonnale) *sisekeskkonna satbiilsus *paljunemine *toitumine *areng Elutu : ei toimu hingamist, toitumist jne. Biomolekulid orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt ) 2) Süsivesikute, lipiidide, valkude, nukleiinhapete (DNA, RNA) ehitus ja ül. *Süsivesikud orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Neid jagatakse : monosahhariidideks(magus):kuulub RNA koostisesse, C arv 3-6; oligosahhariidideks(magus):2-3 sahhariidi omavahel liitunud; polüsahhariidideks: polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. ÜL : energeetiline (energia allikas);struktuurne (selgroo väli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
