Tasapinnad Skeleti jaotus Skelett Columna vertebralis Ossa membri sup.et inf. Cranium Selgroog (Columna vertebralis) vertebra selgroolüli) Vertebra T8 T8 Vertebrae cervicales C4 C6 Atlas (C1) inferior superior Axis (C2) anterioorne lateraalne Vertebrae thoracica T8 T12 Vertebra lumbalis (L3) Os sacrum facia pelvina facia dorsalia Os coccygis Rinnakorv ( compages thoracis) Costae Sternum
axis TELGLÜLI dens - HAMMAS apex dentis - HAMBATIPP proc. articularis super. et inf. ÜLEMINE JA ALUMINE LIIGESEJÄTKE facies articularis dentis ant. et post. HAMBA LIIGESEKÕHR (ALUMINE, ÜLEMINE) vertebra prominens - KAELALÜLI ETTEPAINE Rinnalülid (T)12 X (vertebrae thoracica mitm., vertebra thoracica ains.) fovea costalis proc. transversii ROIDMINE LOHK fovea costalis sup. et inf. ROIDMINE LOHK (ÜLEMINE, ALUMINE) Nimmelülid (L)5 X (vertebrae lumbales mitm., vertebra lumbalis ains.) processus accessorius - LISAJÄTKE proc. costalis ROIDMINE JÄTKE proc. mammilaris - NIBUJÄTKE Ristluu (S) 5 X (os sacrum, vertebra sacralis ains.) facies pelvina - PINDMINE VAAGNALUU facies dorsalis - SELGMINE KÕHR foramina sacralia pelvina - VAAGNALISED RISTLUU MULGUD foramina sacralia dorsalia SELGMISED RISTLUU MULGUD canalis sacralis - RISTLUUKANAL facies auricularis NIUDELUUGA LIIGESTUMISE KÕRVALESTJAS PIND basis RISTLUU ALUS hiatus sacralis - RISTLUU
Image - Vertebra thoracica- aspectus superior www.jurajartner.com 36. Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Vertebra thoracica- aspectus lateralis www.jurajartner.com 37. Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Vertebra lumbalis- aspectus superior www.jurajartner.com 38. Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Vertebra lumbalis- aspectus lateralis www.jurajartner.com 39. Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Basic structures of the thorax- aspectus fronto- lateralis
nimme- (5), ristluu- (5), õndranärv (1) 2) plexus cervicales, moodustumine (segmendid), millise lihase all paikneb, pikim haru, mida innerveerib moodustavad 1-4 kaelanärvi ventraalharud; paikneb m. sternocleidomastoideus’e all; pikim haru on n. phrenicus; innerveerib vahelihast, südamepaunat, pleurat ja plexus coeliacus’t 3) reie mediaalse rühma lihaste ja naha innervatsioon (põimik, närv) n. obturatorius - plexus lumbalis 4) mis närv, millisest põimikust innerveerib: m. deltoideus, m. tibialis anterior m. deltoideus - n. axillaris (plexus brachialis) m. tibialis anterior - n. peroneus profundus (plexus sacralis) 5) millise lihase all asub kaelapõimik plexus cervicalis, kuidas nimetatakse kohta kust väljuvad nahaharud paikneb m. sternocleidomastoideus’e all; nahaharud väljuvad punctum nervosum’ist 6) milline närv, mis põimikust innerveerib õlavarre eesmise rühma lihaseid n
moodustab roietekaare XI- XII vallasroided: kinnituvad lihastes NB! VIII- X roidepaari kõhredest moodustub roiete kaar- ARCUS COSTARUM Roidekõhr moodustab roide eesmise osa ja I- VII roidepaar kinnituvad selle varal rinnakule -Lülisammas ehk COLUMNA VERTEBRALIS koosneb 33-34 lülist ja jaotub viieks osaks: 1. kaelaosa PARS CERVICALIS- koosneb 7 kaelalülist 2. rinnaosa PARS THORACICA- koosneb 12 rinnalülist 3. nimmeosa PARS LUMBALIS- koosneb 5 nimmelülist 4. ristluuosa PARS SACRALIS- koosneb 5 lülist, mis on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad ristluu- OS SACRUM 5. õndraosa PARS COCCYGEA- koosneb 4-5 lülist, mis on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad õndraluu- OS COCCYGIS ülajäseme skelett: jaguneb õlavöötme ja vaba ülajäseme luudeks -õlavöötme luud: 1. SCAPULA- abaluu 2. CLAVICULA- rangluu -vaba ülajäseme luud: 1. HUMERUS- õlavarreluu 2
➔ pikim N on vahelihasenärv N.PHRENICUS-> diafragma, perikard, pleura ➔ tundenärvid-> kaela, pea tagaosa ja rinnanahale 2) õlapõimik PLEXUS BRACHIALIS ➔ alumiste kaelanärvide kõhtmistest harudest (c5-c8) ➔ küünarluunärv N.ULNARIS, kodarluunärv N.RADIALIS, keskmine närv N. MEDIANUS ➔ õlavöötme lihased, ülajäsemete lihased ja nahk 3) nimmepõimik PLEXUS LUMBALIS ➔ nimmenärvide kõhtmistest harudest ➔ suurimad: toppenärv, reienärv, säärenärv ➔ kõhu alaosa nahk ja lihased, reie eesmised lihased ja nahk, sääre mediaalse pinna nahk 4) ristluupõikmik PLEXUS SACRALIS ➔ ristluunärvide kõhtmistest osadest ➔ N.ISCHIADICUS e istmikunärv-> reie tagakülje lihased, rääre- ja jalalihased + nahk
Tagumine haru seljalihastele, nahale Eesmine haru osaleb põimikute moodustamisel Roietevahelised närvid Th 1-12 Põimikuid ei moodusta. Kulgevad roietevagudes ja innerveerivad roietevahelisi lihaseid. Närvipõimikud Kaelapõimik plexus cervicalis Asub m. Sternocleidomastoideus'e all. Õlapõimik plexus brachialis Õlavöötmele ja ülajäsemele Lihasenahanärv Keskmine õlavarre-nahanärv Keskmine küünarvarre-nahanärv Nimmepõimik plexus lumbalis Kõhu alumise osa nahk ja lihased, reie eesmised ning mediaalsed lihased ja nahk Niude-alakõhunärv Niude-kubemenärv Sigiti-reienärv Külgmine reie-nahanärv Reienärv Toppenärv Ristluupõimik Lahkliha, vaagna piirkond, tuharad, reie tagakülje nahk ja lihased, säär ja jalg Istmikunärv säärenärv, ühine pindluunärv Tuharanärvid Häbemenärv Tagumine reie-nahanärv Õlapõimik plexus brachialis
(nervus phrenicus) – vahelihasele. 2.Õlapõimik (plexus brachialis) – moodustavad harud segmentidest C5....Th1; harud innerveerivad õlavöödet ja ülajäset, ka osa rinda ja selga; suuremad närvid on kaenlanärv (n. axillaris) – (deltalihas ja õla nahk) ning 4 pikka ülajäseme lihaseid ja nahka innerveerivat närvi: küünar(luu)närv (n. ulnaris), kodar(luu)närv (n. radialis), lihase-nahanärv (n. musculocutaneus) ja keskpidine närv (n. medianus). 3. Nimmepõimik (plexus lumbalis) – moodustavad segmentidest Th12.....L4 pärinevad kiud; sellest põimikust algavad närvid innerveerivad kõhuseina, vaagnapiirkonda ja reie eesmist osa; suurim närv – reienärv (n. femoralis). 4. Ristluupõimik (plexus sacralis) – moodustavad L5....Co1 segmentide kiud; põimikust algavad närvid innerveerivad osa vaagnapiirkonnast ja suuremat osa alajäsemest; siia kuulub ka inimkeha jämedaim närv – istmikunärv (n. ishiadicus) – innerveerib reit tagant, säärt ja jalalaba.
Lihase nimetus Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles Närv, mis Pilt koht koht toimuvad liigutused juhib liigutust M. iliopsoas: -lülisam- trochanter -reie fleksioon -puusaliiges ja plexus -m. psoas major mas (T12-L5) minor -vaagna ette kallutus lülidevahe- lumbalis -m. iliacus -fossa iliaca liigesed (SPRINTERI- -kere lat.fleksioon - puusaliiges LIHAS) -ülemine osa lülisamba ekstensioon ja alumine osa fleksioon -kere kontalateraalne
ALLKÕHT- HYPOGASTRIUM 7. SKELETI PILT JA PANNA EESTI JA LAD. KEELSED NIMETUSED JUURDE- 14 1) Pea skelett – sceleton; otsmikuluu- os frontale 2) Alalõualuu – mandibula 3) Õlavöötme luud: abaluu- scapula; rangluu-clavicula 4) Rinnak – sternum 5) Õlavarreluu – humerus 6) Roie – costa; Rindkere (rinnakorv) – thorax 7) Lülisammas – columna vertebralis; Nimmeosa – pars lumbalis 8) Puusaluu – os coxae 9) Kodarluu – radius 10) Küünarluu – ulna 11) Randmeluud – ossa carpi 12) Kämblaluud – ossa metacarpalia 13) Sõrmede lülid – phalanges digitorum manus 14) Reieluu – femur 15) Põlvekeder – patella 16) Sääreluu – tibia 17) Pindluu – fibula 18) Kannaluud- ossa tarsi 19) Pöialuud - ossa metatarsalia 20) Varvaste lülid – phalanges digitorum pedis 15
(Põhiliselt mõjub küünarliigesele ja põhiline funktsioon on käsivarre sirutamine) 15. Nimeta vähemalt viis lihast mis aitavad tekitada kõhupressi? - Diafragma, kõhu sirglihas, välimine kõhu põikilihas, sisemine kõhu põikilihas, kõhu ristilihas, vaagna põhja lihased. 16. Nimeta lülisamba osad, mitu luud seal on ja ladinakeelne nimi? Kaela osa -7 lüli (vertebra cervicalis) Rinna osa 12 lüli (vertebra thoracica) Nimme osa 5 lüli (vertebra lumbalis) Ristluu 5-st osast kokku kasvand (os sacrum) Õndraluu 2 - 4 lüli (os coccygis) 17. Toruluu: A: Kuida nimetatakse nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? (sisekihti nimetatakse käsnolluseks ehk spongiosaks, pindmist kihti nimetatakse - plinkolluseks ehk kompaktaks) B: Millega on täidetud toruluu otsad? (punane luuüdi, kollane luuüdi) C: Millega on luu kaetud liigespindadel? (liigesekõhrega) D: Millega on luu kaetud mujal/väljaspool? (tihe sidekoe kiht periost) 18
ühepoolsel kokkutõmbel pöörab pead (nägu vastassuunas üles!), b) kahepoolsel tegevusel painutab kaela ette (nägu ette üles, kukal taha alla!) Platysma: (tegelikult näo miimiline lihas!) o. näo miimilised lihased ja näo fastsiad; i. nahaalune fastsia m. pectoralis major`i ülaosa kohal; f. kergitab nahka kaelal aitab lahti hoida kaela nahaaluseid veene. Diaphragma: o. pars sternalis processus xiphoideus sterni, pars costalis 7. 12. roide sisepinnalt, pars lumbalis vertebrae lumbales; i. centrum tendineum; f. a) tähtsaim hingamislihas!, b) tekitab kõhupressi (prelum abdominale). NB! Diaphragma on algselt (näiteks veel kaladel) olnud kaela lihas, hiljem evolutsiooni käigus tekkisid aga hingamiselundid (kõri, trahhea ja kopsud), mis on järjest suurenedes "surunud" seda lihast aina allapoole tema praeguse asukohani inimkehas. Lisaks sellele pole ka ühtset seisukohta, millise kehapiirkonna juurde diaphragma kuulub -
hapramaks luud muutuvad; sp vanematel sagedamini luumurde. Periost - luuümbris; katab värsket luu pinda Endost - õhuke, õrn sidekoeline kest, mis on toruluude diafüüside sisepinnal Luuüdi - luuõõnte pehme kude Skeletisüsteemi põhiülesanded: 1) Toestamine 2) Kaitse 3) Liikumine Lülisamba (COLUMNA VERTEBRALIS) osad ja lülide arv: 1) Kaelaosa - PARS CERVICALIS - 7 kaelalüli 2) Rinnaosa - PARS THORACICA - 12 rinnalüli 3) Nimmeosa - PARS LUMBALIS - 5 nimmelüli 4) Ristluuosa - PARS SACRALIS - 5 nimmelüli (lülid kokkukasvanud ja moodustavad ristluu) 5) Õndraosa - PARS COCCYGIS - 4-5 lüli (lülid kokkukasvanud ja moodustavad õndraluu) (Luuline) Vaagen (PELVIS) koosneb järgmistest luudest: Puusaluud: 1) Niudeluu - OS ILIUM 2) Häbemeluu - OS PUBIS 3) Istmikuluu - OS ISCHII Ja vaagen jaotub: suureks ja väikseks vaagnaks Häbemeliidus ehk sümfüüs (SYMPHYSIS) paikneb: Vaagna ees keskjoonel
- moodustub alumiste kaelanärvide kõhtmistest harudest astriklihaste vahel - suundub 1.roide ja rangluu vahelt koos rangluualuse arteriga kaenlaauku ● -> lühikesed närvid õlavöötme lihastele ja pikad närvid ülajäsemete lihastele ja nahale ★ küünarluunärv NERVUS ULNARIS ★ kodarluunärv N. RADIALIS ★ keskmine närv N. MEDIANUS ★ lihase-nahanärv Nimmepõimik PLEXUS LUMBALIS - moodustub nimmenärvide kõhtmistest harudest - paikneb nimmelülide kõrval niude-nimmelihase vahel L1 - L5 ● -> kõhu alumise osa nahka ja lihaseid, reie eesmisi ja mediaalseid lihaseid ning nahka, ka sääre mediaalse pinna nahka ★ niude-alakõhunärv ★ niude-kubemenärv ★ sigiti-reienärv ★ külgmine reie-nahanärv ★ suurimad närvid: toppenärv,
juhivad motoorseid funktsioone. Lisaks sellele asuvad seljaajus ülenevad ja alanevad juhteteed. Seljaaju on kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb selgrookanalis. Seljaaju on keskmist kasvu inimesel ca 45 cm pikkune ja ligikaudu ühe sentimeetri jämedune veidi lamenenud väätjas moodustis, mis järgneb vahetult piklikajule. Seljaajust lähtub 31 närvi. Seljaajul eristatakse kaela-, rinna-, nimme-, ristluu- ja sabaosa (pars: cervicalis, thoracica, lumbalis, sacralis et caudalis). Seljaaju liblikakujulise ristiläbilõike pinnal on selgesti eristatavad hall- ja valgeaine. Hallaine, mis ümbritseb seljaaju tsentraalkanalit, koosneb neuronite kehadest, dendriitidest ja gliiarakkudest. Seljaaju ristiläbilõike pinnal on hallaines eristatavad ees- ja tagasarved, kaela- ja rinnapiirkonnas ka külgsarved, räägitakse aga vastavalt ees-, taga- ja kesksammastest. Eessammastes paiknevad motoorsete neuronite kehad. Nende neuronite
3. Täielik süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine hatu enterotsüütides. 4. Kaitse bakterite vastu (solitaarfolliikulites, Peyeri naastudes), kes on ellu jäänud mao HCl toimest hoolimata. 5. Hormoonide pankreosümiin-koletsüstokiniinja sekretsiin sekretsioon. 6. Toitainete resorptsioon. Peensoole osad: 1) kaksteistsõrmiksool e duodeenumDUODENUM ● u 25cm, algab maolukutist, paikneb suures osas mediaantasapinnast paremal L1-3 (lumbalis) kõrgusel, ümbritseb kaarena kõhunäärme pead; ülemine osa puudutab maksa, alanev osa paremat neeru, taga on aort ja alumine õõnesveen - ainus peensooleosa, mis paikneb liikumatult samas kohas ● kogu laiuses kinnitunud kõhuõõne tagaseina külge (ülejäänud peensoole osad on fikseeritud soolekinnistigaMESENTERIUM) ● duodeenumi ülemisse ossa kaksteistsõrmiku suurel näsalPAPILLA VATERI´ l avanevad ülalt
annaabi.ee 
