Mõõdistusvõrgu tasandamine – iga mõõtmine sisaldab vigu, ka keskmised väärtused pole veatud ega võrdu teoreetiliste väärustega, parandatakse ka keskmisi väärtusi, kasutatkse tingimusvõrrandeid Pindalade määramine: Mehaaniline (digitaalne), Graafiline (ruut-ja joonpaletid, geomeetrilised kujundid), analüütiline e arvutuslik (ristkoordinaatide järgi) Elektrontahhümeetri mõisted: Nurk on kahe suuna vahe, nurke ei mõõdeta vaid arvutatakse; Mõõdetakse suuna lugemeid: horisontaal ja vertikaalsuuna lugemeid ja kaldjoonte pikkust Tahhümeetrid: topograafiline tm, geodeetiline manuaal tm, geodeetiline servo tm, geodeetiline tm automaatse prismajälgimise süsteemiga, geodeetiline tm automaatse prismajälgimise süsteemiga ja kaugjuhtimisega Nivelleerimine – erinevate punktide kõrguste vahe (kõrguskasvude määramine) ja nende järgi kõrguste arvutamine Nivelleerimise viisid: hüdrostaatiline, baromeetriline, GPS seadmega, geomeetriline ja
7. Kuna peab tegema sulgemisega käigu, kuna võib sellest loobuda. Kui mõõtkavas 1:500 on käigu pikkus rohkem kui 250m, siis peab tegema sulgemisega käigu 8. Joone pikkust mõjutavad parameetrid tahhümeetris. Prisma konstant 9. Missugune joone parand sõltub joone pikkusest, mis ei. 10. Mis faktorid mõjutavad tahhümeetriga kõrguse mõõtmise täpsust peamiselt. Prisma kõrgus 11. Mis on kompensaatori tööpiirkonna ulatus? 3-4 min 12. Mis lugemeid üheteljeline kompensaator parandab ja mis lugemeid ei paranda? Kompensaator tekitab uue virtuaalse telje ja arvutab lugemid selle suhtes. Samas jääb telje horisontaalne nihe sisse. Kuna lõik (a) on alla 1 mm, ei ole see 1:10 000 mõõtmisel eriline probleem. 13. Mis on algsuurused tahhümeetris? Prisma konstant, kauguse mõõtmise täpsusreziim, suuna kuvamise täpsusreziim, ilmastiku parand, projektsiooni ja kõrguse parand,
Töös tutvusime erinevate signaali tekitamise võimalustega, ning signaali genereerimist ja mõõtmist PC ostsilloskoobiga.Töös uurisime lähemalt Sinc signaali ja tema spektrit, valget müra ja tema spektrit. Tööst saime teada et sweep funktsiooni kasutatakse sagedusala uurimiseks. PC ostsilloskoop annab meile paremad võimalused signaali analüüsimiseks kui tavaline ostsilloskoop, kuna kõik tegevused on meil hiirekliki kaugusel. Lisaks on hea resulotsiooniga arvutiekraanilt parem lugemeid vaadata. Samuti on PC ostsilloskoop mõõtmetelt kompaksem kui tavaline ostsilloskoop. Näeme, et valge müra on ühtlaselt jaotunud kõigil sagedustel. Sinc signaali kuju vastas varasematele teadmistele matemaatika vallas ning kinnitust sai, et tema spekter on perioodiline.
määrata. Olemas peab olema kindel punkt ehk reeper. Esmalt kinnitasime nivelliiri statiivi külge, kasutades selleks põhjakruvi. Seejärel loodisime instrumendi panime nivelleeri pikksilma telje paralleelseks kahe tõstekruviga ning keerasime neid koos kas sisse- või väljapoole. Seejärel keerasime kolmandat kruvi, et instrument lõplikult loodi saada. Seejärel paigutasime punktidesse vertikaalsed nivelleerimislatid, millelt võtsime lugemeid, vaadates pikksilmast sisse. Pikksilmast vaadates tuleb sihtpunkt paika panna keskmise niidi järgi ja selle järgi leida latilt neljakohaline number. Esimesed kaks numbrit saab suurelt trükitud väärtuselt, teised kaks tuleb lugeda latilt kriipsukestena. Kordame tegevust ning saame kirja panna nii tagasi- kui ka edasivaate, kus tagasivaade kujutab end esimesena mõõdetud punkti ehk reeperpunkti ehk teadaolevate väärtustega punkti. Kõrguskasvu saab arvutada, lahutades
( ( 2 ) (( h2 2 æ h = h1-h2 ) 2 h 1 + 1 2 h1-h 2 ) h 2 ) Kasutan valemis lugemeid h1 = 23,2 cm, h2 = 4,7 cm ( 2 2 æ h = 4,9 ( 23,2-4,9 )2 0, 2501 + )( 23,2 ( 23,2-4,9 )2 0, 2501 =0,01771 ) Suuruse koguviga æ:
• Geodeetiline manuaal-tahhümeeter – klaviatuuriga ja korraliku tarkvaraga, nurgaline täpsus 1 – 5” • Geodeetiline servo-tahhümeeter • Geodeetiline tahhümeeter automaatse prismajälgimise süsteemiga. • Geodeetiline tahhümeeter automaatse prismajälgimise süsteemiga + kaugjuhtimissüsteem. Elektrontahhümeeter • Elektrontahhümeeteriga saab mõõta prismaga ühenduse korral kauguse ja fikseerida elektroonilise horisontaal- ja vertikaalringi lugemeid. Keskmistes tingimustes on mõõtekaugus prismaga 0,6-3km, miniprisma puhul poole vähem. Prisma on teatud nurkade all olev peeglitesüsteem, mille esikülg on kaetud klaasiga. Elektrontahhümeetri tarkvara • Instrumendi orienteerimist ja prismapunktile koordinaatide saamist ning tulemuste salvestamist. • seisupunkti kõrguse määramist nn vastassuunalise trigonomeetrilise nivelleerimise põhimõttel. • projektipunktide väljamärkimist plaaniliselt ja kõrguslikult.
analoogsetega Eelised: · Täpsed lugemid ning nende lihtne vaatamine · Mõõtmiste kõrge täpsus · LSI ahela kasutamine tagab kõrge usaldusväärsuse ning vastupidavuse · Võimaldab valguse mõõtmisi suures ulatuses · Sisseehitatud patarei kestuse indikaator · Automaatne nullimine · LCD ekraan tagab madala voolutarve · Kompaktne, kergekaaluline ja lihtsalt juhitav · LCD ekraanilt näeb lugemeid ka ereda valguse käes · Eraldi olev valguse andur võimaldab kasutajal teostada mõõtmisi kõige sobivamas kohas ja anduri plastikkaitse võimaldab luksmeetrit kasutada nii sise- kui ka välitingimustes Puudused: · uuematel ning põhjalikemaid luksmeetreid on võimalik ühendada arvutiga ning saada mõõtetulemuste kohene väljatrükk · mõõtes tuleb jälgida, et anduri mõõteosale ei satuks
' stabiliseerunud. Alustatakse katsega. Fikseeritakse mõlema voltmeetri ning vedeliktermomeetri näit. Kui esimene temperatuur tasakaaluolukorras on fikseeritud, suurendatakse temperatuuri etteannet 30 °C võrra ja jälgitakse temperatuuri muutumist regulaatori ja võrdlustermopaariga ühendatud voltmeetri näidu järgi. Kui temperatuur on stabiliseerunud, fikseeritakse näidud. Nii jätkatakse kuni viimase valitud temperatuurini. Lugemeid tehakse viiel temperatuuril. 5. Katseandmete töötlus Millivoltmeeter näitab S- tüüpi termopaari termopinget 0,509 mV külmliite temperatuuril 21 °C. · 21 °C vastab termopinge 0,119 mV · Külm- ja kuumliite termopinged 0,509 + 0,119 = 0, 628 mV · 97 °C vastab termopinge 0,623 mV ja 98 °C vastab 0,631 mV · Termopingele 0,628 mV vastab seega temperatuur 0, 628 - 0, 623 97 + = 97, 6 oC
6 3 ELEKTRONTAHHÜMEETRID TÄNAPÄEVAL Kaasaegne elektrontahhümeeter koosneb: elektroonilisest nurgamõõturist, kaugusmõõturist , arvutist ja salvestist. Veel kuuluvad mõõdistamiskomplekti prisma koos prismasauaga, statiiv, treeger koos adapteriga, aku, termomeeter, baromeeter jm. Elektrontahhümeeteriga saab mõõta prismaga ühenduse korral kauguse ja fikseerida elektroonilise horisontaal- ja vertikaalringi lugemeid. Täpsete masinatega saab mõõta nurki 1 sekundi täpsusega ja mitme kilomeetriste vahekaugusel 1mm täpsusega. Tavakasutuses olevad elektrontahhümeetrid nii täpsed pole. Keskmistes tingimustes on mõõtekaugus prismaga 0,6-3km, miniprisma puhul poole vähem. Prisma on teatud nurkade all olev peeglitesüsteem, mille esikülg on kaetud klaasiga. Kaasaegsete elektrontahhümeetrite komplektis kasutatakse tripelprismat, mis kujutab endast diagonaaltasandit
mõõtmispiirkondades. Paigaldatakse reeglina vaid mõõtmiste ajaks. Reeperid on tasemevaatluspostide kõrguste kontrollimiseks. On põhireeper- e. Nullsygavuse pikaajaline kinnistaja; tööreeper-e. TVP seadmestiku kõrguse kontrollimiseks. Muutumatu 2-3 aastat. Reeperid moodustavad hydrograafiliste uuringute kõrguselise aluse. 28. TVP põhinõuded: Null ei tohi kuivale jääda.;Asukohal peab olema vaba yhendus merega.; Kaitstud lainetuse eest.; Lugemeid saama tehakuiva jalaga,;Kaitstud jää liikumise eest. 29. Vaatlusajad mareograafita TVP's:Loodeteta meredel: Maailmaaja järgi yle 6 tunni ja kui tasememuutus on 0,2m tunnis, siis iga tunni tagant. Loodetega merel yle tunni, kuid kõrg ja madalvee ajal +-30 min iga 10 min tagant. 30. Normaaltase: 31. Vesinivelleerimine: Vaadatakse teatud aegade tagant TVP'des näitusid ja taandatakse see kõik nulltasemele ja siis saab võrrelda erinevaid punkte. Vaatluse täpsus oleneb
3 3 TÖÖ KÄIK Pärast ventilaatori käivitamist, lülitati sisse kalorimeetri küte võimsusega 15 W. Seejärel oodatati kuni saabus kalorimeetris termiline tasakaal ning kirjutati ülesse kuluarvesti algnäit. Pärast igat kahte minutit kirjutati tabelisse küttevõimsus P W, õhu rõhk kalorimeetril p1, õhu temperatuur kalorimeetrist väljumisel ja temperatuuri tõus kalorimeetris Δt. Kui lugemeid oli tehtud kokku kuus korda, lülitati kalorimeetri küte võimususeni 6 W ning oodati, kuni saabus kalorimeetris termiline tasakaal. Seejärel korrati kogu protseduuri ehk kirjutati ülesse kuluarvesti algnäit ning pärast igat kahte minutit kirjutati ülesse küttevõimsus PW, õhu rõhk kalorimeetril p1, õhu temperatuur kalorimeetrist väljumisel ja temperatuuri tõus kalorimeetris Δt. 4
lugemid vastavalt kontiigideks. Kontiig ehk piirnevaid järjestusi moodustavad komplekt ülekattuvaid DNA segmente (lugemid), mis üheskoos moodustavad ühe DNA regiooni konsensuspiirkonna. Kontiigide puhul ei ole teada, kummast DNA ahelast on nad rekonstrueeritud. Asukoha määratlemiseks viiakse kontiigidega läbi protseduur, mida nimetatakse skäffoldimiseks. Skäffoldimisetapil kasutatakse kahte tüüpi järjestusi: kontiige (liidetud lugemeid) ja lugemite paare (mate pair). Toimub kontiigide järjestamine ning orienteerimine kasutades lugemite paarist pärit lisainformatsiooni, mis leidub nende järjestuse mõlemas otsas (paired end). Paariliste lugemite tegemisel fragmenteeritakse DNA ja saadakse järjestusi, mille otsi sekveneeritakse genereeritakse lugemid. Fragmentide keskmine piirkond jääb tavaliselt sekveneerimata. Skäffold koosneb kontiigidest ja kontiigide vahele jäävatest tühimikest (gaps)
silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem esimesest latist (B must) Viseeritakse esimese lati punasele küljele, kontrollitakse mulli ja tehakse lugem latilt Viseeritakse tagumise lati punasele küljele, kontrollitakse mulli ja tehakse lugem Arvutused Hmust = Amust- Bmust Hpunane = Apunane - Bpunane Arvutatud must ja punase kõrguskasvu erinevus võib olla kuni 5 mm. Suurema erinevuse korral tuleb lugemeid korrata. Arvutatakse kõrguskasvude keskmine Hkesk = (Hmsut + Hpunane) / 2. Keskmine antakse mm täpsusega. Üheküljelised latid Seatakse instrument keskele ja looditakse Viseeritakse tagumisele latile, mull viseeritakse keskele ja võetakse lugem A1. Viseeritakse esimesele latile, seatakse mull keskele ja võetakse lugem B1. Muudetakse instrumendi kõrgust u 20 cm ning korratakse sama protseduuri (saadakse lugemid A2 ja B2)
taisdupleksuhendusi. (x) signaal muundatakse ADC mikroskeemis IP igal internetti uhendatud arvutil on IP aadress umber ,mis kuulub digitaalsignaaliks ehk antakse bitilised vaartused. ainult sellele hostile. Kui te saadate ja votate vastu Analoogsignaali loetakse teatud sagedusega (mida andmeid siis tihemini jagatakse sonum vaikesteks pakettideks . Iga lugemeid voetakse seda tapsem on tulemus). pakett sisaldab saatja Seejarel tuleb kui ka vastuvotja internetiaadresseid. Koik paketid arvestada analoogsignaali muutumise ulatust ning saadetakse vastavalt koigepealt luusarvutile ,mis tunneb vaikest osa sellele omistada kas siis 2 bitine , 4 bitine voi internetist. hoopis
Viseeritakse tagumise lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem am, viseeritakse eesmise mustale küljele, seatakse uuesti mull keskele ja tehakse lugem bm, eesmise lati punaselt küljelt võetakse lugem bp, võetakse tagumise lati punaselt küljelt lugem ap. Arvutused hm = a m - bm , h p = a p - b p , musta ja punase kõrguskasvu erinevus võib olla kuni 5 mm. Kui erinevus on suurem, tuleb lugemeid korrata. hm + h p hkesk = , keskmine kõrguskasv ümardatakse millimeetri täpsuseni. Sellise skeemi 2 järgi nivelleerides saab kontrollida, kas nivelliir on olnud püsivas asendis. Kui kasutada erinevate konstantidega latte, saab kontrollida latilugemite õigsust. Praktikas tihti tehakse lugemid lati mõlemale küljele ühe korraga. Üheküljelised latid - nivelliir seatakse üles kahe nivelleeritava punkti vahele, nii et
Viseeritakse esimese lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem esimesest latist (B must) Viseeritakse esimese lati punasele küljele, kontrollitakse mulli ja tehakse lugem latilt Viseeritakse tagumise lati punasele küljele, kontrollitakse mulli ja tehakse lugem Arvutused Hmust = Amust- Bmust Hpunane = Apunane - Bpunane Arvutatud must ja punase kõrguskasvu erinevus võib olla kuni 5 mm. Suurema erinevuse korral tuleb lugemeid korrata. Arvutatakse kõrguskasvude keskmine Hkesk = (Hmsut + Hpunane) / 2. Keskmine antakse mm täpsusega. Üheküljelised latid Seatakse instrument keskele ja looditakse Viseeritakse tagumisele latile, mull viseeritakse keskele ja võetakse lugem A1. Viseeritakse esimesele latile, seatakse mull keskele ja võetakse lugem B1. Muudetakse instrumendi kõrgust u 20 cm ning korratakse sama protseduuri (saadakse lugemid A2 ja B2)
mull keskele ja tehakse lugem esimesest latist (B must) Viseeritakse esimese lati punasele küljele, kontrollitakse mulli ja tehakse lugem latilt Viseeritakse tagumise lati punasele küljele, kontrollitakse mulli ja tehakse lugem Arvutused Hmust = Amust- Bmust Hpunane = Apunane - Bpunane Arvutatud must ja punase kõrguskasvu erinevus võib olla kuni 5 mm. Suurema erinevuse korral tuleb lugemeid korrata. Arvutatakse kõrguskasvude keskmine Hkesk = (Hmsut + Hpunane) / 2 Keskmine antakse mm täpsusega. Üheküljelised latid Seatakse instrument keskele ja looditakse Viseeritakse tagumisele latile, mull viseeritakse keskele ja võetakse lugem A1. Viseeritakse esimesele latile, seatakse mull keskele ja võetakse lugem B1. Muudetakse instrumendi kõrgust u 20 cm ning korratakse sama protseduuri (saadakse lugemid A2 ja B2) Arvutatakse H1 = A1 B1 H2 = A2 B2
Viseeritakse esimese lati punasele küljele, kontrollitakse mulli ja tehakse lugem latilt 10 Viseeritakse tagumise lati punasele küljele, kontrollitakse mulli ja tehakse lugem Arvutused Hmust = Amust- Bmust Hpunane = Apunane - Bpunane Arvutatud must ja punase kõrguskasvu erinevus võib olla kuni 5 mm. Suurema erinevuse korral tuleb lugemeid korrata. Arvutatakse kõrguskasvude keskmine Hkesk = (Hmsut + Hpunane) / 2. Keskmine antakse mm täpsusega. Üheküljelised latid (kasutasime praktikal) Seatakse instrument keskele ja looditakse Viseeritakse tagumisele latile, mull viseeritakse keskele ja võetakse lugem A1. Viseeritakse esimesele latile, seatakse mull keskele ja võetakse lugem B1. Muudetakse instrumendi kõrgust u 20 cm ning korratakse sama protseduuri (saadakse lugemid A2 ja B2)
b. Suunatakse tagumisele latile, silindrilise vesiloe mull seatakse elevatsioonikruvist keskele ning võetakse lugem t1. c. Pikksilm pööratakse eesmisele latile, silindrilise vesiloodi mull nihutatakse elevatsioonikruvi abiga uuesti keskele ja võetakse lugem e1. d. Kontrolliks võetakse ka teine paar lugemeid. Selleks muudetakse instrumendi kõrgust umbes 20 cm (soovitatavalt üle 10 cm). Seejärel võetakse eesmiselt latilt lugem e2, lugemi tegemiseks peab silindrilise vesiloodi mull keskel olema. e. Seejärel keeratakse pikksilm tagumise lati poole, seatakse silindrilise vesiloodi mull elevatsioonikruvist keskele ja võetaks lugem t2. Kaheküljelised latid: a
vesiloodi mulli abiga). b. Suunatakse tagumisele latile, silindrilise vesiloe mull seatakse elevatsioonikruvist keskele ning võetakse lugem t1. c. Pikksilm pööratakse eesmisele latile, silindrilise vesiloodi mull nihutatakse elevatsioonikruvi abiga uuesti keskele ja võetakse lugem e1. d. Kontrolliks võetakse ka teine paar lugemeid. Selleks muudetakse instrumendi kõrgust umbes 20 cm (soovitatavalt üle 10 cm). Seejärel võetakse eesmiselt latilt lugem e2, lugemi tegemiseks peab silindrilise vesiloodi mull keskel olema. e. Seejärel keeratakse pikksilm tagumise lati poole, seatakse silindrilise vesiloodi mull elevatsioonikruvist keskele ja võetaks lugem t2. Kaheküljelised latid: a
vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem esimesest latist (B must). Viseeritakse esimese lati punasele küljele, kontrollitakse mulli ja tehakse lugem latilt. Viseeritakse tagumise lati punasele küljele, kontrollitakse mulli ja tehakse lugem. Arvutused Hmust = Amust- Bmust Hpunane = Apunane - Bpunane Arvutatud must ja punase kõrguskasvu erinevus võib olla kuni 5 mm. Suurema erinevuse korral tuleb lugemeid korrata. Arvutatakse kõrguskasvude keskmine Hkesk = (Hmust + Hpunane) / 2. Keskmine antakse mm täpsusega. Üheküljelised latid: Seatakse instrument keskele ja looditakse. Viseeritakse tagumisele latile, mull viseeritakse keskele ja võetakse lugem A1. Viseeritakse esimesele latile, seatakse mull keskele ja võetakse lugem B1. Muudetakse instrumendi kõrgust u 20 cm ning korratakse sama protseduuri (saadakse lugemid A2 ja B2) Arvutatakse H1 = A1 B1 H2 = A2 B2
Viseeritakse esimese lati punasele küljele, kontrollitakse mulli ja tehakse lugem latilt Viseeritakse tagumise lati punasele küljele, kontrollitakse mulli ja tehakse lugem Arvutused Hmust = Amust- Bmust Hpunane = Apunane - Bpunane Arvutatud must ja punase kõrguskasvu erinevus võib olla kuni 5 mm. Suurema erinevuse korral tuleb lugemeid korrata. Arvutatakse kõrguskasvude keskmine Hkesk = (Hmsut + Hpunane) / 2. Keskmine antakse mm täpsusega. Üheküljelised latid Seatakse instrument keskele ja looditakse Viseeritakse tagumisele latile, mull viseeritakse keskele ja võetakse lugem A1. Viseeritakse esimesele latile, seatakse mull keskele ja võetakse lugem B1. Muudetakse instrumendi kõrgust u 20 cm ning korratakse sama protseduuri
· Viseeritakse esimese lati punasele küljele, kontrollitakse mulli ja tehakse lugem latilt · Viseeritakse tagumise lati punasele küljele, kontrollitakse mulli ja tehakse lugem · Arvutused Hmust = Amust- Bmust Hpunane = Apunane - Bpunane Arvutatud must ja punase kõrguskasvu erinevus võib olla kuni 5 mm. Suurema erinevuse korral tuleb lugemeid korrata. Arvutatakse kõrguskasvude keskmine Hkesk = (Hmsut + Hpunane) / 2. Keskmine antakse mm täpsusega. Üheküljelised latid · Seatakse instrument keskele ja looditakse · Viseeritakse tagumisele latile, mull viseeritakse keskele ja võetakse lugem A1. · Viseeritakse esimesele latile, seatakse mull keskele ja võetakse lugem B1. · Muudetakse instrumendi kõrgust u 20 cm ning korratakse sama protseduuri
abrissile kõik reljeefi iseloomulikud punktid, mille kõrgusi on vaja määrata. On vaja määrata künka tipud ja süvendite põhjad, nende nõlvad, veelahkme jooned ja voolunõva jooned, aga samuti mõnede olemasolevate objektide kõrgused (kaevud, vallid jne). Hoonestatud alal valitakse punktid hoone nurkade lähedusse ja hoone külgede pikendustele. Mõõtarv 0,00 näitab mõõtmise ajal joonele asetatud lindi nullkriipsu asukohta ja ülejäänud mõõtarvud kujutavad endast lugemeid lindilt vastavas punktis. Sellist lugemite meetodit nim. kasvava lugemi meetodiks. Abrissile on soovitav kanda ka mõned juhthorisontaalid silma järgi või siis näidata nooltega maapinna kalde suundi. 67. Pinnanivelleerimise välitööd magistraalide meetodil Ehitiste projekteerimisel ja maapinna planeerimisel on tarvis teada täpselt olemasolevat reljeefi ja selleks on võimlik kasutada geomeetrilist nivelleerimist ja mõtteks on määrata hästi
tehakse lugem a1. Siis pööratakse pikksilm esimese lati poole, seatakse elevatsioonikruvist uuesti silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem b1. Seejärel muudetakse instrumendi kõrgust umbes 20 cm(soovitavalt üle 10 cm). Seejärel tehakse esimeselt latilt lugem b 2, lugemi tegemiseks peab silindrilise vesiloodi mull olema keskel. Seejärel keeratakse pikksilm tagumise lati poole, seatakse silindrilise vesiloodi mull elevatsioonikruvist keskele ja tehakse lugem a 2. Teine paar lugemeid on kontrolliks. Praktikas teisest lugemipaarist vahel loobutakse, kui muidugi on näha, et kõik on õieti mõõdetud. Seejärel arvutatakse kõrguskasvud: h1=a1-b1 ja h2=a2-b2 , mis ei tohi erineda ükseteisest rohkem kui 5 mm. Ja seejärel kõrguskasvude keskmine hkeskmine= h1+h2 / 2 = ± 1mm Alles peale arvutusi võib nivelleeri jaamast üles võtta ja edasi liikuda. Antud juhul on tegemist kahe horisondiga nivelleerimisega. 3
See käib sarnaselt nagu ühepoolsete lattidega, aga siin ei ole vaja instrumendi horisonti muuta. lihtsalt võetakse tagumise lati must lugem a(must) siiis eesmise must b(must), siis pööratakse latti ja saadakse b(punane) ning viseeritakse jälle tagumisele latile ja võetakse a(punane) . Arvutataske h must= amust-bmust ja h(punane)= a punane- b punane. Lubatud erinevus jällegi 5 mm. Kui erinevus suurem ,siis tuleb lugemeid korrata, kui vahe on lubatud siis keskmine kõrguskasv arvutatakse valemist (h punane+ h must)/2 61. Nivelleerimise väliraamatu kontroll 62. Riiklikud kõrgusvõrgud ja nende lähtepunkt. Reeperid. Lähtepunkti all ilmselt mõistetakse Kroonlinna nulli, mille alusel on kogu Eesti kõrgusvõrk üles ehitatud, ei leia otsest seletust raamatust aga kontekstist loen mina seda niimoodi välja. (Karli)
madalikulejooksmise ja teiste juhtumite ärahoidmiseks Tõhusaks vahiks peab OOW tegema järgmist: Teostama tähelepanelikku audio-visuaalset vahti, et kindlustada täielikku kontrolli olukorra üle Omama ülevaadet mere- ja maamärkidest kogu nägemisulatuses Jälgima lähenevate laevade liikumist ja suunda Kindlaks tegema laevu ja maamärke/ -tulesid Jälgima, et hoitakse kindlat kurssi ja et täidetakse tüürimehe korraldusi Jälgima radari ja sonari lugemeid Jälgima muudatusi ilmastikus ja nähtavuses Jälgima mehhanismide signaale OOW peab tagama järgmist: Meeskonnaliikmete, reisijate, lasti ja keskkonna turvalisuse Riikliku, rahvusvahelise ja kohaliku määrustiku järgimise Laeva toimimise igapäevarutiini Vahti ülevõtvat ohvitseri peab vahti üleandev ohvitser teavitama järgmisest: Kiilualuse vee sügavus Laeva süvis Tõus ja mõõn Haalamisotste seisunud Kaldarambi asend
annaabi.ee 
