Säilivusaeg: suletud tehasetaaras 3 aastat. Toote säilitamine suletud taaras, temp.+1...30°C. Hoida külma eest. Kulu 7-10 m²/l. 6. Lubivärv: Hea katvusega matt valge värv seintele ja lagedele, mis sobib kasutamiseks nii sise- kui välitingimustes. Annab ühtlase matti pinna, mida on võimalik mitu korda üle värvida. Sobivateks aluspindadeks siseruumides on mineraalsed töötlemata aluspinnad (krohv, kips, tapeet jne.) Välitingimustes on sobivateks aluspindadeks betoon, silikaattellis. Hea veeaurujuhtivus. Kõrge pH tõttu võime vältida enamiku hallitusseente teket (korraliku õhutuse korral) ja absorbeerida lõhnu. Odav, lihtne üle värvida, kauni säraga. Söövitab klaasi, pind kriidistub. Minimaalne värvimise temperatuur: +8 °C. Värv korralikult läbi segada ja ühtlase õhukese kihina rulliga/pintsliga pinnale kanda. Vastavalt vajadusele võib värvi veega lahjendada. Pinnale kanda väga õhukeste kihtidena kuni 6-7 korda
Pilet 2 1. Pindade pahteldamine Aluspinnad peavad olema puhtad tolmust ja lahtistest osakestest. Selle saab pinnalt lihtsalt eemaldada harja või tolmuimejaga. Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Vajadusel lihvida pinda enne pahteldamist, muidu võib pahtlikiht minna liiga paksuks. Parema nakke saavutamiseks võib aluspinnale kanda nakkedispersiooni. Vajalikud töövahendid: suur ja väike pahtlilabidas, lihvimistald (+ teleskoopvars) ja liivapaber, vajadusel telling, ämber või anum pahtli jaoks, vispel pahtli segamiseks. Töötegijal peavad olema tööriided/jalanõud, kindad, respiraator, vajadusel kaitseprillid. Kasutada tuleks laia spaatlit ning võtta sellele rohkesti pahtlit, nii edeneb töö kiiremini ja paremini kui pahtlit ettevaatlikult väikeste portsjonite kaupa pinnale kandes. Suuri pindu pahteldades on praktiline kasutada kaht spaatlit, laia ja kitsast. Pahteldamiseks on laiem spaatel, kitsamaga saab eemaldada pahtlijäägid ja mätsida kokku pahtlit laiemal spaatlil
Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5-1,0 kg/m2 Veekulu 8-9L/25 kg kott Kuivamisaeg 3 tundi – 1 ööpäev Kihipaksus 1-3 mm Eksamipilet Nr. 2 1. Krohvisegude valmistamine Segu segamiseks kasutada drellpuuri otsa kinnitatud visplit. Segu lisada veele ühtlase joana, samal ajal pidevalt segades. Lasta 5 min seista ja uuesti korralikult läbi segada. Valmis krohv peab olen ühtlane ja ei tohi kleepuda töövahendite külge. Krohvisegu valmistamiseks vajalikud töövahendid on drellpuur + vispel, mördiämber, vajadusel kellu. Tervishoiu tagamiseks vispeldamisel kasutada respiraatorit ning muidugi tööriideid, -jalanõusid, kindad. 2. Tasandussegude liigid ja omadused Isetasanduvad, remondisegud,erisegud. 1. Käsitasandussegud Olulisem erinevus on see, et segu ei voola ära, nii on võimalik teha ka kaldeid ja üleminekuid.
GYPROC TÄITE- JA VIIMISTLUSPAHTLID............................................ LK.1 SILER 4 KIPSPLAADI PAHTEL................................................................ LK.2-3 PAHTLITE VÕRDLEMINE......................................................... LK.4 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................ LK.5 PAHTELDAMINE..........................................................................LK6 REKLAAMLEHED(6 lehte).......................................................... LK.7-12
6. Viimistluses kasutatavad rullmaterjalid ja nende omadused Katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid 7. Pahtlite liigid ja omadused On kahte liiki pahtleid, vedelad ja kuivad. Sise- või välistöödeks pahtlit valides tuleb lähtuda selle omadustest ning töödeldavast pinnast. Suuremate konaruste silumiseks tuleks kasutada jämedateralist pahtlit, väiksematele aukude täitmiseks piisab peenpahtlist. Veekindel seinade ja lagede pahtel, kasutamiseks kuivades ja niisketes ruumides (mira 6810; mira 6802) 8. Krohvisegude liigid ja omadused Dekoratiivkrohv, polümeerkrohv, mineraalkrohv Plastsed, tugevad, veekindlad, hea nakkuvusega. Need omadused saavutatakse täiteainete ja sidematerjalide õige valikuga. 9. Viimistluses kasutatavad krundid Kruntimise eesmärgiks on sulgeda aluspinna poorid. Aluspinna seisukorrast sõltu-valt on
Selliseid asju nagu pahtleid, plaatimissegusid ja põrandavalamissegusid on palju erinevaid sorte. Töö eesmärk on: tutvustada mõnda toodet, milleks seda kasutatakse ja kuidas. Järgnevaga annangi väikese ülevaate erinevatest ehitusmaterjalidest. 3 PAHTLID 1.1 Vetonit Siloite- kipsplaadi vuugipahtel Vetonit Siloite on spetsiaalne pahtel kipsplaatseinte vuukide pahteldamiseks kuivades ruumides.Niisketes oludes mitte kasutada. Siloite sobib ka lauspahteldamiseks, samuti värvitud pindadel. Sideaine: polümeerne liim. Veega segamisel saadakse valmis pahtel. Värvus valge. Aluspind peab olema puhas, kõva ja tolmuvaba. Aluspind puhastatakse naket nõrgendavatest ainetest nagu värv, rasv, tolm jne. Värvitud pindade pahteldamisel tuleb värv eelnevalt liivapaberiga matistada ja seejärel tolmust puhastada
ära. Kui nüüd kuivanud värvile värske värvikiht peale kanda tekib topelt värvikiht, mis jääb pärast näha triibuna. Kui värskelt värvitud pinnale satub mustuse tükke, karvu vmt, siis nopi need kohe ära ja rulli pind üle. Seinale kantakse tavaliselt kaks kihti värvi. Teise kihi värvimiseks peab olema esimene kiht piisavalt kuivanud – see on umbes 2-3 tunni pärast. Lõpliku tugevuse saavutab värv peale mitme nädala möödumist. Seepärast ei ole soovitav enne seda seina nühkida ega pesta. Teibid eemalda koheselt peale värvimist. Kui jätta teip liialt kauaks pinnale, võib see eemaldamise käigus tõmmata lahti viimase värvikihi või kui värv on tugevaks muutunud, tõmmata ääre sakiliseks. Kui seinavärvi satub laele, siis lase pinnal kuivada, lihvi ja tupsuta värviga üle. Kui sul on vaja teha värvimisse paus või soovid jätkata värvimisega järgmisel päeval, siis ei pea rulle puhtaks pesema
FIBERGUMF Kiudtugevdusega hüdroisolatsioonimastiks KASUTAMIS Kiudtugevdatud, vesialusel hüdroisolatsioonimastiks vannitoa, sauna-, OBJEKTID pesuruumide ja teiste niiskete ruumide seina- ja põrandapindade veeisolatsiooniks enne plaatide paigaldamist. Ei soovitata pidevalt vee all olevatele pindadele (näit. basseinid) ning ruumidesse, kus temperatuur ületab 60°C (näiteks lavaruumi seinad). ALUSPIND Betoon, tellispind, tsemendibaasiline pahtel ning niiskesse ruumi sobivad ehitusplaadid. Aluspind peab olema kuiv, imamisvõimeline, tolmuvaba ja sile. Kõik veetõkke naket halvendavad materjalid tuleb eemaldada. Nõrgad aluspinnad tugevdatakse enne töö alustamist. Kontrolli konstruktsiooni ja aluspinna sobivust veetõkke ning plaatide paigaldamiseks. Põrandaküte tuleb alati paigaldada allapoole veetõket vastavalt tootja juhistele. Fibergum sobib kasutamiseks kõikide levinumate põrandatrappidega
Eemaldage põrandaliistud. Täitke võimalikud praod põrandamaterjalis kasutades spetsiaalset pahtlit ning eemaldage vana lakikiht ja mustus, lihvides põrandat lihvimismasinaga kasutusjuhendit järgides. Lihvimistolmu sissehingamise vältimiseks kasutage näomaski. Pärast lihvimist eemaldage tolm hoolikalt põrandalt, radiaatoritelt, aknalaudatelt jt. kohtadest koristades kuhu lihvimistolm võib koguneda, sest lakitavale põrandale sattuv tolm muudab pinna krobeliseks. Tolmu eemaldamiseks on soovitav kasutada tolmuimejat, niisket lappi ja harja.´ · Kruntimine Sobiliku laki leidmiseks lugege hoolikalt tootekirjeldusi, selgitamaks kuidas soovitud lakid reageerivad teie põranda puiduliigiga. Uus ja ka varem lakitud puitpõrand on soovitav enne pinnalakkimist ühes kihis kruntida. Soovides põrandale anda erilist värvitooni, võib enne kruntimist põrandat töödelda vahendiga Pinotex Interior, mida soovitatavalt kaetakse veepõhiste lakkidega. Õlised ja vaigused puiduliigid (nt
Pilet 2 1. Pindade pahteldamine. Aluspinnad peavad olema puhtad tolmust ja lahtistest osakestest. Selle saab pinnalt lihtsalt eemaldada harja või tolmuimejaga. Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Vajadusel lihvida pinda enne pahteldamist, muidu võib pahtlikiht minna liiga paksuks. Parema nakke saavutamiseks võib aluspinnale kanda nakkedispersiooni. Vajalikud töövahendid: suur ja väike pahtlilabidas, lihvimistald (+ teleskoopvars) ja liivapaber, vajadusel telling, ämber või anum pahtli jaoks, vispel pahtli segamiseks. Töötegijal peavad olema tööriided/jalanõud, kindad, respiraator, vajadusel kaitseprillid. Kasutada tuleks laia spaatlit ning võtta sellele rohkesti pahtlit, nii edeneb töö kiiremini ja paremini kui pahtlit ettevaatlikult väikeste portsjonite kaupa pinnale kandes. Suuri pindu pahteldades on praktiline kasutada kaht spaatlit, laia ja kitsast. Pahteldamiseks on laiem spaatel, kitsamaga saab eemaldada pahtlijäägid ja mätsida kokku pahtlit laiemal spaatlil
Pigmente saadakse nii tehislikult kui looduslikult. Pigmenditera suurusest ja kujust ja struktuurist sõltuvad värvi ehedus ja läige. Suurima kattevõimega pigmendid on tavaliselt raskemetallide ühendid välja arvatud tahm. Valged pigmendid: lubi, kriit.b Must pigment: tahm Kollane: ooker Punane: põletatud ooker Säilitus nõuded:Hoida kuivas, jahedas, õhukindlalt suletult. Nõuded kasutamiseks ja kulunorm vaadatakse pigmendi nõu pealt. II pilet 3. Uute puitfassaadide värvimine Õigesti ja hoolikalt värvitud puitmaja säilitab oma värvikuse pikka aega. Puitpinnale avaldavad kahjustavat mõju: UV kiirgus, sademed, temperatuur, seened. A) Töödejärjekord: 1) kontrolli värvitama pinna seisukorda. Vajadusel vahetada välja kasutuskõlbmatuks muutunud puitdetailid. 2) Harja pind tolmust ja lahtistest osakestest. 3) Katta oksakohad oksalakiga. Pahteldada puidupahtliga, lihvida, kruntida ja 2korda värvida.
mustusest. Vajadusel, kui pind pole sirge tuleb see tasandada. Niiskete ruumide puhul tuleb see üle teha niiskustõkkega ja ka hüdroisolatsiooniga. 6. Millistes ruumiosades tuleb kindlasti kasutada tugevduskangast? Sise- ja välisnurkades, töövuukides ja erinevate materjalide liitumiskohtades tuleb kasutada tugevduskangast. Ehk siis tugevduskangas tuleb paigaldada igale poole, kus liituvad erinevad materjalid ning kus esineb deformatsioonirisk. 7. Kas seinal olev kanga alumine äär peab jääma põrandal olev kanga ülekatte alla või peale? Alla 8. Missugune erinevus on hüdroisolatsiooniga katmisel, krohvseina ja kipsseina vahel? Hürdoisolatsioon nakkub kiplplaadile paremini 9. Millisel juhul peab terve põranda katma tugevduskangaga? Väga niisketes ruumides ja ka konstruktsiooni nihete puhul 10. Nimeta plaatimistöödeks vajaminevaid tööriistu?
Viimistlusmaterjalid Laura Kruusel VK-14 2016 Pärnumaa kutsehariduskeskus Sisukord Üldine tutvustus viimistlusest Viimistlusmaterjalide kirjeldus Värviõpetus Värvi põhikarakteristikud Värvide liigitus ja koostis Värvimisvahendite põhitõed Pintslid Rullid Põhilised maalri tööriistad Aluspinnad ja nende ettevalmistamine sise- ja välistöödel Krohvitud, betoonist ja pahteldatud pindade värvimine Üldine tutvustus viimistlusest Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks Ehituskonstruktsioonide viimistlemise eesmärgid on järgmised: konstruktsioonide kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest;konstruktsioonide pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks konstruktsioonide muutmine ilusamaks Kõik viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid-
Seinad Allikas: "Korteriremondi käsiraamat" Krohvipinna parandamine Parandamisel toksitakse maha nõrk või paiguti seina küljest lahti löönud krohv, praod kraabitakse puhtaks ja puhastatakse tugevakarvalise harjaga. Aluspinnast irdunud krohvist annab märku koputamisel kostev kõmisev heli. Tükkidena maha kukkuv krohv annab tunnistust krohvipinna alla sattunud niiskusest. Mahavarisenud krohvipinna kaudu satub aluspinda niiskust, mis põhjustab krohvipinna jätkuvat lagunemist. Krohvisegu koosneb sideainest, täiteainest, veest ja võimalikest abiainetest. Traditsiooniliselt on krohvimiseks kasutatud lubja ja liiva segu ehk mörti. Lubi- ja savikrohv annavad eheda, hingava ja looduslähedase pinna. Kipskrohv pehmendab siseruumide õhuniiskuse muutust:
Põrandate tasapinnalisust kontrollitakse sirge latiga. Vajadusel tuleb pinnad tasandada. Enne tasandamist tuleb pinnad kruntida nakkedispersiooniga. Tasandussegu peab valima vajaliku tugevusastmega. 4 Pärnu Kutsehariduskeskus Ehitusviimistlus VK14 5. Maalritööd Enne maalritööde alustamist vaatame mis pindadega on tegu kas betoon, krohv, kips või värvitud pinnad. Kõik need pinnad vajavad erinevaid ettevalmistustöid. Parema nakke saavutuseks karestame liivapaberiga puhastame pinnad tolmust ja liivateradest ning ja vajadusel krundime. Näiteks krohvitud ja betoon pindadele kasutame tasandus pahtliks weber vetonit LR fine mis on polümeersideainel baseeruv seinte ja lagede tasandamiseks kasutatav viimistluspahtel kuivadesse ruumidesse ja varem värvitud pindadele kasutame
pinnavead ja tagab vajaliku sileduse peenpahtli või viimisluspahtli peale kandmiseks. Liimpahtel: eripahtel kipsplaatide vuukimiseks ja pahteldamiseks kuivades ruumides. Pahtlit kasutatakse pindade ettevalmistamiseks, tasandamiseks. Kuivsegusid on lihtne ladustada. Pahteldatav pind peab olema puhas, kõva, tolmuvaba. Kasutatakse tellis-, betoon-, kergbetoonpindade, tsementkrohvist pinna ja kipsplaadi tasandamisel. Nõuded kasutamisel: Alati puhast vett kasutada! Liiga palju vett- pehme pahtel Töö temp. +10 kraadi vähemalt. Külmunud segu ja külm vesi= valmissegu alla 0 kraadi, jäätub! Niiskuskindlat pahtlit võib plaatida, kuivade ruumide pahtleid mitte! Soojas ja kuivas ruumis on soovitav enne tööde algust aluspinda niisutada või kruntida, see tagab parema nakkuvuse. Kulunormid olenevalt pahtli sordist erinevad, varieeruvad 1-2 kg/m2 kuni 1,4 kg/m2. Kipskrohvil oleneb kihi paksusest, nt Maxit IP 22 10 kg/m2. PILET 2 1. Pindade pahteldamine Töökoha ettevalmistamine:
1) Kipsplaadi ettevalmistamine värvkatte alla. Enne kui alustada värvimistöödega, tuleb kinni katta pinnad, mida ei soovita värvida. Selleks kasutada maalriteipi ja ehituspappi/kilet. Teha ruum tühjaks üleliigsetest asjadest. Vajalikud tööriistad: maalriteip, ehituspapp/kile, isikukaitsevahendid, pintsel, värvirull + pikendusvars, värvialus, anum pahtli segamiseks (kui pole valmispahtlit + vesi), pahtlilabidas, lihvimistald, hari + kühvel või tolmuimeja, vuugilindid, tool/redel/telling- vastavalt pinna kõrgusele, värvipurgiavaja ning värvisegamispulk. Pahtel, kruntvärv, värv. Puhastada aluspind tolmust ja mustusest. Soovitav on kruntida naela-ja kruvipead. Augud, vuugid ja praod täita täitepahtliga. Niisketes ruumides kasutada niiskuskindlat pahtlit. Pahteldamise käigus paigaldada kipsplaadi ühenduskohtadesse sobilikud
Tänapäeval on loodud palju erinevaid kõrge kvaliteediga tooteid põrandate ehitamiseks ja renoveerimiseks. Segud võib jagada nelja gruppi: · Käsitasandussegud · Isevalguvad segud · Remontsegud · Erisegud Käsitasandussegud Käsitasandussegud erinevad teistest segudest selle poolest, et segu ei voola ära, nii on võimalik teha ka kaldeid ja üleminekuid. Valida on alates peeneteralisest põrandapahtlist kuni jämedateralise põrandaseguni. Lubatud kasutada järgmistel aluspindadel: betoon, kergbetoon. Toode Lubatud kihi Lubatud Veekulu Kuivamisaeg Kulu Kasutuse eesmärk paksus aluspind 1mm /kiht Vetonit3000 0-5 mm Betoon, 6,5 - 7,0 Käimiskuiv 4-6tundi; 1,5 kg/m2 Sobib nõudliku põranda katte alla
Sellepärast soovitatakse seina soojustada. Graafikul 2.3 on kujutatud normaalsetes kasutustingimustes (seina sisepinna temperatuur +20ºC ja suhteline õhuniiskus RH=40%; välispinna temperatuur -15ºC ja RH=90%) olevat 375 mm paksust AEROC poorbetoonseina. Nagu näha jääb tegelik niiskus allapoole küllastusniiskuse taset. Seega ei ole sellises välisseinas karta kondensaadi tekkimise ohtu. AEROC EcoTerm plokkidest viimistletud (väljas krohv ja sees pahtel) välisseina temperatuuri ja niiskuse graafikud Mikrokliima Hea mikrokliima on oluline, et tunneksime ennast toas mugavalt nii suvel kui talvel. On arvatud, et loomuliku niiskusreziimiga tervisliku elukeskkonna tagab kõige paremini täispalkmaja. Poorbetoonil on samuti rida omadusi, mis tagavad ruumis samaväärsed elutingimused võrreldes palkmajaga. Tänu poorsele struktuurile on poorbetoon võimeline mingil määral koguma õhus sisalduvat niiskust ja seda hiljem ka loovutama
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ESSEE Puitpõrand Juhendaja: Sisukord 1.Puitpõrand 2.Ettevalmistus 3.Tööriistad 4.Paigaldamine 5.Vana värvi eemaldamine 6.Kasutus- ja hooldusjuhend 6.1Kriimustuste vältimine 6.2Lakitud põrand 6.3Mitmesuguste plekkide eemaldamine 6.4Remont 6.5Puhastus avalikes ruumides 6.6Plekkide eemaldamine 6.7Perioodiline hooldus õlitus Puitpõrand Põrandalauad on sulundatud, st neil on sulundi keel ja soon. Mõnikord on lauad ka otstest sulundatud. Kuuselaua värv on ühtlaselt hele ja muutub aja jooksul veidi kollaseks. Männilaudu liigitatakse värvi järgi heledaks (maltspuidust) ja tumedaks (lülipuidust). Lülipuidu tumenedes toonivahe suureneb. Kandev puitpõrand Tavaliselt naelutatakse puitpõrandad puittaladele. Laudade soovitatav paksus talasammul 400 mm on 28 mm. 600 mm talasammu korral
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Lubikrohv Referaat Vana-Võidu 2009 SISSEJUHATUS Lubikrohvi võib kasutada nii sise- kui välistingimustes. Enamus vanu paekivi- ja tellisseinu on krohvitud lubikrohviga. Lubjal ja liival põhinev helehalli tooniga krohvisegu on Eestis kasutatud juba sadu aastaid. Lubikrohvi võib kasutada ka niisketes ruumides, kuid päris veekindel see krohv siiski ei ole, seepärast näiteks vannitoapõrandad on soovitav katta plaatidega, kraanikausside pealispind tadelaktiga ( looduslik veekindel krohvisegu ). Kõige tavalisem lubikrohvi segu on vahekorras 1:3. Välistingimustes sobib kõige paremini traditsiooniline lubikrohv. Sisetingimustes sobib kõige paremini nn lubikrohv restaureerimistöödele. Lubjamört ja lubjavärv kivistuvad õhus oleva süsihappegaasi toimel. Lõplikult kivistunud
Järvamaa Kutsehariduskeskus Üldehitus ÜE-2 Germo Klaas Rehveraat MAROKO KROHV Juhendaja: Peeter Savisaar Paide 2010 Tadelakt on traditsiooniline Maroko krohvitehnika. Spetsiaalse lubi kantakse õhukese kihina pinnale ja tihendatakse kiviga. Pind jääb pärast oliiviõliseebiga katmist ja poleerimist läikiv ja väga tihe. Kõige huvitamaks küljeks on selle krohvi juures veekindlus. Marokos krohvitakse Tadelaktiga tüüpiliselt näiteks vannid, valamud, seinad, põrandad, lauapinnad ja keraamilised vaasid. Vannitoas
Arvutused Seina pindala: S=a*h= 265cm*185cm= 49025 cm² Avade pindala seinas: Sava1= a*h= 60*43= 2580cm² Sava2= a*h= 38*90= 3420 cm² Seina pindala koos avadega: S= 49025cm²-2580cm²-3420cm²= 43025cm² Seina lähevad kolme eri sorti plaadid, seega jagan seina kõrguse kolmeks: 185cm: 3= 61,6cm Igale plaadisordile kuluv pindala: S= 61,6cm*265cm= 16324 cm² Plaatide pindala: Novoker valge matt 20x20 S= 20x20= 400cm² ``6214´´ hele sinine 20x30 S= 20x30= 600cm² Trawertina beige 25x35 S= 25x35= 875cm² Et arvutada vajalik plaatide kogus, pean jagama igale plaadisordile kuluva seina pindala plaatide pindalaga. Plaate kulub: Novoker valge 20x20 16324:400= 40,81~41 plaati ``6214´´ hele sinine 20x30 16324:600= 27,2~ 28 plaati Trawertino beige 25x35 16324:875=18,6~19 plaati Plaadisegu kulu: Plaadisegu uninaks naks-1 (5kg pakend) Kulu:3-4 kg/m² 4
Äär-punkt meetodi puhul kantakse seguvall plaadi tagakülje äärele ning pätsikesed ca 10 cm läbimõõduga keskele (tavaliselt 2). Tüübli alla ei tohi jääda seguta kohta. Selle meetodiga saab soojustussüsteemi aluspinna suhtes veidi nihutada Plaat surutakse aluspinda nii, et vähemalt 40 % plaadipinnast oleks liimiga. (Erandi moodustab lamellvill, mis peab olema 100 % liimiga kaetud). Suruda tuleb korralikult, et tekiks korralik nake. Peale plaadi kinnisurumist oleks soovitav teda ka veidi nihutada, et lõhkuda liimipinnale tekkida võiv nahk. Plaadi külgservad ei tohi olla liimised. Kui plaadi seina surudes siiski liim tungib küljele, tuleb see koheselt eemaldada. Ei tohi unustada ka nurgaplaatide vuukidest segu ärakorjamist. Plaadid paigaldatakse tihedalt, ilma vuugivahedeta teineteise kõrvale. Kui jäetakse ära punktliim, siis võib 4
Sokkel tuleb soojustada R0 2,0 m2K/W; kui soklikorrusel on köetavad ruumid, siis R0 3,57 m2K/W. Soklis, samuti allpool maapinda asuvates tarindites tohib kasutada ainult mittehügroskoopseid soojustusmaterjale. Niiskustundlikest materjalidest (puit, mullbetoon) välisseinte puhul peab sokli kõrgus maapinnast olema vähemalt 30 cm. Konstruktsiooni järgi liigitatakse vundamendid lint-, post-, vai-, plaat- ja ruumilised vundamendid. Vundamentides kasutatavad materjalid: betoon, kivikbetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Vundamentide pinnasest väljaulatuvad osad soklid ehitatakse ilmastikukindlast materjalist: maakivi, paekivi, graniit, marmor, viimistluskihita betoon sh. betoonkivid (näiteks Columbia- kivi). Vundamentide minimaalsed paksused: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm
Plaatimine Sein: Tööd tehes kasutatakse Kiilto Fibergum hüdroisolatsioonimastiksit. Esmalt valmistatakse sein ette. Seejärel krunditakse seinad Kiilto Fibergum Primeriga. Kui on tegemist kipsplaadiga ei ole kruntimine vajalik. Peale krundi kuivamist kantakse hüdroisolatsioonimastiks nurkadesse, vuukidesse, läbiviikudesse ja teistesse erinevate materjalide liitekohtadesse ning pannakse peale Kiilto nurgatugevdus lint. Läbiviikudesse ning kanalisatsioonitorudele on olemas 55mm ja 110mm kanga tükid, kui on suurus erinev tuleb see ise välja lõigata. Kui on tugevduslindid paigaldatud kantakse tervele seinale üks kiht hüdroisolatsioonimastiksit, mis kuivab normaaltingimustes umbes 2 tundi. Kui pind on kuivanud kantakse seinale teine kiht Fibergum-i. Põrand: Esmalt eemaldatakse põrandalt tolm tolmuimejaga. Seejärel krunditakse põrand Start Primeriga segatuna veega 1:4. Põrandapinda kruntides võib kasutada rulli, valades väike kogus krun
*Kihistuv krohvi põhjustavad: 1. Ebakvaliteetne sideaine või projektile mittevastava margiga krohvimört. 2.Krohvi läbikülmumine enne kuivamist. 3.Krohvikihi kiire kuivamine või pidev niiskumine. 4.Krohvi kuumutamine. *Pruunid laigud krohvipinnal. 1.Rooste või korstnapigi läbiimbumine krohvist. 2.Krohvitud konstruktsioonide pidev niiskumine. 3.Tahmunud aluspind. Õnekrohv *Lobrikrohvikihi paksus - 2-3mm. *Lobrikiht jätab aluspinna struktuuri paista. *Poorse pinna puhul tehakse krohv kahes kihis sisseviskekihiga. *Krohvikiht ei anna alusele kuju, vaid pehmendab seda natuke ja annab pinnale kaitse ja välimuse. Tihenduskrohvid *Vetthülgavad ja ka veetihedad. *Kasutatakse vundamendi sokli osas nii sees kui ka väljaspool. Torkreetkrohvid *Krohvikihi üldpaksus 1,5-3cm. *Pritsitakse krohvipumbaga terasvõrgu peale kihtide kaupa, ühe kihi paksus kuni 1cm. *Kõik nurgad ja ühendused tehakse kumerad. Soojuskrohvid *Kõrgema soojapidavusega krohvid.
mustus, millisel pinnal: ehitustolm, tsement, puuõli segatuna puurimisjääkidega, lahtine mustus, sõrmejäljed, rasvane mustus, jalgadega sisse kantud mustus. Joonis 11. Plekid PVC põrandal. Foto L. Padu Värviplekid tuleks eemaldada värvimise ajal, samuti liimi plekid, vuugitäiteained jms. Joonis 12. Värviplekid kivipõrandal. Foto L. Padu Ehitustolm sisaldab mingil määral kvartsi, seetõttu ei ole seda soovitav sisse hingata. Kui ruumides on olnud veekahjustusi, siis võib olla hallituse probleemid, nende eoste sisse hingamine võib tekitada allergilisi reaktsioone. Seega oluline hingamisteede kaitsmine. 1.1.4.2 Töövahendid ja –ained Ehitusjärgse koristuse varustusse kuuluvad: • hari, kühvel, mopp, ämber, hõõruk, põrandakuivataja • klaasipesur ja- kuivataja • siledad puhastuslapid • sobivad ja turvalised redelid
Looduslik toore valmissegatult(kaseiin- kohupiim) seisma jäädes rikneb toa temperatuuril paari päevaga. Hind: Värvi (ühes toonis) ruutmeetri hind sõltub peamiselt pigmendi valikust ja kogusest. Spinellid on kõige kallimad pigmendid (1kg u. 1500krooni), ookrid ja umbread tunduvalt odavamad (1kg u. 350krooni). Olenevalt pinnast (krohv, puit, kipsplaat) ja maalrist saab katta 1l värviseguga 5-7 ruutmeetrit. Reeglina ei ulatu OÜ Loomuliku poolt pakutav kaseiinvärviga värvimine 135-250m2 krooni piire. Erandid tulevad lasuurimise, maalingute ja trafarettide tegemisest. Sellistel juhtudel võib ruutmeetri hind küündida 250- 3000 kroonini. · KASUTUSKOHAD Seina- ja laevärv siseruumidesse. Sobib krohvi-, kivi- ja betoonipindade, pabertapeetide ning kipsplaatide värvimiseks. Tinglikult sobiv ka eelnevalt dispersioonvärvidega värvitud pindade ülevärvimiseks. Sel juhul tuleb eelnevalt teha kindlasti prooviruut ja veenduda tulemuse sobilikkuses (vt nõuanne lõpus)
· Voodrilaud naelutatakse või kruvitakse alusroovitise iga lati külge. · Kui soovite puitvoodrit paigaldada nii lakke kui ka seinale,katke esmalt lagi. Kõige tavalisem on katteliist-paigaldus. Algul paigaldatakse laevooder ja seejärel seinavooder selle vastu. Paigaldamisel jätke 10 mm liikumisruumi laevoodri ja seina ning seina- ja laevoodrite vahele. Liitekoht katke nurga- või katteliistuga. Nähtava liitekohaga paigaldamisel jääb liist ära, kuid töö on nõudlik ja täpne. Seinad Märkige äärmiste roovlattide paigalduskohad seinale ja jagage nendevaheline kaugus sellise täisarvuga, mis annab soovitud sammule lähedase tulemuse. Seejärel märkige seinale vahepealsete roovlattide keskjoonte paigutus, arvestades võimalikke elektrijuhtmeid ja muid paigaldisi. Jätke nii ülemise kui ka alumise roovlati ning lae ja põranda vahele u 50 mm suurune vahe
mineraal- mineraal-, polü polümeer- meer-, silikoon- silikoon- või silikaatkrohvi. Soojustuse paigaldamisel tuleb jä järgida, et soojustuse ja soojustatava pinna vahele ei jääjääks ks kanaleid, kus õhk saab liikuda. Ainult liimiga on lubatud paigaldada soojustusplaate siledale kandvale aluspinnale (tolerants <± <±1 cm, mineraalne pind: betoon, silikaat- silikaat-, savi- savi-, kä kärgtellis, keramsiit- keramsiit-plokk, plokk, gaasbetoon, mineraalsed plaadid jne.) kuni 8m kõrguseid polü polüstü stüreensoojustusega ning kuni 20m kõrguseid mineraalse lamellvillaga sü süsteeme.
TALLINNA EHITUSKOOL EHITUSVIIMISTLUS Riina Saar PLAATIMINE Referaat Juhendaja: Meeta Heinaste Tallinn 2010 PINNA ETTEVALMISTUS Enne plaatimist on vajalik pind ette valmistada. Puhastada tolmust, rasvast, vahast jne. Kontrollida sirge latiga pinda ja kõrvaldada ebatasasused. Cyprocile plaatimisel kontrollida kinnitust karkassile. Vajaduse korral katta pind niiskustõkkega, kui plaaditakse värvitud pinnale tuleb liivapaberiga ennem üle lihvida. LOODIMINE Seinte plaatimisel on tähtis alumise rea loodi panek. Selleks tõmmatakse kõige alumise plaadirea ülemise vuugi kohale joon ja selle järgi kinnitatakse sirge puulatt, mille peale jäävad plaadid esialgu kandma. Nii saame enne kõige alum
Krohvitööde terminid Erikrohvid tavapärastest mörtidest erinevad mörtide või tavalisest erinevate töömeetoditega tehtud krohvid Kahekihiline krohv koosneb kahest krohvikihist: nakke ja kattekihist Kattekrohv (viimistluskrohv) väline krohvikiht millega saavutatakse krohvi lõplik välimus või täiendava viimistluse aluspind Krohvi majak ribad krohvimise algfaasis täitekrohvi mördist tehtud mördi või muud juhtribad Krohvimine pinnatöötlus viis kus mördaiga saavutatakse pinna soovitud siledus või välimus, krohvimisel võib olla ka kaitsev möju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
