Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"loovutada" - 464 õppematerjali

Esitlus leelis- ja leelismuldmetallide kohta
12
pptx

Esitlus leelis- ja leelismuldmetallide kohta

Leelis- ja leelismuldmetallid. Leelis- ja leelismuldmetallid: Lühiiseloomustus Lihtaine omadused Leidumine Tuntum ühend ja selle iseloomustus Leidumine organismis Kasutamine Leelismetallid IA rühma metallid Li, Na, K, Rb, Cs, Fr IA rühm => väliskihil 1e => o.a +I Väliskihi elektronvalem ns1 ­ s-metallid Kõige aktiivsemad metallid Rühmas suureneb aktiivsus ülevalt alla Mida suurem aatomiraadius, seda aktiivsem, sest kergem elektrone loovutada Leelismuldmetallid IIA rühma metallid alates kaltsiumist: Ca, Sr, Ba, Ra IIA rühm => väliskihil 2e => o.a +II Väliskihi elektronvalem ns2 ­ s-metallid Aktiivsed metallid Rühmas suureneb aktiivsus ülevalt alla Lihtaine omadused: (leelismetallid) Füüsikalised omadused. Kerged, pehmed, noaga lõigatavad, madal sulamistemperatuur. Hõbevalged. Keemilised omadused. Liikudes rühmas ülalt alla suureneb aatomiraadius, järjest kergemini

Keemia → Keemia
17 allalaadimist
Veredoonorluse esitlus
11
ppt

Veredoonorluse esitlus

ega tarvita ravimeid. Kehakaaluga üle 50 kg. Viimasest vereandmisest peab möödas olema meestel 60 päeva ja naistel 90 päeva. Doonor peab olema puhanud ja söönud. Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle 1 aasta. Sa ei sobi doonoriks, kui oled: nakatunud HIviirusega või arvad, et võid olla HI viiruse kandja. põdenud või nakatunud B või Chepatiiti või arvad, et oled hepatiidiviiruse kandja (NB! Ahepatiidi puhul võib verd loovutada aasta pärast tervenemist). kasutanud nõelaga süstitavaid uimasteid. omanud või omad rohkearvuliselt seksuaalpartnereid sh raha eest. mees, kes on olnud seksuaalvahekorras teise mehega. olnud seksuaalvahekorras eelpool mainitud nakkusohtlikku riskigruppi kuuluva inimesega. Veel mõned tingimused: Kui Sulle on tehtud vereülekandeid, nõelravi, tätoveerimisi või naha augustamisi, saad verd loovutada 6 kuu möödudes.

Bioloogia → Bioloogia
13 allalaadimist
Elemendi raadius-elektronegatiivsus ja metallilisus
2
docx

Elemendi raadius, elektronegatiivsus ja metallilisus

kahaneb. PERIOOD Suureneb, sest suureneb väliskihi elektronide arv Elemendi METALLILISUS RÜHM Suureneb, kaugus tuumast suureneb, kergem loovutada elektrone PERIOOD Väheneb, sest võime loovutada elektrone väheneb (muutub mittemetallilisemaks)

Keemia → Elementide keemia
12 allalaadimist
Aine ehitus - Keemia 10 klass
4
docx

Aine ehitus - Keemia 10.klass

P-alakihi orbitaalidele lähenevad elektronid algul ükshaaval. Täiendava energi saamisel võib elektron ergastuda, s.t minna kõrgema energiaga orbitaalile. Perioodinumber (n) = elektronkihtide arv aatomis; Rühma number (A- rühmadel) = väliskihi elektronide arv aatomis Elementide aatomiraadius suureneb: rühmas (elektronkihtide arv aatomis kasvab); perioodis (perioodi alguses on tuumalaeng väiksem) Keemiline element on seda metallilisem, mida kergemini saavad tema aatomid elektrone loovutada. Elektrone loovutades käituvad aatomid redutseerijana (oksüdatsiooniaste kasvab). Elementide metallilus tugevneb: rühmas (aatomiraadius suurneb); perioodis (perioodi alguses on tuumalaeng väiksem, aatomiraadius suurem) Keemiline element on seda mittemetallilisem, mida paremini saavad tema aatomid elektrone siduda. Elektrone sidudes käituvad aatomid oksüdeerijana oksüdatsiooniaste väheneb). Enamiku mittemetalliliste elementide aatomid saavad elektrone ka loovutada.

Keemia → Keemia
34 allalaadimist
Andmine on rõõm
1
doc

Andmine on rõõm

Andmine on rõõm Anda saab paljusid asju. Kõige muu hulgas saab ära anda ehk siis loovutada ka verd, sugurakke, geene, organeid ning kõike muud, mis on seotud meie kehaga. Sellist toimingut nimetatakse doonorluseks. See sõna on tuletatud ladinakeelsest mõistest donare, mis tähendab terve inimese poolt oma eluskoe või organi loovutamist haigele, kes seda hädasti vajab. Tavaliselt kaasneb organi loovutamisega rahaline kompensatsioon, kuid vere andmine on enamasti tasustamata tegu, mis annab doonorile lihtsalt hea enesetunde. Millist rõõmu võib teiste aitamine meile valmistada

Kirjandus → Kirjandus
17 allalaadimist
Veredoonorlus
15
odp

Veredoonorlus

Veredoonorlus Kes võib olla doonor? Doonor peaks olema terve, vähemalt 50 kg kaaluv 18-65 aastane inimene. Esmakordselt võib doonoriks tulla kuni 60.eluaastani. Kes ei saa olla doonor? Verd EI SOOVITATA loovutada: * Nõrga organismiga inimestel * Rasedatel naistel * Rinnaga toitvatel emadel Verd ei saa loovutada: HIV ja hepatiit viiruse kandjad Narkomaanid Mida peaks jälgima enne vere andmist? Doonor peaks järgima tervislikku elustiili. Enne vereandmist peaks doonor olema piisavalt puhanud. Nädal enne vereandmist oleks soovitav hoiduda alkoholi tarbimisest. Vahetult enne vereandmist peab hoiduma suitsetamisest, et nikotiini verre sattumist ära hoida. Toit, mida doonor tarbib vereandmisele eelneval ja vereandmise päeval ei tohi olla

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
Bioloogia III periood VAHEARVESTUS
6
docx

Bioloogia III periood VAHEARVESTUS

 Fotosüntees – Valgusenergia muundub keemiliseks energiaks.  Oksüdeerumine – Energia vabaneb.  Redutseerimine – Energia salvestub.  Vabanenud energiat saab organismis transportida ja talletada ATP abil. *ATP on LÜHIEALINE molekul.  Energiat vahendab ATP.  ATP – Makroergiline ühend, ta salvestab ja kannab energiat edasi.  ATP saab loovutada ühe fosfaatrühma loovutada: 1. ATPst saab ADP (adenosiindifosfaat) 2. energia vabaneb  ADP saab pärast tagasi ATP (-ks) muuta (selleks Kukun energiat). Lagunemisprotsessid – Energia vabaneb, Nt. Glükoosi lagundamine (ehk gükolüüs), toimub oksüdeerumine (aatom loovutab elektrone).  Heterotroofid (söövad olemasolevat) – loomad, seened, osad bakterid, osad protistid.

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
Elementaarlaeng ja keha elektrilaeng
6
docx

Elementaarlaeng ja keha elektrilaeng

positiivseks.  Tuuma elektrilaeng on suuruselt võrdne kõikide prootonite elektrilaengute summaga.  Elektronide arv aatomis on võrdne prootonite arvuga tuumas.  Kuna prootonite ja elektronide elektrilaeng on suuruselt võrdsed, on aatomi elektronkatte negatiivne laeng suuruselt võrdne aatomituuma positiise laenguga  Aatom on tervikuna elektriliselt neutraalne.  Aatom võib elektrone juurde haarata või neid loovutada.  Elektrone loovutanud aatomist tekib positiivne ioon, millel on positiivne elektrilaeng.  Elktrone juurde haaranud aatomist tekib negatiivne ioon, millel on negatiivne elektrilaeng  Elektriseeritud kehal on neutraalse kehaga võrreldes kas elektronide üle- või puudujääk.  Laetud keha elektrilaeng on võrdne elementaarlaengute summaga.  Elektrilaeng on elektrilaengute täisarvkordne.

Füüsika → Füüsika
25 allalaadimist
Perioodilisussüsteem
6
doc

Perioodilisussüsteem

Enamiku mittemetallide ühiseks omaduseks on see, et nad praktiliselt 3 ei juhi elektrit. Mittemetallid loovutavad väliskihi elektrone palju raskemini kui metallid. Metallidega reageerimisel käituvad mittemetallid oksüdeerijatena, liites endaga metalli aatomite poolt loovutatud elektrone. Sel viisil saavutavad nad püsiva oleku ­ elektronidega täidetud välise elektronkihi. Samas võivad nad loovutada elektrone reageerimisel mõne endast aktiivsema mittemetalliga, s.t. käituda redutseerijana. Seega erinevalt metallidest võib mittemetall elektrone nii liita kui ka loovutada, olles kas oksüdeerija või redutseerija, olenevalt reaktsioonipartnerist. Aatom on keemilise elemendi väikseim iseseisev osake ja molekuli koostisosa. Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest. Tuuma mass moodustab valdava osa aatomi massist. Tuumas on prootonid ja neutronid. Esimesed neist on positiivse laenguga ja

Keemia → Keemia
58 allalaadimist
Alumiinium ja raud
2
doc

Alumiinium ja raud

ALUMIINIUM Iseloomustus. Pmetall. Asub perioodilisustabeli 3.perioodis IIIA rühmas. Al (13): 1s22s22p63s23p1. Elektronskeem: 2)8)3). Alumiinium on aktiivne metall ja loovutab kõik väliskihi elektronid. Moodustab ühendeid oksüdatsiooniastmega +3. Saab loovutada paardunud väliskihi elektrone s kihilt. Alumiiniumi oksiididel on amfoteersed omadused. (Aluseliste omaduste kõrval avalduvad happelised omadused.) Nt. Al(OH) 3, mis reageerib nii hapete kui ka leelistega. Alumiinium on kõige levinum metalliline element maakoores. Alumiiniumi tähtsaim mineraal ­ boksiit (Al2O3). Samuti leidub boksiiti savi, kivimite ja mineraalide koostises. Omadused.

Keemia → Keemia
67 allalaadimist
AINE EHITUS JA KEEMILINE SIDE
20
docx

AINE EHITUS JA KEEMILINE SIDE

Raadius Suhteliselt suur Suhteliselt väike Väliskihi elektronide Hoiavad elektrone nõrgalt Hoiavad elektrone tugevalt hoiduvus kinni, seega on neil kinni, seega on neil Elektronegatiivsus väike elektronegatiivsus Suur elektronegatiivsus Elektronide võivad elektrone ainult Võivad nii liita kui loovutada, liitmine/loovutamine loovutada, järelikult on neil Järelikult neil positiivne kui o-a ühendites ka negatiivne o-a alati positiivne o-a. F-alati liidab -I. O -II Perioodis omadused Vasakult paremale → Vasakult paremale → nõrgenevad elementide Tugevnevad elementide metallilised omadused. mittemetallilised omadused.

Keemia → Keemia
54 allalaadimist
Metallide üldiseloomustus
1
rtf

Metallide üldiseloomustus

METALLIDE ÜLDISELOOMUSTUS metallid asuvad perioodilisussüsteemis vasakul ja allpool (esimestes A - rühmades ja B - rühmades) välisel elektronkihil on tavaliselt vähe elektrone aatomite raadius on suhteliselt suur väike elektronegatiivsus (aatomid hoiavad väliskihi elektrone nõrgalt kinni) aatomid võivad elektrone ainult loovutada (redutseerijad) ühendites on metallidel positiivne oksüdatsiooniaste perioodilisussüsteemi perioodides vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused A- rühmades ülevalt alla tugevnevad metallilised omadused

Keemia → Keemia
8 allalaadimist
Alumiinium-ja raud spikker
1
doc

Alumiinium ja raud spikker

sulav, plastne, mehhaaniliselt hästi töödeldav, kerge ja küllaltki pehme hea elektri- ja soojusjuhtivusega metall. Tavatingimustes tänu kaitsvale oksiidikihile vastupidav õhu ja vee suhtes. Looduses ei leidu vabalt, savide, päevakivide ja mineraalide koostises. Tuntuimateks mineraalideks on boksiit (Al2O3; valge, tahke, kristalne, reageerib hapete ja leelistega) ning kaoliin. Küllaltki aktiivne metall, loovutab kõik väliskihi elektronid. Saab loovutada paadunud väliskihi elektrone s-alakihilt. Oksiididel ja hüdrooksiididel avalduvad aluseliste omaduste kõrval ka happelised omadused. Näiteks alumiiniumhüdroksiid on tüüpiline amfoteerne ühend, mis reageerib kergesti nii hapete kui leelistega. Kontsentreeritud väävel- või lämmastikhappega alumiinium passiveerub (tema pinnale tekib eriti püsiv ja hapetele vastupidav kaitsekiht). Metallina kasutatakse eelkõige mitmesugustes sulamites (termiitkeevitus)

Keemia → rekursiooni- ja...
86 allalaadimist
Tehnomaterjalide test 2
24
docx

Tehnomaterjalide test 2

3. mitu oksüdatsiooniastet Tagasiside Õige vastus on: mitu oksüdatsiooniastet, kõrge sulamistemperatuur, suur tihedus Küsimus 15 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Laenguta elementaarosakesed on: Vali üks: 1. elektronid 2. prootonid 3. neutronid Tagasiside Õige vastus on: neutronid Küsimus 16 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Metallidele on omane väliskihi elektrone: Vali üks: 1. loovutada 2. kinni hoida Tagasiside Õige vastus on: loovutada Küsimus 17 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Süsiniku tuntuimad allotroopsed teisendid on: Vali üks või enam: 1. grafiit 2. korund 3. talk 4. teemant Tagasiside Õige vastus on: teemant, grafiit Küsimus 18 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline kristallivõre on pildil?  Vali üks: 1. K8 2. K12 3. H12 Tagasiside

Tehnoloogia → tehnomaterjalid
77 allalaadimist
Keemia - Alumiinium ja raud
1
doc

Keemia - Alumiinium ja raud

sulav, plastne, mehhaaniliselt hästi töödeldav, kerge ja küllaltki pehme hea elektri- ja soojusjuhtivusega metall. Tavatingimustes tänu kaitsvale oksiidikihile vastupidav õhu ja vee suhtes. Looduses ei leidu vabalt, savide, päevakivide ja mineraalide koostises. Tuntuimateks mineraalideks on boksiit (Al2O3; valge, tahke, kristalne, reageerib hapete ja leelistega) ning kaoliin. Küllaltki aktiivne metall, loovutab kõik väliskihi elektronid. Saab loovutada paadunud väliskihi elektrone s-alakihilt. Oksiididel ja hüdrooksiididel avalduvad aluseliste omaduste kõrval ka happelised omadused. Näiteks alumiiniumhüdroksiid on tüüpiline amfoteerne ühend, mis reageerib kergesti nii hapete kui leelistega. Kontsentreeritud väävel- või lämmastikhappega alumiinium passiveerub (tema pinnale tekib eriti püsiv ja hapetele vastupidav kaitsekiht). Metallina kasutatakse eelkõige mitmesugustes sulamites (termiitkeevitus)

Keemia → Analüütiline keemia
17 allalaadimist
Keemia - Alumiinium ja raud
2
doc

Keemia - Alumiinium ja raud

sulav, plastne, mehhaaniliselt hästi töödeldav, kerge ja küllaltki pehme hea elektri- ja soojusjuhtivusega metall. Tavatingimustes tänu kaitsvale oksiidikihile vastupidav õhu ja vee suhtes. Looduses ei leidu vabalt, savide, päevakivide ja mineraalide koostises. Tuntuimateks mineraalideks on boksiit (Al2O3; valge, tahke, kristalne, reageerib hapete ja leelistega) ning kaoliin. Küllaltki aktiivne metall, loovutab kõik väliskihi elektronid. Saab loovutada paadunud väliskihi elektrone s-alakihilt. Oksiididel ja hüdrooksiididel avalduvad aluseliste omaduste kõrval ka happelised omadused. Näiteks alumiiniumhüdroksiid on tüüpiline amfoteerne ühend, mis reageerib kergesti nii hapete kui leelistega. Kontsentreeritud väävel- või lämmastikhappega alumiinium passiveerub (tema pinnale tekib eriti püsiv ja hapetele vastupidav kaitsekiht). Metallina kasutatakse eelkõige mitmesugustes sulamites (termiitkeevitus)

Keemia → Keemia
6 allalaadimist
Osalusdemokraatia - kas sõnakõlks või tegelikkus
2
doc

Osalusdemokraatia - kas sõnakõlks või tegelikkus?

". Seda on raske vääriti mõista. Allikad: · Andrus Saar: osalusdemokraatia seadust on Eestis vaja http://uudised.err.ee/index.php?06118103 · Postimees: Riigikogu ei tulnud tudengite nõudmistele vastu http://www.postimees.ee/715966/riigikogu-ei-tulnud-tudengite-noudmistele-vastu/ · Usaldus EL-i vastu kukkus, kuid vabakondade vastu tõusis http://uudised.err.ee/index.php?06243105 · Allar Jõks: Eestit ei saa loovutada poliitikutele http://arvamus.postimees.ee/260634/allar-joks-eestit-ei-saa-loovutada-poliitikutele/

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
24 allalaadimist
Ajaloo mõisted ja sündmused
6
docx

Ajaloo mõisted ja sündmused

Prantsusmaale. Nüüd astus Saksamaa sõtta Itaaliaga. Hitler üritas rünnata Suurbritanniat, kuid britid pidasid vastu. 1940. aasta hilissügisel ründas Itaalia Kreekat. 22.juuni 1941. tungis Saksamaa kallale NSV Liidule. 7.detsember 1941. ründas Jaapan USA mereväebaasi. 1942. aasta juunis toimus Hawaii saarestiku juures merelahing USA ja Jaapani vahel. Talvesõda 1939-1940 Nõukogude Liit esitas Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soome lükkas selle tagasi. Nüüd alustas NVS Liit teravat kihutustööd Soome vastu. 1939.aasta novembris süüdistas NSVL Soomet selles, et Soome olevat tulistanud NSV vägesid. NSVL alustas Soome vastu sõda. Kahe kuu jooksul ei suutnud Nõukogude sõjavägi läbi Mannerheini liini murda. Prantsusmaa ja Inglismaa kavatsesid saata Soome abiväge ning Stalin oli nõus rahulduma vähemaga. Algasid läbirääkimised ning 1940. aasta 12

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
Liisingu lepingu näidis
3
pdf

Liisingu lepingu näidis

(näit. hooldusega) kaasnevad kulud; valuuta kursi muutused; müüjale pretensioonide esitamisega kaasnevad kulud. 13. Liisingueseme kindlustamine 13.1 Liisinguese on kindlustatud vastavalt If Eesti Kindlustus AS kindlustuse üldtingimustele . Omavastutus on 5000 krooni 2 14. Liisingulepingu loovutamine 14.1 Liisinguandjal on õigus loovutada käesolev leping kolmandale isikule, jäädes seejuures edaspidi ise Liisinguvõtja kontaktiks. 14.2 Liisinguandja teatab käesoleva liisingulepingu sõlmimisel, et loovutab lepingu koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega AS-le Sampo Pank. Lepingu loovutamisega kaasneb liisingueseme omandiõiguse üleminek AS-le Sampo Pank. Pärast liisingulepingu loovutamist toimub liisingumaksete tasumine AS-le Sampo Pank. Vaatamata lepingu loovutamisele võib

Majandus → Majandusarvestus
33 allalaadimist
Mittemetallilised elemendid
2
doc

Mittemetallilised elemendid

Seostati tulega. Arseen avastati 13 saj, fosfor 17 saj. Mittemetalliliste elementide aatomiehituse iseärasused. Põhilised iseärasused: Mittemetalliliste elementide aatomid on suhteliselt väiksemad kui metalliliste elementide aatomid. Mittemetalliliste elementide aatomites on enamasti märgatavalt rohkem äliskihi elektrone kui metallilistel elemntidel ­ üldreeglina 4-7 elektroni väliskihis Enamik mittemetallilisi elemente saab elektrone mitte ainult liita, vaid ka loovutada. Sellest tulenevalt võivad mittemetallid keemilistes reaktsioonides käituda nii oksüdeerijana kui ka redutseerijana (olenevalt reaktsiooni partnerist). Vaid kõige elektronegatiivsem fluor saab elektrone ainult liita, sest pole ühtegi teist elementi, mis suudaks fluorilt elektrone ära võtta. Mittemetallid käituvad oksüdeerijana reageerimisel metallidega ja endast vöhem aktiivsete mittemetallidega (või ka teiste redutseerijatega). Redutseerumisel seovad mittemetalliliste

Keemia → Keemia
26 allalaadimist
Aatomi ehitus ja elemendi keemilised omadused
4
doc

Aatomi ehitus ja elemendi keemilised omadused

Elektronskeem Tuuma laeng Sümbol Perioodi Rühma nr. nr. / 2) 4) / 2) 8) 18) 3) / 2) 8) 8) 2) / 2) 8) 6) / 2) 8) 18) 8) / 2) 8) 18) 8) 1) Kasuta perioodilisussüsteemi ja kirjuta, millised elemendid võivad kergesti 1) liita 1 elektroni - ............................................ 2) liita 2e - ...................................................... 3) loovutada 1e - ............................................... 4) loovutada 2e - ............................................... Na, Sr, O, Cr, I, Ba, Al, Cl, Ca, Se Keemilised sidemed Füüsikatundides oled õppinud, et kehad mõjutavad üksteist. Vastastikku mõju- tavad üksteist ka aineosakesed: aatomid, ioonid ja molekulid. Seda mõju nimetatakse keemiliseks sidemeks. Üksikud aatomid on ebapüsivad. Molekulideks liitumisel lähevad aatomid üle

Keemia → Keemia
8 allalaadimist
Tähtsamad metallid ja nende ühendid
1
docx

Tähtsamad metallid ja nende ühendid

metallid. Keskmise aktiivsusega metallid on alates Al kuni Cd. Metallide üldiseloomustus. 1. Metallid paiknevad süsteemis vasakul ja allpool. 2. Metalli aatomite välisel elektron kihil on enamasti vähe elektrone.(1-3(4)) 3. Metalliaatomite raadius on suhteliselt suur. 4. Metalliaatomid hoiavad väliskihielektrone nõrgalt kinni, seega neil on väike elektronegatiivsus. 5. Metalliaatomid võivad elektrone ainult loovutada, järelikult on neil ühendites alati positiivne oksüdatsiooniaste. 6. Perioodilisus süsteemi perioodides vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused. 7. A Rühmades ülevalt alla, tugevnevad metallilised omadused. 8. B-rühmades suureneb metalli aktiivsus alt üles.

Keemia → Keemia
13 allalaadimist
Versaille tingimused
1
docx

Versaille tingimused

Versaille tingimused-relvajõudude vähedamine 100000 meheni,sõjaväekohustuse keelamine,sõjalaevastiku vähendamine,allveelaevade omamine rangelt keelatud,õhujõud tuli likvideerida,tuli loovutada maa-alasid,maksma reparatsioonimakse.Weimari vabariik-Hitler, Karl Liebknecht, sakslased ei suutnud tasuda reparatsioone,kivisöe tootmise lõpetamisega seiskus majandus, kulud kasvasid, enam kannatasid töölised, kes elasid palgast mille väärtus võis langeda paari päevaga.Euroopa kriis-liiga suured maksud, saksamaa ei jõudnud maksta,belgia ja prantsusmaa tõid oma väed saksamaale et sundida neid maksma.1929-1933 majanduse kriis-ületootmine,riik ei sekkunud, puudus programm valitsusel

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
Aine Ehituse konspekt
1
doc

Aine Ehituse konspekt

Põrkumine oleks mõeldamatu, kui aatomi positiivne laeng jaguneks ühtlaselt üle terve ruumi. · Planetaarmudel põhineb Päikesesüsteemi struktuuril · Planetaarmudel ei seleta aatomite püsivust · Aatomile saab energiat juurde anda mitmel viisil: a) Kiiritada aatomeid valgusega b) Lastes kiiresti liikuvatel elektronidel põrkuda aatomitega c) Ainet kuumutades · Aatomite kiirgus- ja neeldumisspektrid on joonspektrid, seega võib aatom energiat omandada ja loovutada kindlate portsjonite kaupa · Elektronid võivad aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellisel orbiidil liikudes elektron ei kiirga. · Elektroni üleminekul suurema energiaga orbiidilt väiksema energiaga orbiidile aatom kiirgab kvandi, üleminekul väiksema energiaga orbiidilt suurema energiaga orbiidile aga neelab selle · Ainete liigid energiatasemete järgi a) Metallid b) Dielektrikud c) Pooljuhid

Füüsika → Füüsika
8 allalaadimist
Interneti kasutamise võimalused ja ohud
5
ppt

Interneti kasutamise võimalused ja ohud

Interneti kasutamise ohud Krediitkaardi või mõne teise elektroonilise maksevahendi andmete vargus. Arvuti kõvakettal oleva salajase teabe avamine või ärastamine. Arvutisse viiruse sisestamine. Kasutaja eraviisiliste andmete omastamine ja nende edasimüümine. Kasutajale soovimatu andmevoo saatmine. Arvuti opsüsteemi ajutine blokeerimine või sihilik ühenduse katkestamine teenusepakkujaga. Internetis varitsevate ohtude vältimine Ei tohi loovutada isiklikke andmeid. Tuleb olla ettevaatlik tundmatute ja ebamääraste Interneti teenuse pakkujate programmide alla laadimisega. Tuleb vältida kahtlaste E-kirjade lisaandmete avamist. Interneti ühenduse sulgemise järel on soovitav lülitada vool välja ka modemist. Kõige tõhusamaks abinõuks on aga kriitiline petuskeemidesse suhtumine ning nende vältimine.

Informaatika → Informaatika
101 allalaadimist
NSV liit ja Saksamaa II maailmasõjas
2
docx

NSV liit ja Saksamaa II maailmasõjas

lahinguvalmis baasides asuvad väed ning toodi Eestisse täiendavad nõukogude väed. Eestisse saabunud Moskva eriesindaja Zdanovi juhtnööride hakati Eestis läbi viima riigipööret (nn Juunipööre), mida üritati näidata kui rahvarevolutsiooni. TALVESÕDA (1939-1940) Pärast MRP sõlmimist tahtsid venkud Soome tagasi vallutada. Kui Teine maailmasõda oli alanud, Poola jagatud ning Baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud, esitas NSVL Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid + sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased lükkasid NSV Liidu nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene sõjaväebaaside loomisega Soome aladel. 1939. aasta novembris süüdistati Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud NSV vägesid. Tegelikult oli piiritüli venelaste lavastatud. NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ning alustas Soome vastu sõda. Rahvasteliit kuulutas NSVL

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Ühepäevikulised
10
ppt

Ühepäevikulised

tühjenemisega · Pinnale jõudes pole aega raisata, kuna paljud kalad toituvad nendest · Vastsekest rebeneb eelvalmik väljub ja lendab ära nii kiiresti kui võimalik · Väheste liikide vastsed ronivad kaldale ja arenevad kividel · Suguküpseks saavad mõne minuti või paari päevaga Toitumine ja kaitse · Eelvalmikud ja valmikud ei söö · Vastsed on enamasti röövtoidulised ning neil on tugevad lõuad · Kaitseks võivad loovutada jala või sabaniidi Pildid Kasutatud kirjandus · http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/yhep aevikul.htm · http://www.loodus.ee/el/vanaweb/9807/yhe paevik.html

Bioloogia → Bioloogia
19 allalaadimist
Näidis - võlatunnistus
1
doc

Näidis - võlatunnistus

1.1 [viivis] [viivise summa] eurot; 1.2 [muu leppetrahv] [muu leppetrahvi summa] eurot; 1.3 [muud kõrvalnõuded] [muu kõrvalnõude summa] eurot. 3. Võlgnik kohustub Võla ja punktis 2. nimetatud kõrvalnõuded tasuma Võlausaldaja arveldusarvele [arveldusarve nr] [panga nimi] hiljemalt [kuupäev]. 4. Võlausaldajal on õigus käesolev võlatunnistus ja sellest tulenevad õigused loovutada kolmandale isikule. 5. Võlatunnistusest tulenevad ja sellega seotud vaidlused püüavad Pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui vaidlusi ei õnnestu lahendada [päevade arv] päevade jooksul Poolte läbirääkimiste teel, lahendatakse vaidlus kohtus vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele. 6. Võlatunnistus on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu

Varia → Kategoriseerimata
161 allalaadimist
Väävel
11
odp

Väävel

VÄÄVEL VÄÄVEL · Sümbol S · Mittemetall · Asub perioodilisus tabelis paremal üleval · VI A rühmas e.kalkogeenid AATOMI OMADUSED · Väliskihil 6 elektroni · Võib siduda kuni kaks elektroni, saades miinimum oks.astmeks ­II · Võib loovutada 6 elektroni, saades maksimum oks.astmeks VI · Elektronskeem: +16I 2)8)6) FÜÜSIKALISED OMADUSED · Kaks allotroopi- rombiline ja monokliine väävel · Värvuselt kollane · Kristalne · Vees halvasti lahustuv · Halb elektri- ja soojusjuht · Rabe · Sulamistemperatuur +110-120 C (sõltub väävli puhtusest) KEEMILISED OMADUSED · Väävel on aktiivne metall · Reageerib metallidega, aluseliste oksiididega alustega ja sooladega

Keemia → Keemia
8 allalaadimist
Isikute vahetumine-isikute paljusus võlasuhtes-Kolmandad isikud võlasuhtes
8
docx

Isikute vahetumine, isikute paljusus võlasuhtes. Kolmandad isikud võlasuhtes

vahel on leping sõlmitud samas vormis, mis U ja H vahel olev leping (VÕS § 11 lg 3) 2.2. Nõude olemasolu – jah, nõue on olemas, U on õigustatud isik 2.3. Nõude määratletavus – VÕS § 165 järgi nõue on määratletud, rahamaksmisnõue 400 000 eurot H-i vastu töövõtulepingust, see on tulevikus tekkiv nõue 2.4. Loovutatav nõue peab olema üleantav 2.4.1. VÕS § 166 lg 1 ei saa loovutada nõuet, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (-) – ei, seda nõuet saab loovutada 2.4.2. VÕS § 164 lg 1 II lause ei saa loovutada nõuet, mis on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale (-) – ei, pole seadusega keelatud ega muuda kohustuse sisu 2.5. Nõude loovutamise välistamine ja korduv loovutamine 2.5.1

Õigus → Õiguskaitseasutuste süsteem
17 allalaadimist
Keemia 9-kl-02 osa lk 31-37
7
pdf

Keemia 9. kl. 02 osa lk 31-37

liitium (Li) leelismetall mass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta posi- IA rühm tiivse laenguga ioone (nagu leelismetallid tabeli vasakul serval) ega negatiivse laenguga ioone (nagu halogeenid tabeli paremal serval). Vaatleme kõrvaloleval joonisel aatomite struktuuri. +6 Liitiumil on kerge loovutada oma väliskihi ainuke elektron ja moo- dustada Li+-ioon. Fluoril on väga raske loovutada 7 väliskihi elektro- süsinik (C) ni, ta võtab ühe elektroni juurde ja moodustab F­-iooni. Süsinik võib IVA rühm aga kas loovutada 4 elektroni või võtta juurde 4 elektroni. Sellepärast moodustab ta teiste aatomitega peamiselt kovalentseid sidemeid.

Keemia → Keemia
59 allalaadimist
Mida arvate Kreeka võlakriisist
1
odt

Mida arvate Kreeka võlakriisist?

Mida arvate Kreeka võlakriisist? Küsitlesime inimesi meie kooli lähedalt, et teada saada nende arvamust tänase päeva aktuaalsest teemast - Kreeka võlakriisist. Üks lahke vanaproua, kes oma lapselapsega kooli tiigi ääres parte toitis arvas, et Kreekale ei peaks enam laenu andma. ,,Kreeka teguviis on ülekohtune teiste EL riikide suhtes. Lõuna-Euroopa riigid on rikkamad kui Eesti ja meil on endalgi kitsas käes. Kui siiski viimane häda käes, siis tuleb ikka midagi loovutada ja neid aidata," lisas ta. Töökas ehitaja, kes meie koolimaja juures asuvat alajaama krohvis ütles, et parim teguviis oleks aidata Kreekat niipaljuga kui Eestil võimalik ja loota parimat. Meie kooli uus ja rõõmsameelne huvijuht arvas, et pigem tuleks parandada süsteemi, mitte enam laenu või rahalist toetust anda. Ta kartis, et Kreeka majandus on juba niigi põhjas ja võib vedada ka teised endaga kaasa. Meie kooli koristaja ei osanud seda teemat kommenteerida ja vastas

Ühiskond → Ühiskond
2 allalaadimist
Doonorid
1
doc

Doonorid

Doonorid- igapäevased kangelased Tänapäeval tänu meditsiini avastustele on võimalik loovutada verd ja anda see kellegile, kes seda väga vajab. Seda üllast inimest, kes verd loovutab nimetatakse doonoriks. Miks vajavad abivajajad sinu verd? Põhjusi on mitu, näiteks kui naine kaotab sünnitusel hulganisti verd. Paljud inimesed arvavad millegi pärast, et vere loovutamine pole vajalik, et küll nad hakkama saavad. See on väga väär mõtlemine. Valus oleks kogeda, kui näiteks sinul oleks peale suurt autoõnnetust suur verekaotus ja sul läheks hädasti vaja verd, aga

Meditsiin → Meditsiin
16 allalaadimist
Anorkaaniline keemia
3
odt

Anorkaaniline keemia

EKSAM S Väävel on 16. Element, seega on tema tuumas 16 prootonit ja elektronkattes 16 elektroni. Ta asub 3. Perioodis, seega on tema elektronkattes 3 kihti. Ta asub 6.a rühmas seega on tal 6 väliselektroni. Elektronskeem: S:+16/ 2 ) 8 ) 6 ) Elektronvalem: 1s2 2s2 2p6 3s2 3p4 Okteti täitmiseks võib väävel siduda 2 elektroni S + 2e = S2- min oksüdatsiooniaste on -II Samuti võib ta loovutada kuni 6 elektroni S -- 6e = S6+ max oksüdatsiooniaste on +VI levik looduses Väävel esineb looduses nii ehedal kujul kui ka ühendite koostises. Ehe väävel võib esineda näiteks vulkaanilistes piirkondades. Tavalisim eheda väävli leiukoht on fumaroolide ümbrus, sest fumaroolid paiskavad atmosfääri suures koguses eelmainitud gaase. Ka leidub väävlit maakoores olevates soolakuplites, kus ta moodustub näiteks kipsi reageerimisel nafta ja muude orgaaniliste setetega.

Keemia → Keemia
7 allalaadimist
Keemia- alkeenid-alküünid-amiinid
1
docx

Keemia- alkeenid, alküünid, amiinid

rühmad. Amiine leidub looduses, enamikel amiinidel on ebameeldiv lõhn. Hüdraatimine-veega liitumine (CH2=CH2+H2O->CH3-CH2-OH tekib alkohol) (alkaanide puhul) (CHCH+H2O->CH3CHO) (alküünide puhul) Hüdrogeenimine-vesinikuga liitumine ( CH2=CH2+H2->CH3-CH3 tekib alkaan)(alkaanide puhul) ( CHCH+H2->CH2=CH2) (alküünide puhul) Miks on amiinid tugevad nukleofiilid? Nukleofiilsus on omadus siduda prootoni. Amiinidel on vaba elektronpaar, mida ta saab suhteliselt kergelt loovutada ning seejärel siduda prootoni. Sellest tuleneb ka tema aluseline omadus, et ta saab kergelt liita elektrone ja reageerib hapetega.

Keemia → Keemia
15 allalaadimist
Amiinide konspekt
1
docx

Amiinide konspekt

Vaba elektronipaar orbitaaril on suunatut tetraeedri tippu. Keemilised omadused: Kuna lämmastik on elektronegatiivsem kui süsinik ja vesinik, siis elektronid on nihutunud lämmastiku aatomi poole. Nukleofiilne tsenter asub lämmastiku aatomil. Lämmastik on väga püsiv (elektronegatiivsus väiksem kui hapnikul, ei kisu elektrone enda poole nii palju ja on nõrgemad happed kui alkoholid) Happed on ained, mis võivad loovutada prootoni, alused on ained, mis võivad siduda prootoni. Amiini reageerimine happega: o R-NH2+HCl ->R-NH3Cl Amiinid on alused Kui amiiniga seotud hape neutraliseerida, saame vaba amiini. Amiinide reageerimine hapetega amiin + hape sool (nagu ,,hape + alus" reaktsioonis kombeks). CH3 ­ CH2 ­ NH2 + HCl CH3 ­ CH2 ­ NH3+ ·Cl etüülamiin + vesinikkloriid etüülammooniumkloriid Amiinide põlemine

Keemia → Keemia
23 allalaadimist
Naiste elu eelised
1
txt

"Naiste elu eelised"

Samuti on hulganisti toodud esile mlema poole plusse ja miinuseid. Kas erinevus kahe soo vahel on testi nii suur, et sellest tulenevad eelised mjutavad elu kulgu? Kas naistel on tepoolest kergem elus hakkama saada? Niliselt on naistel meestega vrreldes mitmeid eeliseid. Juba maast madalast sisendatakse poistele, et tdrukuid ei lda. Mida aastad edasi, seda enam tuleb rnema soo vastu austust les nidata: koolisklas praeta jnud tdrukule enda omast pool loovutada, avada kik uksed, neelata alla 'pahas tujus' eldud snad ja restoranis htusgi lppedes neiu hirmkogukas arve tasuda. leldse on meestel au tasuda suur osa naise lbudest, et viimasel oleks, mida selga panna, ennast ilusaks teha ja millega end teiste sookaaslaste seast esile tsta. Tuleb leppida sellega, et neile on rinnapiimaga edasi antud loomulik vajadus, et mitte elda nudlus, ilu ning thelepanu jrele. Tegelikult on ka naiste elul raskem pool. Koolis peetakse tdrukuid veidi

Eesti keel → Eesti keel
14 allalaadimist
Mittemetallide üldised omadused-vesiniku omadused-halogeenide omadused ja hapniku omadused
2
docx

Mittemetallide üldised omadused, vesiniku omadused, halogeenide omadused ja hapniku omadused

Mittemetallide üldised omadused ja miks nad ei juhi elektrit. *Mittemetalliliste elementide aatomid on tunduvalt väiksemd kui metalliliste elementide aatomid. *üldreeglina on nende aatomite väliskihis 4-7 elektroni *elementide mittemetallilised omadused on seotud aatomite võimega liita elektrone. *keemiliste elementide mittemetallilised omadused tugevnevad väliskihi elektronide arvu suurenedes ja aatomite mõõtmete vähenedes *nad saavad ka loovutada elektrone. Ainult fluor saab elektrone ainult liita *elemendi minimaalse ja maksimaalse oksüdatsiooniastme summa on 8 *osa mittemetalle on molekulaarsed, koosnedes molekulidest, teine osa aga mittemolekulaarsed, polümeerse ehitusega ained. *mida suuremad on mõõtmed, seda tugevam on tõmbejõud ja seda kõrgem on aine sulamistemperatuur *allotroopia-nähtus, kus üks ja sama keemiline element saab esineda mitme erineva lihtainena

Keemia → Keemia
50 allalaadimist
Sissejuhatus Keemiasse
11
doc

Sissejuhatus Keemiasse

saada kuni maksimaalse 8 elektronini. Neid nimetatakse mittemetallideks. NB! Elemendid, millel on 8 juba olemas väliskihis on VÄÄRISGAASID ja need on ka MITTEMETALLID. Need aatomid, millel on väliskihil 1,2 või 3 elektroni tahavad elektrone ära anda seni, kuni väliskiht saab tühjaks. Neid elemente nimetatakse keemias METALLIDEKS. Need elemendid, kellel on väliskihil 4 elektroni, võivad nii juurde haarata kui ka neid loovutada. Väikse tuumalaenguga sellised elemendid pigem haaravad juurde (nt.süsinik) ja suurema tuumalaenguga sellised elemendid pigem loovutavad. (nt.Sn-tina , Pb- plii). Võivad olla nii mittemetallid kui ka metallid. Keemiline side Keemiline side moodustub aatomite väliskihi elektronide osavõtul ( põhjus - osad aatomid tahavad haarata, teised loovutada). Keemilise sideme tekkepõhjuseks on elektronide üleminek ühelt aatomilt teisele või aatomeid siduva ühise elektronpaari moodustumine.

Keemia → Keemia
24 allalaadimist
Üldine keemia
9
doc

Üldine keemia

ühe elektronipaari. 2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga Aatomiraadius suureneb rühmas ülevalt alla, sest kasvab elektronkihtide arv. Aatomiraadius väheneb Arühmades perioodis vasakult paremale, sest suureneb tuumalaeng ja seega tuuma mõju elektronegatiivsuse ja mittemetallilisuse kasv elektronkattele. Keemilistes reaktsioonides on: ­ metallidele omane elektrone loovutada, ­ mittemetallidele elektrone pigem liita. 3. Elementide sümbolid Elementidele antakse ka kindel keemiline sümbol, aatomiraadiuse ja metallilisuse kasv mis põhineb elemendi ladinakeelsel nimetusel. Keemilised sümbolid võimaldavad keemikute suhtlemist hoolimata keelte erinevustest. 4. Igapäevaelust tuntud ainete keemilised valemid ja kasutusotstarve 5

Keemia → Keemia
92 allalaadimist
KEEMIA - Raud
10
pptx

KEEMIA - Raud

Raud Raua asetus perioodilisus tabelis ja aatomi ehitus. Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatommassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2) Keemiliste reaktsioonide käigus võib raud loovutada elektrone ka eelviimaselt elektronkihil Raua omadused : Sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C) Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Raud looduses: Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal

Keemia → Keemia
7 allalaadimist
Väävel
4
odt

Väävel

Väävel-kokkuvõte Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16. VI A rühmas ehk kalkogeenid. Väävli stabiilsemad oksüdatsiooniastmed on −2, 0, 4 ja 6. Oksüdeerivas keskkonnas valdab oksüdatsiooniaste 6; redutseerivas keskkonnas on oksüdatsiooniastmed −2, 0 ja 4 võrreldava stabiilsusega ja lähevad kergesti üksteiseks üle. Aatomi väliskihil on 6 elektroni.Võib siduda kuni 2 elektroni saades miinimum oksüdatsiooni astmeks -II.Võib loovutada 6 elektroni saades maksimum oks.astmeks VI. Elektronskeem S:+16|2)8)6) Keemilised omadused  Oksüdeerija Madalaima oks.astmega ühendid ei saa olla oksüdeerijad.kui oks.aste on 0,siis oksüdeerib metalle ja vesinikku.kui oks.aste on kõrgeim ehk VI,siis ta on tugev oksüdeerija. Süütab näiteks puupilpa C0 + 2 SVIO3 = CIVO2 + 2SIVO2  Redutseerija Oks.aste on -II siis ta põleb ja on redutseerija.oks.aste on 0 ,siis väävel

Keemia → Keemia
3 allalaadimist
Elektrilaengu ülekanne ja hõõrdeelekter
4
docx

Elektrilaengu ülekanne ja hõõrdeelekter

Kuna kehade pinnad ei ole kunagi täiesti sileda, tekib elektronide ülemisekuks vajalik tihe kontakt ainult väikeste pinnaosade vahel. Kui kehasid hõõruda, võib ühe keha pinna mügarik sattuda teise keha sobivasse lohku ja kokkupuutel, kus elektronid saavad ühest kehast teise minna, suureneb. Miks hõõrdumisel kehad eletriseeruvad? Hõõrumisel puutuvad kokku erinevatest ainetest kehad. Eri ained võivad kokkupuutel elektrone kas loovutada või haarata. Kui kehad on küllalt tihedas kontaktis, siirdubki mingi hulk elektrone ühest kehast teisele. Keha, millest elektronid lahkuvad, omandab positiivse laengu ja keha, mis elektrone haarab, negatiivse laengu.

Füüsika → Füüsika
16 allalaadimist
II maailmasõja aeg
2
doc

II maailmasõja aeg

1. Miks puhkus talvesõda, miks olid soomlased edukad ja tulemused Stalin polnud unustanud, et veidi rohkem kui paarkümmend aastat tagasi kuulus Soome vene keisririigile. Kui II ms oli alanud , poola jagatud ning baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud esitas nõukogude liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastasikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid need nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega vene sõjaväebaaside loomisega soome aladel. Nüüd alustati nõukogude liidus ägedat soome-vastast kihutus tööd. NSVL süüdistas soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud nõukogude vägesid. Edukus: Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
II Maailmasõda
2
doc

II Maailmasõda

1. Miks puhkus talvesõda, miks olid soomlased edukad ja tulemused Stalin polnud unustanud, et veidi rohkem kui paarkümmend aastat tagasi kuulus Soome vene keisririigile. Kui II ms oli alanud , poola jagatud ning baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud esitas nõukogude liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastasikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid need nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega vene sõjaväebaaside loomisega soome aladel. Nüüd alustati nõukogude liidus ägedat soome-vastast kihutus tööd. NSVL süüdistas soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud nõukogude vägesid. Edukus: Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale

Ajalugu → 12. klassi ajalugu
21 allalaadimist
Kingdom of heaven- Taevalik Kuningriik- Ajaloolise Filmi Kokkuvõtte-
2
doc

Kingdom of heaven ( Taevalik Kuningriik ) Ajaloolise Filmi Kokkuvõtte

seni parima osatäitmise. Kui Godfrey (praktiliselt ainus peategelane filmis, kes on fiktsioon - Balian'i isa nimi oli tegelikult Barisan ning pärit oli ta arvatavasti hoopis Põhja-Itaaliast) tuleb Prantsusmaale oma poega otsima, siis tuleb ta tegelikult koju ja kohta, kus kunagi oli tema jaoks nüüdseks igaveseks kadunud paradiis. Balian'i elukoha feodaaliks on nimelt Godfrey vend, kes ei ilmuta mingit soovi oma võimu ja valdusi loovutada, Godfrey enda ning ta otsekui taevast kukkunud poja (kui tugevate ja ohtlike konkurentide) väljailmumine muudab aga jõujooni oluliselt. Lisaks veel asjaolu, et lähima sugulasena päriks Godfrey vend peale Godfrey (ja ta poja) surma ka viimase meretagused maad (ehk siis Ibelini) ning kõik see annab hoopis teise värvingu ta meeste ägedale rünnakule ristirüütlite ja Balian'i vastu. Baldwin IV (ehk hõbedast sepistatud näokattega leeprahaige

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
Ajaloo kordamine - I maailmasõda
1
docx

Ajaloo kordamine - I maailmasõda

kord kasutati tanke. Jüüti merelahing- sisuline võit inglastele. 7. Miks astus sõtta USA? Ameeriklaste kaubalaevu lasti massiliselt põhja, Ameerika kartis, et Saksamaa võidab sõja. 8. Miks said keskriigid lüüa? Saksamaa liitlased lahkusid sõjast, reservid hakkasid otsa lõppema (mehed, toit, nafta). 9. Millal sõlmiti vaherahu? 11.11.1918 10. Millised rahutingimused suruti Saksamaale peale? Miks olid need tingimused ohtlikud? Umbes 1/8 territooriumist tuli loovutada, sõjaväes võis olla 100000 meest, reparatsioonid(sõjamaksud), 15 aastaks moodustati Reini demilitariseeritud tsoon. Saksamaa suruti alla ja sellega ei saanud leppida. 11. Millised olid I maailmasõja tagajärjed? Inimkaotused, esile kerkis USA, Demokraatia kriis tugevdas äärmuslasi, kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa. 12. Mida tähendas kaksikvõim Venemaale? Oli kaks võimu, tekkis olukord, kus

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
Elektrostaatika
2
doc

Elektrostaatika

laenguga kehad tõukuvad, erimärgiliste laengutega tõmbuvad. Vastastikmõju tähendab, et elektriseeritud kehade vahel mõjub jõud (nim elektrijõuks). Selle jõu suurus ei sõltu laengu märgist, vaid suurusest. Märgist oleneb jõu suund. Elektrilise vastastikmõju tugevus sõltub ka laetud kehade vahelisesst kaugusest. Mida suurem on kaugus, seda nõrgem on elektrijõud. Keha elektrilaeng Kehad koosnevad aatomitest. Aatomid võivad elektrone juurde haarata või loovutada. Selle tulemusel muutuvad nad vastavalt negatiivselt või positiivselt laetud ioonideks. Kui kehas tervikuna on elektrone rohkem kui prootoneid, siis on kehal neg laeng. Kui prootoneid on elektronidest rohkem, siis on pos laeng. Järelikult on laetud kehal võrreldes neutraalse kehaga laengute üle- või puudujääk. Laetud keha elektrilaeng on võrdne täisarvkordse elektroni laenguga. q = ± ne n ­ elektronide arv, mis kehal on puudu või üle võrreldes neutraalse kehaga

Füüsika → Füüsika
5 allalaadimist
Eesti II maailmasõja ajal
4
docx

Eesti II maailmasõja ajal

oluliselt tihenesid kontaktid NL-ga baltisakslased lahkusid valitsus vahetati välja Nõukogude Liidu okupatsioon Okupatsioon- vägivallaga sissetung ja territooriumi ära võtmine 14 ja 16 juuni 1940 NL esitas ultimaatumi baltiriikidele Laidoner kirjutas 17 juuni alla Narva diktaadile: 1)kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmeel. 2)meeleavaldused ja rahvakogunemised keelustati. 3)eraisikul kästi loovutada relvad. 21 juunil toimus revolutsioon Tallinnas Uus valitsuse juht Johanes Vares Eestlased võõrriikide sõjaväes NSVL Punaarmee Saksa sõjavägi Soome sõjavägi mobilisatsioon vabatahtlikud vabatahtlikud 22.territoriaalne Org. Omakaitse, 44000 JR 200 soomepoisid laskurkorpus, 7000 meest eestlast Idapataljon ja politseipataljon 10000 vabatahtlikku

Ajalugu → Eesti ajalugu
5 allalaadimist
II maailmasõda
2
docx

II maailmasõda

Soome otsis toetust ka lääneriikidelt ning sakslastelt, kuid see ei päästnud neid Nõukogude Liidu rünnakust. TALVESÕDA (1939-1940) 1930. aastate lõpp tõestas, et soomlaste kartused ei olnud asjatud. Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist näis olevat saabunud õige aeg Soome tagasi vallutada. Kui Teine maailmasõda oli alanud, Poola jagatud ning Baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud, esitas Nõukogude Liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid NSV Liidu nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene sõjaväebaaside loomisega Soome aladel. Nõukogude propaganda väitis isegi, et Soome kavatseb oma võimast idanaabrit rünnata. NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ning alustas Soome vastu sõda. Rahvasteliit kuulutas Nõukogude Liidu sõjaalgatajaks ning heitis ta organisatsioonist välja.

Ajalugu → Ajalugu
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun