Kuulmine on hästi arenenud. Sihtiivalised suhtlevad oma vahel helisignaalide abil. Lõhna tunnevad tundlatega, maitset suiste ja suus paiknevate tunderakkudega. Sihktiivalised hingavad trahheedega, mis ulatuvad kõigi seedeelunditeni. Vereringe on avatud. Süda paikneb kehaõõne seljaosas ja juhib vere pea piirkonda. Erituselunditeks on kehaõõnes paiknevad eritustorukesed, mis juhivad eritatavad ained tagasoolde. Seedeelundkond on torujas ja läbib kogu keha. On nii taim- kui ka loomtoidulisi sihktiivalisi. Suud ümbritsevate suistega hammustab putukas taimedelt lehetükke ja peenestab need, siis segab suus süljega ja neelab pugusse. Hulgipaljunemise korral tekitavad kõrbetes ja steppides suurt kahju rändtirts ja kõrbetirts, kes võivad suurel alal hävitada kogu taimestiku (EE nr. 8). Paljunemine Sihktiivalised on lahksugulised. Paarumisel viib isane oma seemnerakud emase suguteedesse.
Rohevetikad kasutavad vees olevat süsihappegaasi ja toodavad fotosünteesi käigus veeloomadele hapniku ja orgaanilisi aineid. Vesihüatsint kasutab õhus leiduvat süsihappegaasi ja amuti eritab ka hapniku õhku. Herbivoorid: Esmaste tarbijate hulka kuuluvad pisikesed troopikakalad, ja vähilaadsed. Nemad toituvad taimedest ja nende osadest, samuti ka planktonist, kes ka kuulub produtsentide hulka. Karnivoorid: Karnivoorideks nimetatakse loomtoidulisi loomi. Nendeks on Victoria järves flamingo, ahven ja krokodill. Nemad toituvad pisematsest kaladest, antud juhul kirevahvenlastest, niipalju kui neid järves veel alles on, vähilladsetest, limustest. Tipptarbijad: Krokodill kuulub ka tipptarbijate hulka. Ta toitub ainult lihast, ei söö taimseid toite. Antud ökosüsteemis toitub krokodill flamingost ja ahvenast. Ökopüramiid: (Joonis on lõpus) 5. Ökosüsteem kui tervik
Seda lima kasutavad pärismaalased noole otste mürgitamiseks. Ergas värv on hoiatuseks vaenlastele. Metsa all elab palju putukaid, kes toituvad lehekõdust. Väga palju on igasuguseid sipelgaid, nii lehesööjaid kui loomtoidulisi. Need sipelgad siin lõikavad lehtedest tükke ja tassivad neid oma pessa, kus see töödeldakse kompostiks. Komposti toodetakse oma seenekasvatuse jaoks. Inimesed ekvatoriaalsete vihmametsade alal Ekvatoriaalne kliima ei ole inimesele eriti tervislik. Pidevalt lämbe õhk väsitab ja kurnab, väga palju on igasuguseid parasiite ja haigustekitajaid
levitajatena dinosaurustele ohuks muutuda. Seda on näidanud mitmed merevaigus säilinud putukate, kes pärinevad dinosauruste väljasuremise ajastust, uurimine,» selgitas Poinard. [4] 10 Kokkuvõte Kokkuvõtteks olid Dinosaurused ühed suurimad olendid Maa peal, kes siin kunagi elanud on ning neid oli nii taimetoidulisi kui ka loomtoidulisi. Nad surid välja 65 miljonit aastat tagasi ning paljud teadlased uurivad väga täpselt, miks see juhtus ja kuidas juhtus, kuid tänase päevani pole keegi veel suutnud täpseid tõendeid mingi kindla teooria kohta leida. Küllap aga teaduse arenedes leidakse ka moodusi kuidas seda tõestada. 11 Kasutatud kirjandus 1. http://www.miksike.ee/docs/lisa/2klass/1dinosaurused/dinosaurused.htm 2
jahiaega. Nahkhiirtel on väga hea "kuulmine" - nad orienteeruvad enda poolt välja saadetud ultraheli signaalide kaja abil, mis takistustelt tagasi tuleb. Vihmametsades elab palju eredavärvilisi konni, kelle nahk on niisutatud mürgise limaga. Seda lima kasutavad pärismaalased noole otste mürgitamiseks. Ergas värv on hoiatuseks vaenlastele. Metsa all elab palju putukaid, kes toituvad lehekõdust. Väga palju on igasuguseid sipelgaid, nii lehesööjaid kui loomtoidulisi. Need sipelgad siin lõikavad lehtedest tükke ja tassivad neid oma pessa, kus see töödeldakse kompostiks. Komposti toodetakse oma seenekasvatuse jaoks. 8 Majandustegevus Amazonase jõgikond oli pikka aega inimtühi. Põliselanikke siin ei olnud, vanimad asukad jõudsid Amazonase ürgmetsadesse alles paartuhat aastat tagasi. Nende vähesed järglased elatuvad siiani
kelle nahk on niisutatud mürgise limaga. Seda lima kasutavad pärismaalased noole otste mürgitamiseks. Ergas värv on hoiatuseks vaenlastele. Metsa all elab palju putukaid, kes toituvad lehekõdust. Väga palju on igasuguseid sipelgaid, nii lehesööjaid kui loomtoidulisi. Need sipelgad siin lõikavad lehtedest tükke ja tassivad neid oma pessa, kus see töödeldakse kompostiks. Komposti toodetakse oma seenekasvatuse jaoks. Pildid: 1, 2, 4 http://www.corbis.com EKVATORIAALSED VIHMAMETSAD Mis on loodusvöönd ? Loodusvööndid on erinevate, neile iseloomulike tingimustega elukeskkonnad. Neid
niisutatud mürgise limaga.(joonis1.4) Seda lima kasutavad pärismaalased noole otste mürgitamiseks. Ergas värv on hoiatuseks vaenlastele. (joonis2.4) Metsa all elab palju putukaid, kes toituvad lehekõdust. Väga palju on igasuguseid sipelgaid, nii lehesööjaid kui loomtoidulisi. Need sipelgad siin lõikavad lehtedest tükke ja tassivad neid oma pessa, kus see töödeldakse kompostiks.(joonis1.5) Komposti (joonis2.5) toodetakse oma seenekasvatuse jaoks. 9 3.INIMTEGEVUS VIHMAMETSADES 3.1 Kuidas elada sellises kliimas Ekvatoriaalne kliima ei ole inimesele eriti tervislik. Pidevalt lämbe õhk väsitab ja kurnab,
· Paljud pisiimetajad, putukad ja kahepaiksed tegutsevad vaid ööpimeduses, kui on mõnevõrra jahedam. · Vihmametsades elab palu eredavärvilis konni, kelle nahk on niisutatud mürgise limaga. Seda lima kasutavad pärismaalased noole otste mürgitamiseks. Ergas värv on hoiatuseks vaenlastele. · Metsa all elab palju putukaid, kes toituvad lehekõdust. Väga palju on igasuguseid sipelgaid, nii lehesööjaid kui loomtoidulisi. Need sipelgad lõikavad lehtedest tükke ja tassivad neid oma pessa, kus see töödeldakse kompostiks. Komposti toodetakse oma seenekasvatuse jaoks. Inimene vihmametsas. · Ekvatoriaalne kliima ei ole inimesele eriti tervislik. Pidevalt lämbe õhk väsitab ja kurnab, väga palju on igasuguseid parasiite ja haigusetekitajaid. Külma ja põuda, mis nende arvu vähendaks, siin ju ei esine.
Neil on mitmesugused sisetoesed- looma sees olev vedelik surub vastu kehaseina lihaseid ning nii omandab loom kuju ja tugevuse , nt ussid. Mõnedel on aga tugev välistoes, keha ümbritseb kitiinainest kest, või lubiainest koda (teod). Vähkidel samuti kõva toes. Käsnadel on keha sees kõvast ainest osakesed ning okasnahksetel plaadikesed, mis kehale tuge annavad. Mõlemate liikide seas leidub nii taimetoidulisi, loomtoidulisi kui ka segatoidulisi. 2. Kiireline ja kahekülgne sümmeetria ning sellest tulenev eluviis. Näited. Kiireline sümmeetria ehk keha sümmeetria tasandeid on mitu, keha võib jagada mitmeks kaheks ühesuguseks pooleks. Enamus neist elab vees. Liiguvad aeglaselt või on koguni paiksed. Nt meritähed, meduusid, merisiilikud. Kahekülgne sümmeetria- loomal on vaid üks sümmeetria tasand, mis jagab keha kaheks ühesuguseks , paremaks ja vasakuks pooleks
jpt. Herbivoorid on siis loomad, kes toituvad taimedest ning neid kutsutakse ka ,,esmasteks tarbijateks". Tihtipeale langevad herbivoorid loomtoidulistele saagiks. Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Metsa all elab palju putukaid, kes toituvad lehekõdust. Väga palju on igasuguseid sipelgaid, nii lehesööjaid kui loomtoidulisi. Need sipelgad siin lõikavad lehtedest tükke ja tassivad neid oma pessa, kus see töödeldakse kompostiks. Komposti toodetakse oma seenekasvatuse jaoks. Karnivooridest ehk loomtoidulistest loomadest ehk ,,teistest tarbijatest" esineb vihmametsade aladel tiigreid, jaaguare, anakondasid jpt. [3] Vihmametsade loomad ja linnud on väga lärmakad, sellepärast on mets kärarikas. Samuti on loomad ja linnud erksavärvilised.
tarbijate produktsioon). LISA: Esimene aste on rohelised taimed Herbivoorid Osa kaob soojusena. Päikesekiirgus muutub soojuskiirguseks. Osa hajub. 1-4% jõuab taimedeni. Kasutegur on väike. Ehitades orgaanilise aine kasutab ta selle enese peale, et hingata. Osa kaob eritiste peale, seedimise käigus, et ehitada oma keha. Hingamine on peamine. Igasugu protsessid organismis. Loomtoidulised, kes söövad loomtoidulisi Loomtoidulised, kes söövad taimtoidulisi. Ökosüsteemis. Ainet saab öko –ja biosüsteem (organism) paljukordselt taas kasutada, lülitada ühe või teise ühendi koosseisu. Seetõttu räägime aineringest. Bio –ja ökosüsteemid võtavad mitmesuguseid aineid keskkonnast: õhust, mullast ja veest ning annavad neid jälle tagasi. Aga – kõik organismid ja ökosüsteemid vajavad väljastpoolt pidevat energia juurdeovoolu (valgus, toit), et korrastada oma
........................................... 2) .............................................................................................................................................. 3) ............................................................................................................................................... 9.11. Märkige ökoloogilise püramiidi sobivatele astmetele, kus paiknevad taimed, kus tipptarbijad. 4 punkti Põhjendage, miks on ökosüsteemis loomtoidulisi loomi biomassilt vähem kui taimtoidulisi. .................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................. ..................................................................................................................................................
............................................................. 2) ............................................................................................................................................. 3) .............................................................................................................................................. 9.11. Märkige ökoloogilise püramiidi sobivatele astmetele, kus paiknevad taimed, kus tipptarbijad. 4 punkti Põhjendage, miks on ökosüsteemis loomtoidulisi loomi biomassilt vähem kui taimtoidulisi. ................................................................................................................................................. ................................................................................................................................................. ................................................................................................................................................. 52 9.12
Mõned ökoloogid jaotavad siiski need heterotroofid kaheks: kiskjateks ja parasiitideks. Teisiti öeldes, herbivoor, kes on oma toidutaimest suurem ja sööb selle ära tervenisti, on kiskja. Herbivoor, kes on toidutaimest väiksem ja toitub selle osadest, on parasiit. Selle definitsiooni järgi oleks suur osa imetajatest herbivoore kiskjad ja enamus putukatest herbivoore parasiidid. Üks oluline tegur, mis eristab taim- ja loomtoidulisi organisme on, et taimed ei saa liikuda, loomad aga saavad. Seega peavad kiskjad (sõna klassikalises tähenduses) oma toitu jälitama või varitsema. Taimtoidulisus ei nõua väledaid jalgu, miks on siis paljud rohusööjad lausa kiiruse sünonüümiks (hobune, jänes jne.) Olla rohusööja või loomtoiduline on alternatiivid. Rohusöömine ei nõua suurt liikumist, toitu on sageli palju kuid see on energeetiliselt
lagundajatesse). * Miks ei ole toiduahelad tavaliselt kuigi pikad? --- 93 Mis on ökoloogiline tasakaal? Organismid on ökosüsteemis seotud toiduahelate ja toiduvõrgu kaudu, kus iga liigi olemasolu ja arvukus sõltub teistest organismidest. Nende seoste kaudu kujuneb ökosüsteemis looduslik tasakaal, st ökosüsteem püsib ajas enam-vähem muutumatuna. Taimede (tootjate) arvukus määrab, kui palju saab antud koosluses elada taimtoidulisi, ja neist omakorda sõltub, kui palju saab elada loomtoidulisi loomi (tarbijaid). Organismide pideva suremise ja sündimise tulemusena püsib nende hulk koosluses teatud piirides. Tasakaal organismirühmade vahel kujuneb pika aja jooksul. Väikeste muutuste korral tasakaal taastub Kui mõne toiduahela lüliga (organismirühmaga) ökosüsteemis midagi juhtub, mõjutab see ka ülejäänud lülisid. Väikesi kõrvalekaldeid esineb looduses kogu aeg ning häiritud tasakaal tavaliselt taastub. Kui näiteks saakloomade arvukus tõuseb,
annaabi.ee 
