Arhetüüp (kr arche algus + typos kuju) on kultuuri algkuju, mida areng teatud tingimustes jäljendab ja teisendab, nii et põhisisu säilib. Üksiknähtus võib küll aja jooksul eri inimeste loomingus näida erinev, kuid asja tegelik tähendus, kuju ja mõte jäävad samaks (nt eesti keel). Kollektiivse alateadvuse püsistruktuur, mis avaldub teadvuses universaalsete kujutelmadena (nt Kalevipoeg romantilise kangelasena). Loomismüüt Eesti loomismüüt, vt ,,Kalevipoeg" ,,Suure tamme laul" Lennart Meri film ,,Veelinnurahvas" soomeugrilased kui vee keskele tekkinud maad asustav rahvas. Piibel Mo 1-3 Vanakreeka müüdid maailma loomisest kaose ja kosmose, titaanide, jumalate ja inimese tekkimisest. (Vt ajalooõpik) Vanakreeka mütoloogia Küklos müüdiring, seotud ühe konreetse suguvõsa, tegevuskoha ja sageli ka konflikti arenguga.
3000 e.Kr., kui Menes ühendas Ülem-ja Alam- Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine 2920e.Kr.-332 e.Kr. Egiptuses oli oma oma võimsuse tipul. Arendati kaubandust võõraste maadega VAARAODE VÕIM Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemine. Vaaraod maeti püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja. Pojad pärisid isadelt ameti. JUMAL-KUNINGAD Vana-Egiptuse loomismüüt räägib, kuidas päikesejumal Ra saatis jumal Osirise maad valitsema. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad. ÜHISKONDLIK KORD Vana-Egiptuse ühiskond sarnases püramiidile. Orjadel ei olnud mingeid õigusi. Kõige kõrgemal positsioonil oli vaarao, siis peaminister, järgnesid kuningliku pere liikmed, kirjutajad, ametnikud, templipreestrid, käsitöölised ja talupojad. Kokku oli ühiskonnas 5 ühiskonna "pulka". KAUPADE KAALUMINE Vanad-Egiptlased ei kasutanud raha
aastateks nagu Pepi II.Tavapäraselt pärisid pojad isadelt võimu.Vaaraode naised olid samuti olulisel kohal,kuid valitsesid harva riiki.meistrid valmistasid kauneid esemeid vaaraole ja tema perele.Oma töödes kasutasid nad poolvääriskive ja kulda,mida saadi kõrbekaevandustest. Kunindlik paar näitas tihti rahvale oma rikkusi.Protsessioonid,vastuvõtud väliskülalistele ja templite külastamised olid võimalused näidata vaaraode võimu. Vana-Egiptuse loomismüüt räägib, kuidas päikesejumal Re saatis jumal Osirise maad valitsema.Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad.Jumal-kuningad osalesid paljudel tseremooniatel.nad pidid riietuma,sööma ja isegi pesema end erilisel viisil ning iga päev käisid nad templis esivanematele toitu annetamas.Inimesed soovisid, et vaaraod oleksid füüsiliselt tugevad, head jahimehed ja valmis viima sõjaväge võitudeni lahingutes.Nende alamad arvasid,et jumal-kuningad kontrollivad Niiluse voogusid ja
Niiluse and - toit, papüürus, muda (viljakas maa) Enuma Elish - Babüloonia loomismüüt, keskmes on peajumal Marduki ülemvõim ning inimeste loomine jumalate teenistusse tsikuraat - astmiktorn, astmiktempel püramiid - püramiidikujuline suurtest kiviplokkidest kõrge ehitis, mida ehitati ja kasutati selleks, et peale vaarao surma paigutada sinna tema palsameeritud, sarkofaagis keha, osa tema varast ja naine. polüteism - usk mitmesse jumalasse, paljude jumalate austamine panteon - jumalate kogum, ühe usundi jumalad tempel - jumalusele pühendatud eradatud koht, jumaluse hoone
Loomismüüdid ehk tekkemüüdid on pärimuslikud lood objektide ja nähtuste tekkimise kohta. Omaette rühma loomismüütide hulgas moodustavad kosmogoonilised müüdid: kogu teadaoleva maailma tekkimise kohta. Tunnetuslikult on loomismüüdid kultuuri jaoks oluline kogum teadmisi sellest, kuidas ja miks on asjad maailmas just niimoodi ja mitte teisiti. Sageli on loomismüüdid seotud seletusmüütidega. Loomismüütide funktsiooniks võib olla maailma asjade muutmine ja mõjutamine. Loomismüüt võib olla loits, ravimisvormel, sünnisõnad jne. Seos loomismüüdi ja loitsu vahel tuleneb animistlikust mõtteviisist, mille kohaselt on maailm (ja tema nähtused ning objektid) hingestatud. Selle mõtteviisi (uskumuse) kohaselt saab nähtusi ja objekte mõjustada suheldes nende hingega (vaimuga). Seda vaimu (või hinge) saab mõjutada, kui talle esitada tema sünnilugu. Zanriliselt võib loomusmüüt olla esitatud nii jutustusena, lauluna, tantsuna, draamana või nende seguna.
(VANIM) 14. Iseloomusta sumerite näitel muistse Mesopotaamia kosmilist geograafiat (nt P. Espaki artiklile toetudes). Missugused jumalad valitsesid teispoolsuses ja surnuteriigis? Mesopotaamia kosmiline geograagia: Taevas (An), Maa (Ki), allmaailmad (Abzu ja Kur). Su'en (Kuu), Utu (Päike). Surnuteriigis (Kur) valitses Nergal-Eresikal, Abzu oli Enki veemaailm. 15. Nimeta sumeri mütoloogia peamisi jumalusi ja too esile maailma loomisel osalenud jumalad. Missugune oli sumerite loomismüüt? Sumerite loomismüüdis sündis maailma Maa (Ki) ja Taeva (An) suguühte läbi. Maa on Ema. Taevast sadanud vihm (sperm) viljastas Maa. Sellest sündisid teised jumalad. Jumalad lõid inimesed, et nad ei peaks ise tööd tegema. Taevas (An), Maa (Ki), allmaailmad (Abzu ja Kur). Su'en (Kuu), Utu (Päike). Surnuteriigis (Kur) valitses Nergal-Eresikal, Abzu oli Enki veemaailm. 16. Mille poolest erineb sumeri loomismüüt piiblimüüdist maailma loomise kohta (1Ms 1:1-12 ehk Genesis 1:1-12)?
tähtsaimad päikesejumal Utu ja kuujumal Su'en (kaare all). Maapinnal elasid inimesed, jumalused ja olendid, kõige aktiivsemaks käsitöö, tarkuse ja Abzu (vasak tiss) jumal Enki (see joon seal on KI) ning kuningavõimu ja korda tagav jumalus Enlil. Maapinna all surnuteriik Kur (nö parem tiss), kus tegutses abielupaar Nergal ja Ereskigal koos kaaskonnaga. 15. Nimeta sumeri mütoloogia peamisi jumalusi ja too esile maailma loomisel osalenud jumalad. Missugune oli sumerite loomismüüt? Gilgames, Vanem Edda, Äiö Põhipunkte P. Espaki loengust (1) · Sumeri loomismüüt: maailma loomine taeva ja maa suguühte läbi · Rasestatud maast sünnivad põhijumalused, kellest omakorda sünnivad muud jumalad · Inimese loomine savist selleks, et jumalad ei peaks ise tööd tegema; inimese surelikuks saamine · Mesopotaamia kosmililine geograafia: Taevas (An), Maa(ema) (Ki), allmaailmad (Abzu ja Kur) · Jumalad: Su'en, Utu, Enlil, Enki ja Nergal-Ereskigal 16
oleks vaevalt kokku saanud. Pilet nr 2. 1. muistse egiptuse kuningavõim, riigi ja ühiskonnakorraldus. Egiptlased nimetasid Egiptust mustaks ja punaseks maaks, sest Niiluse ääres oli must ja viljakas muld, kuid sellest edasi laius kõrb. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemine. Vaaraod maeti püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja. Pojad pärisid isadelt ameti. Vana-Egiptuse loomismüüt räägib, kuidas päikesejumal Ra saatis jumal Osirise maad valitsema. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad. Vana-Egiptuse ühiskond sarnases püramiidile. Orjadel ei olnud mingeid õigusi. Kõige kõrgemal positsioonil oli vaarao, siis peaminister, järgnesid kuningliku pere liikmed, kirjutajad, ametnikud, templipreestrid, käsitöölised ja talupojad. Kokku oli ühiskonnas 5 ühiskonna "pulka". Muistses Egiptuses elasid inimesed küladena. Majad ehitati päikese käes kuivatatud
Müüt seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailmas ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Need esinevad juttena . Tegelasteks on sageli üleloomulikud- jumalad, loom-inimesed, heerosed. Ratsionaalse ja teadusliku. Üks vana müüditeooria, euhemerism, väidab, et müüt on väärastunud ajalugu. Selle teooria pani paika juba kolmandal sajandil üks Sitsiilia-Kreeka filosoof nimega Euphemeros. Eesti oma loomismüüt sobib väga hästi näteks (ilmalinnu laul). Mütoloogia on teatud kindlate müütide kogum. See on teadus müütidest ja nende algupärast. Müüt on defineeritud kui kõne , sõnum, semioloogiasüsteem, konnotatsiooni keel. . Elisa-Marie Kübarsepp 14 Küsimused seoses Maa ja elu tekke kohta · Kas dinosaurused olid kunagi olemas? · Miks dinosaurused välja surid · Kas jumal on olemas? · Kuidas avastati, et Maa on ümmargune? · Kuidas sai Maa endale õhu
18. Mis ajajärgust on pärit vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid? Missugused allikad vahendavad teavet sumeri mütoloogia kohta? 3000 at eKr 19. Kas ja kuidas on omavahel seotud sumerite ja akkadlaste müüdid? 20. Nimeta sumeri mütoloogia peamisi jumalusi ja märgi ära, missugused neist olid osalised loomismüüdis. Su'en-kuujumal,Utu-päikesejumal,AN-taevas,KI-maa,Enki- tarkusejumal,Nergal-surnute jumal,Abzu ja Kur-allilmad. Loomismüüt:Maailma loomine taeva ja maa suguühte läbi. Rasestatud maast sünnivad põhijumalused, kellest omakorda sünnivad muud jumalad. 21. Iseloomusta sumerite arusaamu teispoolsusest ja nimeta teist ilma valitsevaid sumeri jumalusi. Abzu ja Kur. Sumerlased uskusid, et kui satud allilma, siis sealt enam välja ei pääse. 22. Mille poolest erineb sumeri loomismüüt (nt müüdifragment Ur III ajastust) ja piiblimüüt maailma loomisest (1Ms 1:1-12 ehk Genesis 1:1-12)? An ja Ki vs Jumal 23
Enmesarra elas allilmas. *Ereskigal allmaailma kuninganna. Allmaailm asus ürgookeani Abzu all, see oli kuiv ja pime koht, millest mõnikord räägiti kui mäest, teinekord kui vaenlaste territooriumist. Ereskigal'il oli kustumatu suguiha ja ta ei lasknud kaastundel teiste vastu iialgi oma ihade teel seista. (Sellel Ereskigalil oli vist palju lapsi, täpselt ei saagi aru) OLI NERGALIGA ABIELUPAAR *Namtar Ereskagil'I ja Enlil'I poeg, saatusejumal 22. Mille poolest erineb sumeri loomismüüt (nt müüdifragment Ur III ajastust) ja piiblimüüt maailma loomisest (1Ms 1:1-12 ehk Genesis 1:1-12)? Sumeri loomismüüt Piiblimüüt Loojajumalused An ja Ki 2in1 JHWH (Jahve/Jehoova) Vett pole alguses Sügavikus on olemas vesi, mille kohal hõljub jumala vaim Valgus (taevakehad), taimestik sündis An'i ja Kõikide asjade loomine omistatud JHWH-le
Kelle muna katki läks, see oli kaotaja ja loovutas oma muna teisele. Lihavõttejänes toob mune Eestis ja saksakeelsetes maades peidab lihavõttejänes öösel mune aeda (ka majja, korterisse või rõdule) ja lapsed otsivad need üles. Komme on tänaseni elav, ehkki mõneski peres peidetakse värvitud munade asemel hoopis sokolaadimune ja ka -kujukesi. Muna Munast tekkis maailm, eeskätt tähed, kuu ja päike, samuti maa/kivid ja elavad olendid väidab loomismüüt. Maailmalinnu munetud munadest, mille see pärast pesaotsinguid rajas kuldsesse põõsasse ja hiljem hautud munad laiali pildus, tekkis nähtav maailm ja selle objektid. Eestlastel haudus salapäraselt karjateelt leitud munast välja ilmatütar, kes läks hiljem tähele või kuule mehele ja hakkas maailmaservalt üle ilma helkima. Muna leidjaks oli Salme, kelle nimi tähendab päikese tütart (läti Saule). Lihavõttemunad olid sotsiaalse suhtlemise vorm, kuulusid kinkide ja vastukinkide hulka
kellest omakorda sünnivad ülejäänud jumalad. Inimesed luuakse savist et jumalad ei peaks ise tööd tegema. An- taevas; Ki- maa; peajumal- Enki Allmaailmad: Abzu- meri maa all allmaailma kõrval; Kur- Allmaailm 21. Iseloomusta sumerite arusaamu teispoolsusest ja nimeta teist ilma valitsevaid sumeri jumalusi. The Sumerian afterlife involved a descent into a gloomy netherworld to spend eternity in a wretched existence as a Gidim (ghost). 22. Mille poolest erineb sumeri loomismüüt (nt müüdifragment Ur III ajastust) ja piiblimüüt maailma loomisest (1Ms 1:1-12 ehk Genesis 1:1-12)? Sumeri mütoloogias on loojateks taevas An ja maa Ki, piiblimüüdis aga Jehoova. Mõlemas müüdis oli alguses pimedus, sumeri müüdis aga oli olemas juba vesi. Sumeri müüdis tekkisib taevakehad ja taimed maa ja taeva suguühte järel. Sumeri mütoloogias aga piidub müüt vete poolitamise ja maa tekkimise kohta selle läbi.
taimed tekkisid ka nende suguühte tagajärjel e siis kui nad lahknesid üksteisest. 21. Iseloomusta sumerite arusaamu teispoolsusest ja nimeta teist ilma valitsevaid sumeri jumalusi. Allmaailmad: Abzu ja Kur. Piirkonda Kur läksid elama surnud, seda kohta valitses abielupaar Nergal-Ereškigal. Mägine piirkond. Abzu oli paik vete all, oletati, et seal on savist katus. Valitsejaks oli Enki, keda peeti võimasaks vee-, käsitööliste ja tarkusejumalaks. 22. Mille poolest erineb sumeri loomismüüt (nt müüdifragment Ur III ajastust) ja piiblimüüt maailma loomisest (1Ms 1:1-12 ehk Genesis 1:1- 12)? Sumeri loomismüüt. Maailma loomine toimus taeva ja maa suguühte läbi. Rasestatud maast sünnivad põhijumalused, kellest omakorda sünnivad muud jumalad. Inimese loomine savist ja jumala verest, selleks, et jumalad ei peaks ise tööd tegema – jumaluste teenimiseks. Algselt loodi inimesed pika elueaga, kuid hiljem saadi aru, et see oli viga, kuna maapind pole lõputu
Sealt said alguse kõik veekogud. Vee all oli ENKI – tsivilisatsiooni püsimajäämise jumalus (külluse ja armastuse isand). Maa all oli ka KUR – seal elasid Nergal ja Eneskigal. Kui elasid maal hästi, elasid ka maa all. Jumalatel olid sarved või sarvkroonid. Taevast sumeritel polnud. Tõenäoliselt siirdus inimene allilma füüsilise keha, mitte hingega. 15. Nimeta sumeri mütoloogia peamisi jumalusi ja too esile maailma loomisel osalenud jumalad. Missugune oli sumerite loomismüüt? Maa e Ki (naine), inimesed elasid maa peal, mis oli vees ulpiv parv või ketas, Ki’s elas palju jumalusi, tähtsaim oli Enlil (vaimude või hingede jumal). Taevas e An (mees), lasus pea kohal, taevas olid kuujumal Su’en (maagia) ning päiksejumal Utu (õiglus). Ki ja Ani suguühte tulemusena jäi maa rasedaks (vihm sajab taevast alla ja muudab maa viljakaks). Lisaks maa ja taevale on olemas maapinna all kaks kosmilist sfääri: Abzu ja Kur. Abzu on „tarkuse meri“,
Raamatus ka palju mõistatusi. 9. J. H. Rosenplänteri ja O. W. Masingu tähtsus eesti kirjandus- ja kultuuriloos. 10. Fr.R. Faehlmanni pseudomütoloogilised muistendid Baltisaksa literaatide juht Tartus. Arst. Päritolult eestlane. Tema muistendid on saksakeelsed üritab rekonstrueerida eesti muistendit/mütoloogiat. Tema muistendid said tegelikult täitsa populaarseks, eriti välismaal. 1860ndad. Eesti rahvale tutvustatakse neid muistendeid kui reaalset rahvapärimust. Loomismüüt: Jumal loob maailma tema lapsed sisustavad selle. Kristlik-kreekalik mütoloogiline süsteem. Kohamuistendid: Tartu (inspiratsioon): Toomemäe sünd, Emajõe sünd. See seob muistendid pärimusega. Kõige tähtsam tegelane tema muistendites on Vanemuine. Teised: Ilmarine, Kaleva, Vanaisa, Lämmeküne. Muinasaeg on katkendlik ja fragmentaarne. Eesti kirjanduse kauneimaid ja poeetilisemaid müüte on ,,Koit ja Hämarik"
Nt. Noa laeva lugu. Loomine: · Lausumine · Mõtlemine · Puudutamine · Sülitamine · Oksendamine · Sittumine. Mõnes inuiti loos trickster(ronk?) teeb oma pasast maailma. · Seemnepurse · Sünnitamine. Sinna juurde võib lisanduda ka oksendamine, kuna midagi läks valesti. Oksendab lihtsalt uue maailma välja. Loomislugu. Kuidas substants on mitte midagi. "Popol Vuh". Tegelikult terve eepos. Raamat, mis eliadelikku arvamust toetab, et loomismüüt on algne ja kõik teised müüdid on sellest tulnud. Tedlockil hea poeetiline tõlge. Taevas või vesi, meri on olemas. Eituse kaudu kirjeldatakse algust (polnud mägesid ega loomi...). Pimedus. Kõik on pime, aga olendid näevad üksteist, kõik on vaikne, aga nad kuulevad. Hermafrodiidne olend. Ühest küljest õeldud ja valmis. Äpardus, loomad ei suuda loojate nimesid õelda. Kohe karistatakse ka neid loomi. Sõjakate vallutajarahvaste loomislugudes lähevad Loojad
annaabi.ee 
