Viini klassikud 18. sajandi keskel kujunesid instrumentaalmuusikas uued väljendusvahendid ja vormid. Viimased olid klassitsismiajastu ratsionalistlikele ideaalide kohaselt üsna ranged ja mõistuspärased ning mõneti vastuolus vaba kunstilise väljendusega. Samas ilmus juba sajandi keskel nii muusikasse kui kirjandusse tundeline vararomantiline väljenduslaad. Uus muusikaline keel ootas aga geniaalseid loojaid, kes ühendaks vastandlikud taotlused- väljenduse ja vormi- tugevasse tervikusse. Klassikalise stiili kujunemise selles järgus keskisid esile kolm heliloojat- Joseph Haydn (1732- 1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756- 1791), Ludwig van Beethoven (1770- 1827), kellele polnud kogu Euroopa muusikapildis aastakümneid võrdseid. Me tunneme neid kui Viini klassikuid. Siiski ei moodustanud nad tavalises mõttes koolkonda: grupp oli liialt väike ja selle kokkukuuluvus nõrk. Kõik kolm esindasid er...
Mihhail Glinka Glinka sündis 1. juuni 1804 aristokraatlikku perekonda Novospasskoje külas. Tema isa Ivan Nikolajevits Glinka oli Smolenski mõisnik ja erukapten. Juba sündimisest peale oli väike Glinka oma vanematest lahutatud. Vanaema võttis ta enda hoole alla sel põhjusel, et noored vanemad ei suutnud tema esimest lapselast hoida. Misa varajane lapsepõlv vanaema juures, ülakorruse kuumaks köetud tubades, kus kärbsed kogu talve sumisesid. Aastal 1815 pandi Glinka Tsarskoje Seloo avatud lütseumi. Misa põhiliste huvide hulka kuulusid: muusika, keeled, geograafia ja joonistamine. Siiski köitis teda kõige rohkem muusika. Aasta hiljem saatis isa Mihhaili Kõrgemasse Pedagoogilisse Instituuti. Glinka oskas mängida klaverit ja viiulit. Ta maitse kujunes välja järk- järgult. Noort muusikut ei rahuldanud enam teosed, kus väline vorm ja pinnapealne sädelus domineeris sisu üle. Glinka elas aastani 1833 Itaalias,...
Maalikunstnik ja graafik Tal on lahedad pildid Tal on omapärane stiil Meeldib mõte miks ta maalib Lapsepõlves elas Navi külas Elab ja töötab LõunaEestis On õppinud geoloogiat Ainuke ametlik galerii Tallinna vanalinnas Navitrolla on tegeleb graafikaga ja maalikunstiga Ta teeb peamiselt fantaasiamaale "Anna musi" 1999 "Mis on plangu taga?" 2004 "...Ainult kass" 2004 Navitrolla looming on ka Tallinki laeval Galaxy Ning ka Gini purgil Ta on joonistanud pildid raamatule "Alice imedemaal" Kokkuvõtteks võin öelda, et mulle meeldib see kunstnik tema loomingu pärast, tema pildid on ägedad. http://www.google.ee/search? tbm=isch&hl=et&source=hp&biw=1196&bih=915&q=navitrolla&gbv=2&oq=na vitrolla&aq=f&aqi=g1g- S9&aql=1&gs_sm=s&gs_upl=37l37l0l1845l1l1l0l0l0l0l170l170l0.1l1l0 http://et.wikipedia.org/wiki/Navitrolla http://www.navitrolla.ee/
11. klassi kirjanduse eksami küsimused. Aleksandr Puskin ja ,,Jevgeni Onegin" (1799-1837) Ta sündis Moskvas aadliperekonnas, vanaisa oli abessiinlane. Esimesed kirjutised valmisid Tsarskoje Selo lütseumis ning tolleaegne looming oli kirev ja tsitaadirohke. Tihti käsitleb Napoleoni elu. Pagendusaastatel viljeles ta eleegilist lürismi. Mihalovskojes muutus tema looming uuesti ning hakkas kirjutama ajaloolisi teoseid. Suri 38 aastasel läbi duelli. ,,Jevgeni Onegin" värssromaan. Peategelane on seltskonnaelust tüdinenud Jevgeni Onegin, kes kolid Leningradist eemale mõisa. Seal ta kohtab Lenskit, kellega saab headeks sõpradeks. Lenski armastus Olga, kellel on õde Tatjana, kes omakorda armub Jevgenisse. Onegin lükkab armastusavalduse tagasi. Tatjana nimepäeva peol tantsib Jevgeni Olgaga ja armukade Lenski kutsub J duellilie: Lenski s...
Heino Eller (1887-1970) Helilooja ja pedagoog. Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Eller sündis Tartus, tema muusikaõpetaja Tartu Reaalkoolis oli Rudolf Tobias. Astus 1970. a Peterburi Konservatooriumi viiuliklassi, katkestas aga õpingud, kuna "mängis käe üle". Seejärel õppis Eller Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas(1908-1911). 1913. astus uuesti Peterburi Konservatooriumisse, nüüd juba kompositsiooni erialale. Vahepeal alanud I Maailmasõda katkestas jällegi mõneks ajaks õpingud, kuid 1920. aastal Eller siiski lõpetas konservatooriumi. 1920. a hakkas Eller tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (aastast 1973 on see kool Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool). 1940 läks Tallinna Konservatooriumi õppejõuks. Tema õpilased on olnud: U. Naissoo, J. Rääts, V. Ojakäär, A. Pärt, L. Sumera jt. Võib öelda, et võlgneme Elleri 50 aastasele pedagoogitööle praeguse eesti muusika kõrge taseme. LOOMING: H Elleri loometöö kestis 60 aastat. Ko...
Veljo Tormis (1930) Ta on sündinud Harjumaal Kuusalus. Tema isa oli köster. Tema isa tegeles ka muusikaga. Edasi läks kogu perekond Vigalasse. Veljo läks reaalkooli ja Tallinna Muusikakooli (Otsa) ning õppis seal koorijuhtimist. Sealt läks ta otse Moskvasse õppima. Moskva konservatooriumi lõpetas ta 1956.aastal. Siis hakkas ta õpetama. 1969.aastal sai ta vabakutseliseks heliloojaks. Loomingus pürgis ta eesti rahvalaulu algmaterjali poole. Tsüklid eesti kalendrilauludest: jaanilaulud, mardilaulud, kadrilaulud, vastlalaulud, kiigelaulud. Ta kirjutas laulud: ,,Vadja pulmalaulud", ,,Ingerlased", ,,Ingeri eepos", ,,Ingelaste õhtud" Arvo Pärt (1935) Ta on tuntud üle maailma. Kooli hariduse sai ta Rakverest. Muusikat õppis Rakveres. Õppis ka Tallinna Muusikakoolis (Otsa) 1963.aastal lõpetas Tallinna konservatooriumi. Ta oli uutele suundadele avatud. Teda ei lubatud koolides õpetama, sest arvati, et see muusika on liiga uudne. Ta oli endassetõm...
kunstiaastaks Looming Kristjan Raud jumaldas joonistamist Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi ja muid värve Tema loomingu aluseks oli rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel Tähtsamas loominguallikaks on ,,Kalevipoeg" Ta tõestas, et realism ei ole ainult maha joonistamine Ta kujutas loodust, külaelu, inimeste igapäeva toimetisi ja suhtlemisi ning lähtust nende meeleolust, mõtetest ja tunnetest Tema loomingutest on alles umbes 900 teost ,,Kalevipoja surm" ,,Pesu" ,,Inimene ja öö" Tänan kuulamast!
.................. 6 8. Viited ......................................................................... 7 9. Välislingid ................................................................... 7 9.1 Publikatsioon ................................................................ 7 9.2 Ajaleheartiklid ............................................................... 7 2 SISSEJUHATUS Selles kirjandis tuleb juttu Ernst Öpiku eluloost, tema loomingutest ja paljust muust huvitavast. Saate ülevaate nii isiklikust elust, kui ka välistest uudistest seoses temaga. Välja on toodud ka tema teosed ja tunnustused. 3 1.Elulugu Öpik pidi õppimise kõrvalt elatise teenimiseks töötama õpetajana. 1910-1912 tegutses aktiivselt harrastusastronoomide seltsis ,,Vega" koos Aleksander Reinbergi, vendade Oskar ja Paul Öpikuga.
Väravatornis. Minu arust oli kontserdi eesmärgiks publikule näidata, millist muusikat kuulati vanalajal, sest nad riietusid vastavalt selle aja riietusse. Hortus Musicus esitas instrumentaalmuusikat. Kõlasid ülevad ja üliõpilaslaulud H.L. Haßlerilt (Hassler). H.L Haßler sündis 26.oktoobril 1564 Nürnbergis ja suri 8.juuni 1612 Frankfurt am Mainis. Ta oli Saksamaa helilooja ja orelimängija hilisrenessanssil ja barokki algul. Samuti esitati lugusid E. Widmanni ja M. Praetoriuse loomingutest. Erasmus Widmann sündis 15.septembril 1572 Schwäbisch Hallis ja suri 31.oktoobril Rothenburg ob der Tauberis. Ka tema oli Saksmaa helilooja ja orelimängija. Michael Praetorius sündis 15.veebruaril 1571 ja suri 15.veebruaril 1621. Samuti nagu teisedki heliloojad oli ta pärit Saksamaalt ning kuulus selle riigi heliloojate nimekirja ja orelimängijaks. Hortus Musicus koosneb 10 liikmest: Andres Mustonen - ansambli juht, viiul, vioola,
Kontsertil kõlasid üliõpilas- ja ülevadlaulud H.L. Haßlerilt (Hassler). H.L Haßler sündis 26.oktoobril 1564 Nürnbergis ja suri 8.juuni 1612 Frankfurt am Mainis.. Ta oli Saksamaa orelimängija hilisrenessanssil ja helilooja barokki algul. Michael Praetorius sündis 15.veebruaril 1571 ja suri 15.veebruaril 1621. Temagi oli pärit Saksamaalt ning kuulus selle riigi heliloojate nimekirja ja orelimängijaks. Samuti esitati lugusid E. Widmanni ja M. Praetoriuse loomingutest. Erasmus Widmann sündis 15.septembril 1572 Schwäbisch Hallis ja suri 31.oktoobril Rothenburg ob der Tauberis. Tema oli Saksmaa orelimängija ja helilooja. Hortus Musicus koosneb 10 liikmest: Andres Mustonen - ansambli juht, viiul, plokkflöödid, viiola; Olev Ainomäe – pommerid, šalmei, plokkföödid, oboe, krummhornid; Imre Eenma – violone, gamba, kontrabass; Valter Jürgenson – tromboonid; Tõnis Kuurme– dulcian,
klaverile nr 3 op 2 nr 3 C-duur „Allegro assai”. Selle teose vältel kõlab läbi see üks ja sama viis, mis alguses. Teose keskel on väga vaikselt, madalalt ning mulle tundus, et isegi kuidagi kurjakuulutav osa, kuid siis kõlab jälle läbi see alguses mängitud viis. „Allegro assai” jäi mulle ilmselt kogu kontserdi vältel kõlanud paladest kõige paremini meelde. Mina arvan Naily poolt esitatud heliloojate Beethoveni, Schuberti ning Brahmsi loomingutest ainult hästi. Kuigi olen varasemalt põhikoolis tutvunud antud heliloojate teostega, ei ole neist ükski mulle meelde jäänud. Ent nüüd klaverikontserdil kuulates, tundsin taasavastamisrõõmu, et varasemad õpingud pole aiataha läinud. Mõned teosed tundsin siiski ikka ära. Veidi võhiklik on küll öelda, kuid minu arvates olid esitatud teosed mõnevõrra sarnased, mõned küll paistsid teiste hulgast silma, kuid samas mõned olid sarnase kõlaga.
veel laval veel Olev Ainomäe, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Tõnis Kaumann, Tõnis Kuurme, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Anto Õnnis ja Taavo Remmel. Hortus Musicus esitas instrumentaalmuusikat. Kõlasid ülevad ja üliõpilaslaulud H.L. Haßlerilt (Hassler). H.L Haßler sündis 26.oktoobril 1564 Nürnbergis ja suri 8.juuni 1612 Frankfurt am Mainis. Ta oli Saksamaa helilooja ja orelimängija hilisrenessanssil ja barokki algul. Samuti esitati lugusid E. Widmanni ja M. Praetoriuse loomingutest. Erasmus Widmann sündis 15.septembril 1572 Schwäbisch Hallis ja suri 31.oktoobril Rothenburg ob der Tauberis. Ka tema oli Saksmaa helilooja ja orelimängija. Michael Praetorius sündis 15.veebruaril 1571 ja suri 15.veebruaril 1621. Samuti nagu teisedki heliloojad oli ta pärit Saksamaalt ning kuulus selle riigi heliloojate nimekirja ja orelimängijaks. Kõige huvitavam minu jaoks olid just need pillid, millega mängiti. Olin osasid pille varem
Referaat Wolfgang Amadeus Mozart Koostaja:Annika Lettens 17.10.09 Sisukord 1.Mozarti elulugu........................................................................... ......lk-2 2. loomingutest.................................................................. ...................lk-3 3.veel huvitavat Mozartist...................................................................lk-4 4. kasutatud kirjandus........................................................................ ...lk-5 elulugu Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid
Mees, kes teadis ussisõnu Andrus Kivirähk Taavi Tammekivi 10B klass Tabasalu Ühisgümnaasium Sisukord 1 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Kokkuvõte 4. Mõtteterad teosest 5. Info autorist ja tema loomingutest 6. Minu enda arvamus 7. Midagi huvitavat veel Kokkuvõte 2 Metsas elav rahvas oskas veel ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod olid nagu vennad. Ussisõnu hakatakse unustama aja möödudes. Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergelt loomi tappa, kuna loomad allusid ussisõnadele
SISSEJUHATUS Igal ajastul on olnud Eestis palju silmapaistvaid kirjanikke ja luuletajaid. Mõned neist on vähem silmapaistvamad, teiste teosed on jälle väga tuntud. Kersti Merilaas on oma aja üks armastatumaid luuletajaid, näite- ja lastekirjanikke. 2 Ta on kirjutanud päris palju teoseid terve oma elu, kirjutamist alustas juba päris noorelt. Järgnevas tahaksingi anda pisut põhjalikumat ülevaadet Kersti Merilaasi elust ja tema loomingutest. I KERSTI MERILAASI ELU 1.1. Kersti Merilaasi lapsepõlv Kersti Merilaas (sünd. Eugeenia Mooberg 24.11.19138.03.1986) sündis Narvas. Aastani 1917 elas ta Peterburis ja hiljem Väike-Maarja ümbruses. 3 Merilaasi ema Anna sünd. Kobbin ja isa Jaan Johannes Mooberg abiellusid Peterburis 17.mail 1907. Kooselu kestis vaevalt pool aastat. Jaan Mooberg, kes oli sündinud 1877, pärines Rakvere maakonnast Vao vallast
kujundid. Tema teosed oli mõjutatud orfismist ( kubismi erivorm millel on futurismile omaseid jooni (dünaamilisus); oluline värv, kontrastsete värvipindade kõrvuti asetamisega luuakse mulje rütmist ja liikumisest.) ja kubismist, lisaks sai Marc inspiratsiooniVan Gogh´i loomingutest . 1)punased hirved 2)suured sinised hobused Alexei von Jawlensky Omandas Venemaal ohvitserikutse peale seda läks ta Münchenisse kunsti õppima. Tema teostel on foovidest inpireeritud värvikasutus. Ta maalis bütsantsi ikoonide laadis vene talupoegi. Enamus Jawlensky teoseid olid värvilised portreed kuid ta tegi ka abstraktseid kubistlikke maale.
KOOL EKKE MOOR Referaat Koostaja:NIMI 2010 Sisukord · Sisukord.....................................................................................1 · Sissejuhatus................................................................................2 · Autorist ja tema loomingutest....................................................3 · Raamatu kokkuvõte....................................................................4 · Minu arvamus.............................................................................7 · Kasutatud kirjandus....................................................................9 2 Sissejuhatus
väljamõeldis või tõelised -kauged maad, ajaloo põnevad intriigid, ootamatud ja sageli raskesti seletatavadd juhtumid ning eriliste võimetega kangelased, kes suudavad võitjaina väljuda lootusetustki olukorrast -ajaloolise romaani rajajaks sai Soti-Inglise kirjanik Walter Scott, tema tuntuimad romaanid on Sotimaa ajalugu kajastav ,,Rob Roy" ja ja võitlusest ülemvõimu pärast Inglismaal ,,Ivanhoe"- romaane tõlgiti paljudesse keeltesse -tema loomingutest kujunes välja uus kirjanik James Fenimore Cooper, ta tõi täiesti uue temaatika, oluliseim koht tema kirjaduspärandis on Nahksuka Jutud kuhu kuuluvad romaanid: ,,Pioneerid", ,,Viimane mohikaanlane", ,,Preeria", ,,Rajaleidja", ,,Hirvekütt" -ülimalt populaarseks kujunes Pseudoajalooline romaan, kus edastati ajaloolisi sündmusi, selle stiili tuntuim esindaja on Alexandre Dumas kelle suurimad romaanid on ,,Kolm musketäri" ja ,,Krahv Monte Cristo", leidub isegi filmidena KÜSIMUSED!!!
teenistus seal siiski kõige halvem, Eestis oli ta aga muutund "unpersoniks", tema nimi, nagu Tuglase, Semperi või Suitsu nimi oli kustutatud raamatutest. Tema arusaamad kunstist ja kirjandusest olid lapsepõlves kaugel sellest, mida võiks tulevasest kirjanikust oodata. Enamus eesti luulet ei huvitand teda üldse, kui jätta kõrvale Loomingutest leitud arbujate vormikindlad salmid. Talle meeldisid aga näiteks mõned venekeelsed laulud nagu Ristleja Varjaag ja teised, mida siis omaette ka laulda püüdis. Lauluannet tal ei olnud ja küllap laulis valesti, eriti ka selle tõttu, et sageli ta laulu viisi ei teadnudki. Nii oli näiteks vana partisanilauluga madrus ?eleznjakist. Tema muud lapsepõlveharrastused peale valimatu lugemise olid samuti kirjandusest kaugel
Koidula 26 etendas 3 näidendit, mis tõid saali publikut täis ja rahvale väga see meeldis. Nendeks näidenditeks olid ,,Kosjakakased ehk Maret ja Miina", ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" ja ,,Saaremaa Onupoeg". Koidulal oli ka kirjavahetusi tuntud Eesti inimestega. Näiteks oli selleks FR. R. Kreutzwald. Temaga olid Koidulal väga tihedad kirjavahetused, mis rääkisid teatrist ja oma loomingutest ja teostest. Veel suhtles Koidula Carl Robert Jakobsoniga. Ta andis Lydia Koidulale nõu teatri asustamiseks. Need mõlemad mehed oli ka rahvusliku liikumise tegelased. Peale nende kahe mehe oli Koidulal kirjavahetus Antti Almberg - Jalavaga. Suhted nende vahel muutusid isiklikuks kui Soomes oli näljahäda ja ,,Eesti Postimees" saatis väikese abisumma raha millele ajalehe ,,Uusi Suometari" peatoimetaja Antti Almberg - Jalavaga väga tänulikult. Kui
Koidula etendas 3 näidendit, mis tõid saali publikut täis ja rahvale väga see meeldis. 30 Nendeks näidenditeks olid ,,Kosjakakased ehk Maret ja Miina", ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" ja ,,Saaremaa Onupoeg". Koidulal oli ka kirjavahetusi tuntud Eesti inimestega. Näiteks oli selleks FR. R. Kreutzwald. Temaga olid Koidulal väga tihedad kirjavahetused, mis rääkisid teatrist ja oma loomingutest ja teostest. Veel suhtles Koidula Carl Robert Jakobsoniga. Ta andis Lydia Koidulale nõu teatri asustamiseks. Need mõlemad mehed oli ka rahvusliku liikumise tegelased. Peale nende kahe mehe oli Koidulal kirjavahetus Antti Almberg - Jalavaga. Suhted nende vahel muutusid isiklikuks kui Soomes oli näljahäda ja ,,Eesti Postimees" saatis väikese abisumma raha millele ajalehe ,,Uusi Suometari" peatoimetaja Antti Almberg - Jalavaga väga tänulikult. Kui
1) Esteetika – Tegeleb ilu olemuse ja mõtte uurimisega ning sellega seonduvalt ka kunsti puudutavate küsimustega. Mis on ilu? Millised printsiibid, struktuurid ja omadused teevad asja ilusaks? Kas ilu saab hinnata objektiivselt või on kõik subjektist sõltuv? Mis mõte on kunstiteosel ja kas selle ilu on üldse oluline? Milline on kunstniku loomus? Millised printsiibid panevad kunstiloomingut eristama teistest tegevustest ja loomingutest? Jne. Poliitikafilosoofia – Tegeleb riigi ning ühiskonna olemust ja mõtet puudutavate küsimustega. Kas meil on üldse vaja riiki? Milline on indiviidi suhe riigiga? Mille pinnalt on riik tekkinud? Miks peaksime riigile alluma? Kui vaba saab või tohib olla inimene riigi raames? Millised on kodaniku poliitilised õigused? Jne. Keelefilosoofia – Tegeleb inimese ja keele vahekorra uurimisega. Mis on keel? Mida tähendab
annaabi.ee 
