Hollandi maalikunstnik Johannes Vermeer sündis 31. oktoober 1632. aastal Delftis. Tema elukutse valikut mõjutas ta isa, kes oli siidkangur, võõrastemaja peremees ja kunstikaupmees. Jan Vermeeri peetakse Leonardo Brameri õpilaseks. Peale isa surma aastal 1652 jätkab ta isa tööd kunstikaupmehena. Aasta hiljem võtab ta vastu katoliku usu, abiellub ja võetakse vastu Delfi maalijate gildi. Aastatel 1662 ja 1670-1671 juhib ta maalijate gildi. Varasel loomeperioodil tegeleb ta ajloolise maaliga. Kujutab episoode Piiblist, mütoloogiast, antiik-ja kaasaegsest ajaloost, aga olustikustseene (nt. ,,Kupeldaja"). Teda on mõjutanud itaalia kunstnikud. Maali ,,Kupeldaja" maalib Vermeer Rembrandti hele-tumedas maneeris. Aastal 1960 muutub aga Vermeeri ruumi- ja valguskäsitlus Pieter de Hoochi mõjutusel hoopis teiseks. Valgus langeb ühtlaselt selgelt struktuuritud ruumides. Figuur nihkub esi - või keskplaanilt tagapaanile (nt
Emil Nolde (sünninimi Emil Hansen; 7. august 1867 15. aprill (1956) oli saksa maalikunstnik. Emil Nolde kuulus ühe esimese liikmena ekspressionistide rühmitusse Die Brücke 1906 aastal.Emil Nolde oli lihtrahvaga poeg, kes elavasid Schleswig rannikul Saksamaal (Taani piiri ääres). Emil Noldet peetakse üheks kõige silmapaistvamaks ekspressionistlikku maalikunstnikuks. Portreed mängivad olulist rolli kunstniku loomingus, eriti tema varajasel loomeperioodil. Nende aastate jooksul, mil Nolde kunsti laagerdus, oli ta rikastatanud uuenduslikku jõudu, mis inspireeris hiljem kunstnike. (20 saj) 21. aastasena kolis ta Müncheni. Tema töö oli seotud nikerdamisega ehk siis kaunistas mööblile liiste. Ta õpetas käsitööd kuus aastat. Sveitsis hakkas ta maalima konservatiivses stiilis maale. Ta hakkas 31. aastaselt õppima kunstiõpetust täiskohaga. Kunst viis 1898 aastal ta tagasi Müncheni ja korraks Pariisis ja
Neoimpressionism, puäntillism, divisjonism Sümbolism Modernism Avangardism Postimpressionism Termini autoriks kriitik Roger Fry 1910. Postimpressionismi all vaadeldakse kunstnike loomingut, kelle loomingus on olnud impressionistlik periood, kuid kes on impressionistlikke põhimõtteid isikupäraselt edasi arendanud. Vincent van Gogh (1853-1890) Hollandi päritolu, õppinud teoloogiat ja tegutsenud jutlustajana Kunstis autodidakt Esimesel loomeperioodil tume koloriit, sotsiaalsed teemad 1880ndate keskel Pariisi viibides tutvus moodsa kunsti ja kunstnikega Vincent van Gogh, "Kartulisööjad" (1885) Vincent van Gogh, "Päevalilled" (1888) Vincent van Gogh Alates 1888 asus Arles´i, kus lõi suurema osa loomingust Provance´i maastikud, linnavaated, korduvad motiivid 1890 haiglas jätkas intensiivselt maalimist Vaba pintslitõmme, intensiivne, särav värv Ekspressionistide eelkäija
1653. aastal abiellus Catarina Bolnesiga Goudast. 1655.a astus täieõigusliku maalijana Püha Luuka gildi liikmeks. Arvatakse et õppis Delfti maalija Leonard Brameri juures. Vermeeri elust Ei maalinud kunagi rohkem kui kaks pilti aastas Oli 11 lapse isa. Pärast isa surma, võttis üle ta ameti kunstikaupmehena. Rahalistes raskustes Vermeer suri 43. aastasena oma sünnilinnas. Looming Varasel loomeperioodil alustas mütoloogiliste ja religioossete stseenide maalimisega . Hiljem hakkas viljelema olustikumaali, mis on teinud ta ka kuulsaks. Tööd on väljenduslikud ning maalitud armastusega üksikdetailide vastu. Lemmikteemadeks on linnavaated, uhked interjörid idamaiste vaipade, pärlite ja turbanitega ning samuti inimesed. Eripäraks on äärmiselt selge ülesehitus, mis on geomeetriliselt väga täpne ja korrapärane. Looming
alateadvuse ja sisemiste läbielamiste vastu. Muusikasse tekkisid ekpressionistlikud ilmingud juba Straussi ooperites ja Mahleri sümfooniates, kuid ekspressionismi kuulsaim esindaja oli Arnold Schönberg. Arnold Schönberg (1874 - 1951) Autria helilooja. Ta tegutses Viinis, hiljem Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides. Schönberg oli suurim muusika uuendaja 20. sajandi esimesel poolel. Tema loometegevus jagunes kolme perioodi. Alustas hilisromantilise stiiliga, jõudis helilooja teisel loomeperioodil ekspressionistliku väljenduseni.Schönberg võttis muusikas kasutesele uue nähtuse, atonaalsuse. Atonaalses muusikas loobutakse helistikest, mis muudab teose kõla dissoneerivaks, närviliseks ja ebakindlaks. Tähtsamad teosed olid lühiooper "Ootus" (1909), melodraama "Kuu - Pierriot" (1912) Atonaalne muusika hakkas heliloojale ammenduma ja ta leidis midagi, mis atonaalsusele oma raamid seab. Peale 10 aastast pausi, tuli Schönberg välja uue komoneerimismeetodiga, milleks oli
Üleminek realismilt impressionismile ei olnud siiski teistes maades nii selge, kui Prantsusmaal. Eesti kunstis avaldusid impressionismi mõjud ANTS LAIKMAA (1866-1942) ja eriti PAUL BURMANi (1888-1934) loomingus. Prantsuse kunstnikud impressionistid: Claude Monet, Pierre Auguste Renoir, Camille Pissarro, Alfred Sisley, Berthe Morisot, Armand Guillaumin, Frédéric Bazille - algne sõpruskond, Edgar Degas, Paul Cézanne, Édouard Manet - impressionistlik stiil teatud loomeperioodil. MAALIDE TEMAATIKA esiplaanil loodus, ka olustikupildid, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust. Kasutasid heledaid puhtaid pastelseid värvitoone ning vaba pintslitehnikat, maalisid vabas õhus, jäädvustasid hetkelisi muljeid, ei maalinud niivõrd esemeid kui just valgust ja õhku,loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest, mustadest värvidest, kujutasid juhuslikku lõiku elust, loobusid rangest kompositsioonist.
1. impressionistide näitus oli 1874.a. Pariisis Algaastatel taotlusi ei mõistetud, kriitika oli halvustav Nimetuse "impressionism"(mulje) võtsid kriitikud kasutusele pilkena Prantsuse kunstnikud impressionistid Claude Monet Edgar Degas Pierre Auguste Renoir Paul Cézanne Camille Pissarro Édouard Manet Alfred Sisley impressionistlik stiil Berthe Morisot teatud loomeperioodil Armand Guillaumin Frédéric Bazille algne sõpruskond Claude Monet maal "Impressioon. Päikesetõus" andis voolule nime. Impressionistlik maalitehnika Kasutasid heledaid puhtaid pastelseid värvitoone ning vaba pintslitehnikat maalisid vabas õhus, jäädvustasid hetkelisi muljeid ei maalinud niivõrd esemeid, kui just valgust ja õhku loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest, mustadest värvidest
klaveripalast, mis kuuluvad tänapäevalgi klaveripedagoogide raudvarasse. Lavamuusikast on populaarsuse võitnud muinasjutuaineline ooper ,,Hertsog Sinihabeme loss", impressionistliku koloriidiga ballett ,,Puust prints" ja pantomiimballett ,,Võlumandariin". Muusika hoogsa energia ja eredate rütmikujundite poolest on viimast võrreldud Stravinski ,,Petruska" ja ,,Kevadpühitsusega". Bartóki instrumentaalmuusika filosoofilisem ja enimesitatud osa on kirjutatud hilisel loomeperioodil, mis hõlmab helilooja 10 viimast eluaastat. Ta on loonud nii kammermuusikat kui ka instrumentaalkontserte, ent populaarseim tema instrumentaalteostest on 1943. aastal loodud Orkestrikontsert. Teos on kirjutatud suurele orkestrikoosseisule ning orkestripartiide keerukus seab mängijatele suuri nõudmisi. Bartók on paljude folkloorialaste uusimuste autor ning osa neist on valminud koostöös teise väljapaistva Ungari helilooja Zoltán Kodáliga. Dmitri Sostakovits (1906-1975)
Marie-Henri Beyle (tuntud kirjanikunime Stendhal järgi; 23. jaanuar 1783 Grenoble – 23. märts 1842 Pariis) oli prantsuse kirjanik. Veetnud lapsepõlve väikeses Alpi mägikülas Grenoble'i lähedal, astus Beyle noore mehena Napoleoni väkke ja osales ka 1812. aasta sõjakäigul Venemaale. 1814. aastast elas peamiselt Põhja-Itaalias, esmalt Milanos. 1831. aastast oli kirjandusliku tegevuse kõrvalt ka Prantsuse konsul Civitavecchias ja Triestes. Varasemal loomeperioodil kirjutas peamiselt biograafiaid, kus kuulsate heliloojate (Haydn, Mozart, Rossini jt) seas oli ka Napoleoni elulugu (1817–1818). Stendhal kirjutas ka esseid nt. maalikunsti ajaloost Itaalias, aga ka armastusest, samuti mitmeid reisikirju ("Jalutuskäigud Roomas" jt). Ta oli üks esimesi kriitilise realismi esindajaid kirjanduses, propageeris teostes ka romantismi ja ründas valitsevat reaktsiooni. Tähtteosteks kujunesid
alates olid need ülimenukad.Loome algperioodil kirjutas ta isegi 2ooperit aastas.1871-1887.s.o.16 aastat ei kirjutanud ta midagi vaid asus elama maale,kus töötas koos talupoegadega põllul.Veel vanas eas jättis ta maha ooperiteatri toredad kullast säravad saalid,et minna hommikuti,kõbla õlal,koos talupoegadega põllule.Peale 80.eluaastat loob ta aga äkki lühikese ajaga kaks ooperit-,,OT HELLO"ja"Falstaff",mõlemad Shakespeare`i ainetel.Verdi esimese loomeperioodil tuntumad ooperid on: ,,Trubaduur","Traviate",Maskiball",Don Carlos","Aida","Rigoletto","Nubucco".Nagu Wagner nii ka Verdi uuendas ooperit,ent pidas siiski tähtsaks lauluhääle valitsemist orkestri üle.Ooperite sisuga muutis Verdi oma kunsti rahvusliku vabadusvõitluse relvaks. PJOTR TSAIKOVSKI(1840-1893) P.Tsaikovski on üks tuntumaid vene muusikaklassikuid.Sündinud hariduslembeses peres ja lõpetanud kohaliku maakooli ,siirdus T.õppima Peterburi õigusteaduse tehnikumi
Kuna aga teaduslikku teadmist mõisteti just sellise teadmisena ja inimvaim näis eelpool nimetatud teadustes ka faktiliselt olevat niisuguse teadmiseni jõudnud, siis ei paistnud jäävat muud alternatiivi kui eeldada, et puhas mõistus kätkeb endas eeldusi kujundada osutatud 1 Andrus Tool/Klassikaline saksa filosoofia/FLFI.01.020. karakteristikutega teadmist. Ka Kant jagas oma “eel-kriitilisel” loomeperioodil seda ratsionalistlikku seisukohta. Ratsionalistlik traditsioon eeldas, et inimmõistus kätkeb endas võimet kujundada kogemusest sõltumatult üldiseid ja paratamatuid mõisteid, millest on tuletatav teaduslik teadmine kogemusobjektide kohta. Niisuguste mõistetena käsitleti filosoofia traditsioonis juba pikka aega käibinud mõisteid nagu põhjuslikkus, substants jt. Oma “kriitilisel” loomeperioodil tõstab Kant lisaks empirismile ja ratsionalismile esile veel teist
Inglismaal (Dickens, õed Bronted) ja Venemaal ( Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov ) Realism- kirjanduse ja kunstisuund, mis püüdleb reaalsuse võimalikult tõepärase kujutamise poole ning käistleb tegelikkust nii, nagu see näib tavalisele inimesele, väldib idealiseerimist, romantilisust, erakordsete inimeste ebatavaliste kirgede kujutamist 2.Stendhal Prantsuse realismi varasemaid esindajaid. Esimesel loomeperioodil olid tema põhizanriteks biograafia, essee ja reisikiri, muu hulgas kirjutas ta isiklikult läbielatud õnnetu armastusega seonduva essee ,, Armastusest." Kirjandusellu sekkus ta romantikuna. Eriti vääris tema arvates järgimist Shakespeare´i viis uurida elu ja ümbritsevat maailma. Ta rõhutas, et kunst peab näitama seda uut, mis on tulnud inimeste ellu, vaata tulevikku, ütlema inimesele tõtt, mitte neid väljamõeldistega uinutama. Tõelise tunnustuse sai ta alles pärast surma
· 1833 ,,Eugenie Grandet" · 1834 ,,Isa Goriot" Raha ja eetika Tegevuspaik Pariis, Vauqueri pansion Vaesus Goriot, Rastignac, Vautrin Stendhal (1783 1842) · Kodanikunimega Marie Henri Beyle · Koolis torkas silma erakordsete võimetega matemaatikas ja kunstis · 17-aastaselt astus Napoleoni teenistusse ning osales keisri sõjakäikudel · Kirjutamist alustas Itaalias, 1814. aastal. Elas ka seal. · Esimesel loomeperioodil olid põhizanriteks biograafia, essee ja reisikiri · Isiklikult läbielatud õnnetu armastusega seonduv essee ,,Armastusest" (1822) · Kirjandusellu sekkus Stendhal romantikuna · Jagas inimesi punasteks ja mustadeks. Punased olid patrioodid ja Napoleoni pooldajad. · ,,Racine ja Shakespeare" (1823) vastandas kuulsat näitekirjanikku ja prantsuse klassitsismi suurkujule Jean Racine'ile. Tuleb näidata inimestele asju nii, nagu on · Järgis Shakespeare mõtlemist
kontsertteos, mis eeldas keskendunud kuulamist. Haydni 104 sümfooniast on kuulsamad 12 “Londoni sümfooniat”, kuus “Pariisi sümfooniat” ja “Lahkumissümfoonia”. Mitu sümfooniat on saanud tunnusnime mõne iseloomuliku kunjundi järgi (“Leinasümfoonia”, “Jaht”, “Kana”, “Sümfoonia timpanilöögiga” jm). Pealkirjad aga ei viita kunagi muusika programmilisele sisule ega pärime enamasti Haydnilt eneselt. Varasel loomeperioodil püüab Haydn sageli kuulajat šokeerida rahutute rütmifiguuride, harjumatu harmoonia ja ettearvamatu dünaamikaefektidega. Romantilist tundearengut lisab sagedane moll- helilaad. Hiljem hakkab helilooja otsima tasakaalu vaba väljenduse ja korrastatud vormi vahel. Haydni küpseid sümfooniaid iseloomustavad I osa aeglane sissejuhatus, sonaadivormis kiiretempoline I ja IV osa (viimases kasutas tihti rahvamuusika
saab halvalt süüa, magamisase on kehv, õiendatakse pidevalt jne.). Jõulude ajal kirjutab ta kirja vanaisale, et to ta seal ära viiks. Mõisas õpetati teda kunagi kirjutama, kui ta ei oska kirja saata ja kiri ei jõua kunagi vanaisale. Selles novellis puudub Tsehhovile omane niiöelda "väike inimene".Tegu on autori teise loomeperioodi lühinovelliga, mis paneb lugeja peategelasele kaasa tundma. Novellis "Vanka" hakkab lugejana peategelasest kahju. Selle loomeperioodil esinesid Tsehhovil sarnased, tõsiseid eluprobleeme kujutavad novellid (sotsiaalpsühholoogilised teosed). Selle perioodil pidas Tsehhov kõige süüdlaseks pärisorjust ja selles teoses on Vanka pärisorja lapselaps ning seega peaaegu kirjaoskamatu. Rääkimata teadmistest kirja saatmise kohta. Sissejuhatus Kirjeldatakse Vanka ettevalmistusi kirja kirjutamiseks. Sõlmitus Vanka hakkab kirja kirjutama. Kulminatsioon Vanka kirjutab aadressi koha peale "külasse vanaisale".
,,Itaalia capriccio" ,,Jevgeni Onegin" ,,Jolanthe" ,,Luikede järv" ,,Uinuv kaunitar" ,,Pähklipureja" tsüklid ,,Aastaajad" ja ,,Lastealbum" Edward Grieg : (1843-1907) Grieg sündis ja suri Bergenis. Ta õppis varakult selgeks klaverimängu, 1858. Aastal kuulis teda Norra populaarne viiuldaja ja helilooja Ole Bull ning soovitas poisil jätkata õpinguid Leipzigis. 1858-1862 õppiski Grieg Leipzigi konservatooriumis klaverit, muusikateooriat ja kompositsiooni. Varasel loomeperioodil olid tema suurimateks eeskujudeks Schumann ja Mendelssohn. 1863-1865 elas Grieg Tanis , kus jätkas kompositsiooniõpinguid kuulsa Taani helilooja Niels Grieg käe all. 1867. Aastal abiellus Grieg oma nõo, laulja Nina Hagerupiga, kes oli talle inspiratiooniallikaks paljude laulude loomisel. Aastal 1885 rajas ta Troldhaugenisse, 6km kaugusel Bergenist villa, kus praegu asub Griegi majamuuseum, mis on Norra 1 populaarsemaid turismiobjekte.
Gondola 1508 1580), Michelangelo Roomas (arhitektuur, skulptuur, maal). 25. Iseloomustada Vergiliuse ja Ovidiuse rolli ja nende teoste tähtsust antiigipärandi jälgimise eri perioodidel. Eriti keskajal oli Ovidius koos Vergiliusega antiikaja autoritest üks loetumaid, tema "Metamorfoose" peeti aga paganlikuks piibliks. "Metamorfoose" võibki pidada luuletaja põhiteoseks: see mütoloogilistele pärimustele toetuv eepiline ahelpoeem valmis tõsisele luulele pühendatud loomeperioodil - pärast noorusaastaid, mil Ovidius viljeles armastusluulet, ja enne pagendust. Ometi ei tohi alahinnata ka Ovidiuse armastusluulet, mis oli rooma kirjanduse erootilise luulesuuna tipuks. Pyramos ja Triste Shakespeare sai inspiratsiooni. Vergilius (Aeneis) kangelane, kes tuleb Trooja sõjast ja asutab missioonitundest paikkonna, millest saab rooma linn. Keskajal kujutati kangelast jumalakartlikult. 26. Milliseid põhimõtteid propageeriti barokiajal suhtumises antiiki?
Tõsimeelselt, tulvil respekti läheneb ta loodusele, otsib looduslähedast, kõlbelist rikkumata inimest. Kunstnikku köidab inimkeha plastiline rikkus, vormida ja joonte ilu, ta vaatleb inimest kui looduse meistriteost. Oma suunamuutusele on Viiralt ise loonud poeetilise võrdpildi eksliibrises hollandi kollektsionäärile Ants van der Kuylenile (1936), milles deemonid taanduvad madonnakuju ees. Sellist fantaasiamängu, nagu selles Viiralti ilusaimas eksliibrises, kohtame uuel loomeperioodil tema pisigraafikas ja visandeis. Suuremates töödes on fantastiline element allutatud natuurile. ,,Olen realist", nii tavatsenud Viiralt vanemas eas vastata küsimusele kreedo kohta. Ei saa öelda, et nägemuslikkus oleks tema teostest nüüd kadunud; Viiralti lehtede paremikus avaldub see pigem sügavamalt ja peenemalt kui seni: tarvitseb vaadata selliseid lehti nagu ,,Claude" (1936, puugravüür), ,,Maastik Pariisi lähedal" (1937, ofort), ,,Lamav tiiger" (1937, pehmelakk).
See kuulub Voltaire ajalooalaste teose hulka. Ta kirjutas ajalooalaseid töid ka. Siin torkab silma jälle tema suur idahuvi- indi ja hiina jms vastu. Ei käsitle mitte aint Euroopa rahvaste ajalugu, vaid kogu teos on suunatud Kristliku ajaloo filosoofi Bossuet vastu. Voltaire hinnang ajaloole tagasivaates on pessimistlik. Ajaloos on palju vigu ja seal on fanatismi ilminguid jne. Sealt tuleb ka tees, et ajalugu tuleb tunda selleks, et õppida ajaloo vigadest. Oma viimasel elu- ja loomeperioodil kirjutab mitmesugustes zanrides ja väga erinevaid teosed- lühikesi ja pikki. Mitmekesine ja viljakas lõpuperiood. Ta on kirjutanud draamasid , aga kirjutab ka teatriteoreetilisi asju. ,,pöördumine kõigi Euroopa rahvaste poole" jne. Süveneb tema Shakespeare huvi ja selgemaks muutub vastandus Prantsuse klassitsimiga? Toimub pidev areng ja idamaateema koguaeg jätkub. Kõigis neis draamades on ühtteis uut. Tuuakse sisse uusi väljendusviise jne. Tulevad mängu ka uued süzeed- keskaeg
annaabi.ee 
