Matemaatiline ehk sümbolistlik loogika on õpetus, milles käsitletakse mõisteid ja nendevahelisi seoseid modelleerituna teatavas märgisüsteemis. Matemaatilise loogika esmategija oli saksa matemaatik ja loogik G.W.Leibniz (1646-1716). Siiski ei ole selle õpetuse väljaarendamisel niivõrd kaalukad ühe mehe teened nagu seda eespool on rõhutatud. Matemaatilise loogika teooria tegemisega on seotud olnud paljud inglise, prantsuse, saksa filosoofid-loogikud-matemaatikud XIX sajandi keskpaigast kuni tänapäevani. Modaalne loogika on kujunemisjärgus olev loogikateaduse haru, milles otsustuste analüüsimisel lähtutakse nende usaldusväärsuse tasemest ( s.o. subjekti ja predikaadi vahelise seose määrast).. See võib varieeruda nõrgast tugevani, võimalikust paratamatuseni. Öeldust lähtuvalt modaalses loogikas käsitletakse problemaatilist, assertoorilist ja apodiktilist arutluse taset.
ei tea." 1142. aastal ta suri palavikku ja nahahaigusesse. Esmalt maetud St. Marcelisse, viidi tema säilmed peagi Parakleeti Héloise'i hoolde. Praegu on kahe armastaja haud surnuaias Cimetière du Père Lachaise, Pariisis. Abélardi ning Héloise'i haud Kokkuvõte Pierre Abélardi mõju 13. sajandi filosoofidele ning teoloogidele oli kahtlemata väga suur, kuid ta mõjutas kogu keskaega. 13. sajandi loogikud võtsid üle Abélardi terminoloogia ning tema hoiaku, et meeleline tunnetus annab kindla teadmise ning üldine tunnetus on pigem arvamus. Tema suurim panus ühiskonda oli see, et ta korraldas paremini kui keegi teine varem skolastilise filosoofia. Kaasajale on ta aga kinkinud aegade ühe suurima armuloo. Pierre Abélard on kogu aegade üks suurimaid mõtlejaid ja õpetlasi. Kasutatud allikad · http://www.britannica.com/EBchecked/topic/1041/Peter-Abelard · http://et.wikipedia
Sissejuhatus infotehnoloogiasse 2018 1. Nädal. bitt(b) = 1b, Bait(B) = 8b, kB = 1024 B, MB = 1024 kB jne 2. Nädal. Eksamiks: kreeka loogikud, süllogismid, induktsioon, deduktsioon, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Küberkaitse termineid: (turvateater, malware, cookie, phishing, social engineering). Kreeka loogikud:Parmenides, -5. Saj, pikad loogilised põhjendused Zenon Eleast, -5. Saj, apooriad/paradoksid
Nii õpitakse koolis selgeks matemaatika teoreemid ja keelereeglid- kõike pole võimalik ise praktiliselt kogeda. Seega ei saa alati empiiriliste ja aprioorsete argumentide vahel tõmmata ranget piiri. Kõik sõltub kontekstist! 1. Kaldjärv 2007, 17 2. Kaldjärv 2007, 18 3. Kaldjärv 2007, 21 3 1.1 Argumenteerimine Logos (kr ka sõna, mõiste, üldine seaduspärasus) on veenmine sõna, argumendi jõuga. Antiikaja loogikud töötasid välja kriteeriumid, millega hinnati argumentide paikapidavust. Need kriteeriumid lähtusid argumentatsiooni loogilisest ülesehitusest. Esiteks väide ehk tees, mida põhjendatakse, seejärel argumenteerimine on väite tõestamise viis, argument ehk põhjend, mis tõestuse aluseks, neljandaks tõestamine, mille eesmärgiks on toetada esitatud väidet, näidata selle paikapidavust ja viimaseks jõutakse järelduseni, mis kinnitab väidet.4
Mõtlemist uurivad paljud distsipliinid, näiteks psühholoogia, ning miks mitte ka ajalugu ja kirjandusteadus. Loogika eripäraks on uurida, mida üldse saab mõelda ja mida mõelda ei saa - võiksime öelda, et loogika uurib puhast ehk täielikult abstraheeritud mõtlemist. Loogika, mõtlemise ja maailma suhete skaalal on mitu vastaspoolust: ühel pool seisab loogika kui jumaliku, paratamatu ning maailmast sõltumatu tõe uurimine, teiselt poolt aga ei pääse loogika asjaolust, et loogikud on konkreetsed inimesed reaalses maailmas, ning neile omased fundamentaalsed mõtlemisprintsiibid ei pruugi olla needsamad, mis kujutletavatel kosmoses hõljuvatel ülimõtlejatel. 1.1 Mõtlemine Vaimne tegevus ehk ajutegevus ei koosne kunagi mitte ainult sihipärasest mõtlemisest: suurem osa inimajust tegeleb igasuguste muude, samuti väga oluliste asjadega, nagu silmanärvidest saabunud kujutise analüüs, kõne süntees,
1. nädal • Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks.
9 paljusid maailma keeli, asju paratamatult lihtsustades. Alguse sai Humboldtist. Keelelise relatiivsuse teooria liini jätk. 1963 Joseph Greenbergi artikkel sõnajärje tüpoloogiast, seejärel energiline universaalide uurimine: kaasaegse keeletüpoloogia sünd, üks funktsionaalse keeleteaduse baaslähenemisi. Keelefilosoofia 1960 ndatel keelefilosoofia kaudu pragmaatika teke, Lingvistiline pööre filosoofias: Loogikud Frege, Russel, Wittgenstein, Quine. Keel oli nende jaoks paradokside lähe ja sellest püütigi üle saada. Näiteks Gottlieb Frege (1848-1925) a) referentsi probleemid (kuidas tegelikult toimub viitamine?) Hesperus is the Evening Star vs. Hesperus is Hesperus b) uskumused ja tõde De re (vastavalt viidatud objekti omadustele) ja de dicto (vastavalt uskumustele) interpretatsioonid, vrdl Of Hesperus John believes that it is the Evening Star.
tunnuseid. Näit., "Õppeained jagunevad obligatoorseteks, fakultatiivseteks ja teoreetilisteks." Esitatud näites on eksitud aluse reegli vastu - üks liigitus ei saa toimuda kahe erineva tunnuse järgi. Muidugi, õppeained võivad jaguneda, ühest küljest obligatoorseteks ja fakultatiivseteks, teisest küljest teoreetilisteks ja rakenduslikeks jne..Need on erinevad liigitused, erinevate tunnuste järgi. 3. reegel: Liigituse liikmed peavad üksteist välistama. Loogikud ütlevad mõnikord seda reeglit pisut teisiti: liigitus peab olema tühjendav. Liigitus on tühjendav vaid juhul, kui liigituse liikmed välistavad üksteist. Järgmise näite puhul on rikutud käesolevat reeglit: "Raamaturiiulil on eestikeelsed, ingliskeelsed, venekeelsed ja sõnaraamatud." "Sõnaraamatud" antud liigituses ei väista mistahes teist liigituse liiget, kuna ei ole teada, mis keelne on sõnaraamat. Toodud näite
Nimeta vähemalt üks selle firma asutajatest! Clark ja Andreesen, 1994 Milleks kasutatakse CSS- i? Milleks kasutatakse Javascripti? CSS i kasutatakse veebilehtede loomiseks, peamiselt HTML ja XHTML lehtede. JavaScript on Netscape'i loodud objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse peamiselt veebilehtede skriptimiseks 1 2. KREEKA LOOGIKUD: Parmenides (5 sajand e.m.a.) : kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Eleast (5 sajand e.m.a.) - apooriad/paradoksid Sofistid - Sokrates (470-399 e.m.a) - Platon (428/427 - 348/347 e.m.a): Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt ARISTOTELES : Süllogismide näited: 1. eeldus: iga koer on imetaja. 2. eeldus: mõned neljajalgsed on koerad. järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. 1. eeldus: kõik luiged on valged 2. eeldus: mõni lind on luik
Tänapäeval – faktide alusel ei saa tuletada paikapidavat teooriat. Teaduse sünniaeg – 17. Saj. Pole olemas teaduslikku teoloogiat ja järelikult ka teoloogilist teadmist! Teadus vajas tingimata tõestust. Faktide abil kontrollimata teooriad peeti pseudoteaduseks teadusmaailmas. Alles newtoni teooria langemine tõi teadlased arusaamale, et nende aususe standardid olid olnud utoopilised. Kui kõik teooriad on võrdeslt tõestamatud, mis eristab teadust pseudoteadusest? Induktiivsed loogikud – võeti aluseks määratleda erinevate teooriate tõenäosust vastavalt kogu olemasolevale tõendusmaterjalile. Probabilism. 1934 väitis popper, et kõikide, nii teaduslike kui pseudoteaduslike teooriate tõenäosus on 0. Popper –teooria on teaduslik ,kui ollakse ette valmistunud täpselt määratlema otsustavat eksperimenti, mis võib teooria falsifitseerida (hoopis meetod). Kuhni järgi polegi selget eraldusjoont teaduse ja pseudoteaduse vahel.
Püüab klassifitseerida teatud tunnuste järgi võimalikult paljusid maailma keeli, asju paratamatult lihtsustades. Alguse sai Humboldtist. Keelelise relatiivsuse teooria liini jätk. 1963 Joseph Greenbergi artikkel sõnajärje tüpoloogiast, seejärel energiline universaalide uurimine: kaasaegse keeletüpoloogia sünd, üks funktsionaalse keeleteaduse baaslähenemisi. Keelefilosoofia 1960 ndatel keelefilosoofia kaudu pragmaatika teke, Lingvistiline pööre filosoofias: Loogikud Frege, Russel, Wittgenstein, Quine. Keel oli nende jaoks paradokside lähe ja sellest püütigi üle saada. Näiteks Gottlieb Frege (1848-1925) a) referentsi probleemid (kuidas tegelikult toimub viitamine?) Hesperus is the Evening Star vs. Hesperus is Hesperus b) uskumused ja tõde De re (vastavalt viidatud objekti omadustele) ja de dicto (vastavalt uskumustele) interpretatsioonid, vrdl Of Hesperus John believes that it is the Evening Star.
Nimi ja pärisnimi on enamasti sünonüümid. Vastuolu: üldnimi pole nimi. Kreeka k on termin onoma, mis tähendab nii nime kui ka sõna. Kreeka k onoma prosegorikon ehk ladina k noomen appelativum on üldnimi. Pärisnimi on kreeka k onoma kyrion ja ladina k nomen proprium. Termin onoma, mis on ka sõnas „onomastika“ on ka vastuoluline: uuritakse nimesid ja mittenimesid. Kui küsida „kuidas asja X nimetatakse?“, siis mõeldakse selle üldnime, mitte pärisnime. Filosoofid, loogikud ja lingvistikud on nimeteooriaga seotud. Vaieldakse, kas läheneda nimele loogikaliselt või lingvistiliselt. Vana-Kreeka nimevaidlus: kas sõnad on jumala antud või kokkuleppelised? Kokkuleppelisuse pooltargument: nimede olemasolu näitab, et sõnad on kokkuleppelised, sest ühenimelisi asju on olemasja nimesid saab vahetada. Nimeteooria teemal on sõna võtnud Platon („Kratylos“) ja Aristoteles. Keskajal võttis sõna Hobbes (1655), kes
Üldnimi ja pärisnimi üldnimi e apellatiiv termini lähe on kreeka keeles kus apellatiivile vastab onoma prosegorikon. Pärisnimi e onoma kyrion (võimu omav). Eesti keeles kasutame ,,sõna" meelevaldselt: kuidas selle asja nimi on? Vastus antakse apellatiivina, sest pärisnime ilmselt ei ole. Vaadates ajaloos tagasi eristuse kujunemist, siis saab öelda, et vaidlus läheb vanasse Kreekasse ja see pole siiani lõppenud, põhiküsimused on samad. Küsimusi esitavad loogikud, filosoofid või lingvistid, neil on erinev vaade nimest kui sellisest. Päriselt ei mõtle üht ja sama asja, olgugi, et nimetame ühtmoodi. Vanas Kreekas onoma on sõnad ja nimed. Põhiline vaidlus sõnade ja nimede olemuse üle oli sellel teemal, et kas sõnad on looduse poolt määratud või kokkuleppelised. Need, kes leidsid, et sõnad on kokkuleppelised, väideti, et nimesid saab kokku leppida, on olemas samanimelisi inimesi, mis ei toeta looduse poolt saamise hüpoteesi.
test. Kui asjale on pandud õige nimi. . . noojah. . . mis sest nüüd kasu on? “20 tuhandes ljöös vee all” on teener, kes klassifitseerib. Kui professor ütleb, millise kalaga on tegemist, siis tema nimetab kohe täis nime15 . Aga nii nagu see asi Hegelil on, see ei tööta. Kuigi vahel on seda siiski ajaloos vaja. Hegeli arutlus on oma loomult teoloogia. Loogilise arutlusega ei saa teo- loogiast tuletada kõiki järeldusi. Selle tõestasid ära 20. sajandi loogikud. Igast korralikust süsteemist ei saa tuletada kõiki õigeid väiteid. Mittekorra- likust ei saa muidugi midagi. . . Kui vabas ühiskonnas asub teoloogia ühes lahtris, siis kunst on teises ja teadus kolmandas. Inimene võib valida, kuhu ta läheb. Kõike korraga ei saa kunagi. Probleem tekib siis, kui need sahtlid segi aetakse. Tegelik arheoloogia ja piibliarheoloogia on erinevad asjad. Kas Tartu Ülikooli on näiteks vaja piibliarheoloogia õppetooli? Kui ei ole mingit
mittekohustusliku asemel mittehea. Formaalse aksioloogia ülesehitamine pole sellisel viisil õnnestunud. USKUMUSTE JA TEADMISTEGA SEOTUD MODAALSED LOOGIKAD Uskumise ja teadmisega tegeleb terve klass modaalseid loogikaid, mis pole alati üksteisega kooskõlas. Episteemiline loogika (epistemic logic, kr sõnast TMpist»mh 'teadmine') tegeleb peamiselt teadmist väljendavate modaalsete lausete loogikaga. Episteemilise loogika rajamises osalesid aastatel 19481975 mitmed väga tuntud loogikud: R. Carnap, A. Prior, N. Rescher, G. H. von Wright, J. Hintikka. Väljend formaalne epistemoloogia on mõneti laiem: selle tähendusvälja sisse jäävad ka uskumuste loogikad. Episteemilises loogikas on käsitletud selliseid süsteeme, kus peamiseks operaatoriks ( ) on ,,on tõestatav", kusjuures kehtivad aksioomid: · teadmine on alati tõene; · kui väide on tõestatav, siis on ta tõene; · loogilised järeldused tõestatud väitest on tõestatavad;
annaabi.ee 
