Lapsed õpivad loodusvööndite teema kaudu tundma looduse protsesse ja seaduspärasusi erinevatel geograafilistel laiustel. Teema raames õpitakse ka tundma loodusvöönditele iseloomulikke taime- ning loomaliike. Paraku sisaldavad meie geograafiaõpikud pikki loetelusid karakteersetest liikidest, kuid paljude kohta neist puuduvad joonised või fotod. Sellest tingituna jääb ettekujutus väljatoodud liikidest õpilasel tihti saamata. Ka käsitlusprintsiip, kus loomi vaadeldakse kogu loodusvööndi lõikes kõigis maailmajagudes koos tekitab väärkujutelmi õpilase teadvuses. Mõne õpiku illustratsioonidel on paigutatud erinevate maailmajagude ühe loodusvööndi loomad ka ühte maastikku. Tegelikkuses erineb loomastik maailmajagude lõikes suuresti. Eelnevast lähtuvalt tuleks visualiseerida õpetatavat materjali. Osade vööndite puhul on hea kasutada National Geographic Video sarjas ilmunud filme, kuid valik ei kata kõiki loodusvööndeid ning ühe tunni jaoks on filmid liiga pikad
minema palju mulda ja saagid hävivad. · Aastate jooksul võib maa muutuda täiesti viljatuks. · Tuulte takistamiseks istutatakse põldude vahele metsakaitseribasid. 23.09.2009 tolmutorm Ida- Austraalias Tolmutormid Venemaal ja Hiinas Ka suvine vihm on ohtlik. Rohtlas langevad suvised sademed harilikult ägeda hoovihmana. Nõlvadest voolavad alla vihmaveed uuristavad endale kiiresti sügava voolutee, sellest võib saada mitme meetri sügavune uhtorg. Mis loodusvööndi kliimadiagramm see on? Mis loodusvööndi kliimadiagramm see on?
Asend. Parasvöötme metsade levikuala on põhjapoolkeral õige ulatuslik. Lõunapoolkeral pole aga sobivatel laiuskraadidel piisavalt maismaad, mistõttu parasvöötme metsi leidub seal väga piiratud alal. Parasvöötme sega- ja lehtmetsad asuvad Euraasia, ja Põhja-Ameerika mandritel. Hõlmab selliseid riike nagu Saksamaa, Sotimaa, USA, Ungari, Venemaa, Eesti, Prantsusmaa, Inglismaa, Iirimaa, Läti, Leedu ja palju teisi riike. Kliima. Selle loodusvööndi kliimat iseloomustab neli aastaaega, temperatuuri aastased erinevused on suured, sademeid on piisavalt ( 400 1000mm ), tugevad läänetuuled, parasvöötme kliima. Õpikus olevatel kliimadiagrammidel on kõigil see sarnane et kahel aastaajal on soe ja kahel külm. Kõik kraadid jäävad suviti +35 +45 kraadi vahele. Kuigi mõned ka +15 - +25. Taimestik. Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Eriti värvikad on Põhja-Ameerika vahtrametsad
tugevaim loom on jääkaru. Külmades vetes ujub maakera suurim imetaja- sinivaal. Tundra ja metsatundra loomastik Loomad kes tundras aasta läbi elvad on:Põhjapõder,lem -ming ja polaarrebane Lähistroopilised loodusvööndid Lähistroolise loodusvööndi haruldased loomad on:Puuma ja teravkoon-alligaator Üks Aafrika savannides elav loom kaelkirjak kes vajab vähe vett. Okasmetsa loomastik Kassikakk on okasmetsade üks levinumaid röövlinde. Vapiti on hirvlane (hirve alamliik) ja üks suuremaid ulukeid okasmetsas
Türi GümnaasiuM SEGAMETSAD Kalev Peil 8b LOODUSVÖÖNDI ASEND Ø Põhja-Euroopa Ø Ida-Euroopa Ø Põhja-Ameerika KLIIMA ISELOOMUSTUS Ø Talvised temperatuurid on 0- (-10), kohati kuni 20 kraadi Ø Suvised temperatuurid on 10- 20 kraadi Ø Sademete hulk ja jaotus on 500-1000 mm, enamus sademeid langeb suve lõpul ja sügisel Ø Kliimavööde on Parasvööde MULLASTIK Ø Valdavalt pruunmullad Ø Leidub ka savi-liivmuldi, liiv-savimuldi, leetmuldi ja kamarmuldi. TAIMESTIK Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Segametsa aladel kasvab ka okasmetsi, seega on tegemist siirdealaga leht- ja okasmetsade vahel. TÄHTSAMAD TAIMED Ø Kuusk Ø Kask Ø Haab Ø Tamm Ø Pärn Ø Sarapuu Ø Kikkapuu Ø Paakspuu Ø Kullerkupp Ø Mitmed samblikud ja samblad SEGAMETSA TAIMESTIK ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine t...
Kliimavööde: lähistroopiline Õhumassid: soojal aastaajal on troopiline õhk ja külmal aastaajal on seal parasvöötme õhk Temperatuur: suvel 24-25 soojakraadi ja talvel 4-7 plusskraadi Sademed: 200-600 mm/a, 1000 mm/a Tuuled: suvel passaadid, talvel läänetuuled Aastaajad: suvi, talv Mullad: Vahemerelises põõsastikus ja metsas on pruunmullad, mis on väga huumusrikkad. Seal on suur erosioonikiht. Muld on muutunud viljakaks ja kiviseks. Taimestik: Kuna vahemerelise loodusvööndi pindala on üsna väike, esineb siin rohkesti haruldasi ja väga piiratud levikuga taimeliike. Ülekaalus on enamasti igihaljastest liikidest koosnevad põõsastikud, näiteks rosmariin ja oleander, mis sisaldavad palju eeterlikke õlisid. Vööndi katkendliku leviala tõttu on vahemerelise taimestiku liigiline koosseis ja välisilme erinevatel mandritel suhteliselt erinev. Sellele on palju kaasa aidanud kõrged mäestikud ja laiad kõrbed.
rahvastik(õppurid, haiged, invaliidid, pensionärid). Ettevõtete paigutuste iseärasuse põhjal jaotatakse tootmisharud: materjalimahukaks (põlevkivist elektrienergiat), energiamahukaks(hüdroenergia) tööjõumahukaks(masina- toidutööstus) Kartogramm on mingi nähtuse või leviku iseloomustus geograafilisel kaardil. Kartodiagramm on arvjoonis, mida kujutatakse joon-, tulp- ja ringdiagrammina. Loodusgeograafilise asendi(muutumatu, aeglaselt muutuv)puhul räägime Eesti asendist loodusvööndi, kliimavöötme, pinnavormide ja vetevõrgu suhtes. Majandusgeograafilise (muutub kiiresti)asendi puhul räägime Eesti asendit teiste riikide rühmade, majanduskeskuste, rahvusvaheliste ühendusteede suhtes. SKT - sisemajanduse kogutoodang - mõõdetakse antud riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja tunnuste koguväärtust . Regionaalpoliitika aitab vähendada üksikute piirkondade majandusliku arengu mahajäämist.
Loodusvööndid. Vihmametsad. 8 klass 1. Mille poolest erineb vihmametsade taimestik meie parasvöötme metsade taimestikust? (3) 2. Kuidas kaitseb vihmamets põlisrahvaste eluviisi? (2) 3. Kuidas mõjutab vihmametsa tööstuslik raiumine eluslooduse liigilist koosseisu? (2) 4. Miks on maakera liigirikkama loodusvööndi vihmametsa muld toitainevaene? (1) 5. Millised taimed on epifüüdid? Too näiteid. (2) 6. Vali õige variant kaldkriipsu ees/taga. (3,5) a. vihmametsas sajab palju laskuvate/tõusvate õhuvoolude tõttu b. vihmametsa puud kasvavad kiiresti/aeglaselt c. vihmametsas on rikkalik/on vähene alustaimestik d. põhjapoolkera savannis sajab alati siis, kui meil on talv/suvi e
EKVATORIAALNE VIHMAMETS KVATORIAALNE VIHMAMET Levik Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit umbes 10.põhja- ja lõunalaiuskraadini. Sellesse piirkonda jääb Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna Ameerikas, Malai saarestik ja Malaka poolsaar Aasias, Ida- India ning väike osa Austraalia põhjarannikul. Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% kogu maismaa pindalast ning seal kasvab 90% maailma taimeliikidest. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. Kliima Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja niiske kliima. Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud päikesekiirguse aastaringsest ühtlasest jaotumisest. Ekvatoriaalsete vihmametsade kohal on päike kogu aasta vältel seniidis või selle lähedal.
klassile Pedosfäär 1. Millisele mullatüübile on iseloomulik järgnev väide? a) Iseloomulik on heledat värvi suuremateraline liivakas horisont, mis on vaesunud toitaineterikastest saviosakestest. Leetmuld b) Huumorihorisondi tüsendus võib olla üle meetri. Mustmuld 2. Nimeta 3 põhjust, miks on rohtlate mullad väga viljakad. a) Õhulised rohukamarad b) Bioloogiline aktiivsus mullasegamine suuremateraline c) Sademed ja aurumine tasakaalus (ei ole liigniiske ega -kuiv) 3. Millised loodusvööndi mullale on iseloomulik profiil A;E;B;C;D. Mida need tähed tähendavad? Troopikavööde A-Huumushorisont; E-Väljauhtehorisont; B-Sisseuhtehorisont; C-Lähtekivim; D-Aluskivim. 4. Kõrbes on iseloomulik füüsikaline murenemine, sest seal kõigub temperatuur väga palju ning sademeid esineb harva. 5. Millised järgmistest väidetest iseloomustavad keemilist murenemist. Tähista 3 õiget vastust ringiga. a) iseloomulik tundras b) teise nimega porsumine
lagundatud ja sademeteveega sügavamale uhutud. Okasmetsades kujunenud happelised huumusained põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks. Leetmuldade peamise kihi moodustab kõduhorisont. Kõduhorisont on mullahorisont, mis koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest.Varise (okkad, oksad, lehed jne.) lagunemisel tekib peamiselt huumusaineist koosnev kõdu. 3.Rohtlate mullad Rohtlad moodustavad loodusvööndi nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Euraasia parasvöötmes nimetatakse neid stepiks, Põhja-Ameerikas preeriaks. Rohtlas on aurumine ja sademed tasakaalus ning väga palju on rohttaimede jäänuseid, kus toimub aktiivne mullaelustik. Tekivad vägaviljakad mustmullad. Huumuskiht võib olla isegi kuni meeter paks. Esineb kamardumine - mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomides. 4
lambaliha ja villa oluline koht ekspordis. 4. Otsusta, kas järgmised väited on tõesed või väärad. Oma otsusele tõmba joon alla. 3p Tõene /väär Infoajastu põllumajandus on kaubaline ja vähe spetsialiseerunud. Tõene /väär Euroopa põllumajandussaadused on maailmaturul konkurentsivõimelisemad kui USA ja Kanada põllumajandussaadused. Tõene /väär Euroopas on enamlevinud põllumajandusliku tootmise vormid rantsod ja ekstensiivsed teraviljatalud. 5. Millise loodusvööndi mullad on põlluharimiseks kõige paremad? 4p Loodusvöönd parasvööde. Mullad (nimetus) mustmuld. Selgita, miks. Seal on rohtlad kõrrelised, nad kõdunevad kiiresti ja tekib hea huumuskiht ja tänu sellele tekivad mustmullad. Millised protsessid võivad põlluharimist nimetatud loodusvööndis takistada? Päikesekiirguse hulga muutumine aasta jooksul põhjustab taimekasvatuse perioodilisuse ja võimaldab saada 1saagi
Kuumimal ajal on seal keskmiselt 21,8°C ja külmadel kuudel vahemikus 18°C -3°C . Kuna seal on palju vett, ei ole temperatuur kunagi väga kõrge. Loomastik Selles vööndis elab vähe vaid sellele omaseid loomaliike, enamus loomadest, kes elavad seal, elavad ka naabervööndites või veelgi kaugemal. Seal elavad näiteks mägilambad, kaelus-pekaarid, kängurud, kvollid (väikese kassi suurune Austraalia kiskja), ida-vöötoravad ja pulstikkitsed. Taimestik Kuna vahemerelise loodusvööndi pindala on väike ja killustatud, võib sealt leida palju erinevaid haruldasi taimi. Enamik taimeid talub hästi põuda, kuna nende paljunemise ajal on kuiv ilm. Metsapõlengute ja rohke karjakasvatuse tõttu on sealsed metsad peaaegu täielikult hävinud. Kõige suurem on igihaljaste põõsaste (tsaparrali) vöönd, see asub Lõuna- Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Väike-Aasias. Taimkatte välisilme võib olla erinev, kuna vöönd on levinud väga katkendlikult.
Leia neli sarnast tunnust. 1) Väga pikk ja kitsas territoorium. 2) Fjordrannik 3) Ranniku kliimat mõjutavad hoovused 4) Mägine reljeef (Andid, Skandinaavia mäed) 5) Mõlemas on arenenud kalatööstus ja naftatööstus. Ja teised õiged vastused (max 4 punkti) 10. Tõmba maha taimeliik, mis loetellu ei sobi. Õlipuu, küpress, oleander, baobab, magnoolia, piinia, aniis. Maha tõmmata baobab Millise loodusvööndi taimed on ülejäänud? Vahemerelised metsad ja põõsastikud (max 2 punkti) Nimeta kaks riiki, mille territooriumil see loodusvöönd asub? Kreeka, Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa, Türgi, USA jt. (max 2 punkti) 11. Maailma atlases lk. 68 on foto tundrast. Millisel aastaajal on foto tehtud? Sügisel
aastatuhandeid. 51 52 53 2. Vihmametsade levik 54 55 Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit umbes 10.põhja- ja lõunalaiuskraadini. 56 Sellesse piirkonda jääb Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna Ameerikas, Malai 57 saarestik ja Malaka poolsaar Aasias, Ida- India ning väike osa Austraalia 58 põhjarannikul. Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% kogu maismaa pindalast 59 ning seal kasvab 90% maailma taimeliikidest. Selle loodusvööndi piirid langevad 60 kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. 61 Suuremad riigid, kus vihmametsad asuvad oleksid Brasiilia, Columbia, Peruu, 62 Ecuador, Venezuela- Lõuna Ameerikas, Indoneesia saarestik- Euraasias ja Gabon ja 63 Kamerun- Aafrikas. Amazonases ja Kongo jõe madalikul kutsutakse vihmametsi 64 rimbaks, Ladina Ameerikas selvaks või hüleaks, Ida Indias ja Indoneesias 65 dzungliks. 66 67 68 69 3. Vihmametsade kliima 70
Mis vähendab nende muldade kasutamisvõimalusi põllumajanduses? (3 punkti) ......................................................................................................... · Selgita näidete abil, kuidas paene aluspõhi on mõjutanud Eesti loodust. a) mullad - ........................... b) taimed - ........................ c) inimtegevus- ...................................... · a) Millise loodusvööndi mullad on põlluharimiseks kõige paremad. Loodusvöönd ............................... Mullad ............................... b) Selgita miks? ................................................................................ d) Millised protsessid võivad põlluharimist nimetatud loodusvööndis takistada? TV. Ül. 14.-21. lk. 32. 4. teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja oskab tuua näiteid mulla kaitsmise võimalustest;
Rohtlates on ülekaalus mustmullad. Vihmametsades on ülekaalus punamuld b. Mis on nende muldade peamised erinevused?Mustmullad on huumusrikkad, kuid vihmametsades huumust peagu ei tekigi, kuna surnud orgaaniline aine laguneb sedavõrd kiiresti c. Selgita, millest see erinevus on tingitud?vihmametsades läheb orgaaniline aine kohe ringlusse, seal on kiire ainete ringlus d. Millise loodusvööndi mullad on põlluharimiseks kõige paremad, miks? Loodusvöönd- rohtla( parasvööde?) Mullad-mustmullad sest mustmullad on väga viljakad Millised protsessid võivad põlluharimist nimetatud loodusvööndis takistada? Tuuleerosioon? Miks liivmullad on huumus vaesemad kui liivsavimullad? 4. teab mullaviljakuse vähenemist ja oskab tuua näiteid mulla kaitsmise võimalustest;
Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit umbes 10.põhja ja lõunalaiuskraadini. Sellesse piirkonda jääb Kesk Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna Ameerikas, Malai saarestik ja Malaka poolsaar Aasias, Ida India ning väike osa Austraalia põhjarannikul. Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% kogu maismaa pindalast ning seal kasvab 90% maailma taimeliikidest. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. Suuremad riigid, kus vihmametsad asuvad oleksid Brasiilia, Columbia, Peruu, Ecuador, Venezuela Lõuna Ameerikas, Indoneesia saarestik Euraasias ja Gabon ja Kamerun Aafrikas. Amazonases ja Kongo jõe madalikul kutsutakse vihmametsi rimbaks, Ladina Ameerikas selvaks või hüleaks, Ida Indias ja Indoneesias dzungliks.
päikesepaisteline suvi ning jahe ja vihmane talv. Kõrgekasvulised nahkjate lehtede ja asteldega põõsastikud vahelduvad hõredate tammemetsadega. Aasta sademete hulk on 500 kuni 1000 mm. Peamine osa sademetest langeb talve kuudel, mil mõju avaldavad parasvöötme õhumassid, suvekuud on kuivad, sest siis mõjutavad troopika õhumassid. Suvel on 24-25 soojakraadi ja talvel 4-7 plusskraadi. Selline kliima iseloomustab lähistroopika kliimavöödet. · Taimestik ja loomastik Kuna vahemerelise loodusvööndi pindala on üsna väike, esineb siin rohkesti haruldasi ja väga piiratud levikuga taimeliike. Kuna vegatatsiooniperioodil valitseb kuum ja kuiv ilm, taluvad paljud taimed hästi põuda. Ülekaalus on enamasti igihaljastest liikidest koosnevad põõsastikud, näiteks salvei, rosmariin, oleander, mis sisaldavad eeterlikke õlisid. Kõige ulatuslikum ongi igihaljaste põõsastike ehk tsaparrali vöönd Vahemere ümbruses. Eri piirkondades kannab see erinevaid nimetusi
2 , joonis 1.3 ) 11 4.VIHMAMETSADE LEVIK Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit umbes 10.põhja- ja lõunalaiuskraadini. Sellesse piirkonda jääb Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna Ameerikas, Malai saarestik ja Malaka poolsaar Aasias, Ida- India ning väike osa Austraalia põhjarannikul. Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% kogu maismaa pindalast ning seal kasvab 90% maailma taimeliikidest. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. Suuremad riigid, kus vihmametsad asuvad oleksid Brasiilia, Columbia , Peruu, Ecuador, Venezuela- Lõuna Ameerikas, Indoneesia saarestik- Euraasias ja Gabon ja Kamerun- Aafrikas. Amazonases ja Kongo jõe madalikul kutsutakse vihmametsi rimbaks , Ladina Ameerikas selvaks või hüleaks , Ida Indias ja Indoneesias dzungliks. 12 5. VIHMAMETSADE KLIIMA 5.1 Üldine kliima
Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. [2] Foto 2 :Jõgi vihmametsas. Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% maismaa pindalast ehk vaevu 6% Maailma pindalast ning nad on kunagi katnud ligi 14 % kogu Maailma pindalast. Vihmametsades kasvab 90% maailma taimeliikidest. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. Suuremad riigid, kus vihmametsad asuvad oleksid Brasiilia, Columbia, Peruu, Ecuador, Venezuela- Lõuna Ameerikas, Indoneesia saarestik- Euraasias ja Gabon ja Kamerun- Aafrikas. Amazonases ja Kongo jõe madalikul kutsutakse vihmametsi rimbaks, Ladina Ameerikas selvaks või hüleaks, Ida Indias ja Indoneesias dzungliks. [3] Foto 3 : Vihmametsade asukohad
b)Populatsiooni tihedus(millest sõltub) c)Populatsiooni seisund(kasvav/kahanev/stabiilne) d)Populatsiooni tervislik seisund e)Populatsiooni koht toiduahelas, suhted teiste populatsioonidega 7.Ökoloogilised globaalprobleemid, mis mõjuvad vaadeldavat ökosüsteemi 1. Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad igihalja vööndina ekvaatorilähedase ala Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ning Kaug-Aasias. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega Liigirohkeimad on Malai saarestiku ja Amasoonase vihametsad, järgnevad Kesk-Ameerika ja Aafrika vihmametsad. Laiemas tähenduses kuuluvad vihmametsade hulka ka mõningate sademeterohkete alade igihaljad metsakooslused, mis paiknevad lähistroopikas ja parasvöötme soojemas osas. Ümbritseb maakera ekvatoriaalse vööna ja katkeb vaid mäestike ja kõrgete kiltmaade kohal
18. MULD- JA TAIMKATE Mille poolest erineb taimkatte laiusvööndilisus Lääne- ja lda- Euroopas? Laiusvööndilisus on hästi välja kujunenud Ida-Euroopa lauskmaal, lääne pool segavad vööndilisust mägised alad ja Atlandi ookean, mis ühtlustab kliimat Mille poolest erinevad taimede kasvutingimused tasandikutundras ja mäginiitude vööndis? Tundras esineb igikelts ja gleimuldade kiht on õhuke aga mäginiitudel on mulla kiht paksem ja huumuserikkam Kuidas muutub taimkate ühe loodusvööndi piires läänest itta liikudes? ? Millest sõltub kõrgusvööndilisus mäestikes? Mida põhjapoolsem on mäestik, seda vähem on kõrgusvööndeid 18 KOKKUVÕTE Eesti muldade teket ja arengut mõjutavad:*1)taimekooslused*2)lähtekivim (sete või aluspõhjakivim, millest muld on tekkinud)*3)veeolud*4)inimeste tegevus. *Põllumuldade omadused muutuvad:1)loodusliku taimkatte hävimiselt*2)harimisel*3)väetamisel*4)kuivanduste tegemisel
annaabi.ee 
