vesi) ja ökosüsteemiteenused (varustusteenused- metsasaadused, reguleerivad- veeregulatsioon, tolmeldamine, elu toetavad- aineringe, mullateke, fotosüntees, kultuurilised- esteetilise ja vaimse naudingu allikas) Asendatavus? Nõrk ja tugev vorm sõltub sellest. Jätkusuutlikkuse nõrk vorm: • Kapitali koguhulk ei tohi väheneda (majanduslik, keskkond, sotsiaalne) • Kapital on asendatav- looduskapital tehiskapitaliga (metsa eemaldamine et ehitada tehaseid, mis toodavad riigile tulu • Hartwicki reegel: selleks et tagada tarbimisvõimalused ka tulevikus, tuleb ammenduvate • Poliitikas: minimeerida inimtegevusest tulenevat kahju ja investeerida taastumatute loodusvarade kasutamisest saadav tulu nt inimkapitali Tugev vorm: • Looduskapital ei ole asendatav • Maa biosfäär ei ole asendatav, on eluks vajalik (teadmatud tagajärjgede osas,
audit, tegevuskoha audit Keskkonnariski hindamine ja juhtimine Keskkonnariski analüüs (näide) tankla lenda õhku, autoõnnetus Keskonnarisk risk, mille tagajärg on keskkonnakahju EKSAMILLL!LL Euroopa liidu seadusandlus: kohustuslikud õigusaktid on MÄÄRUSED, DIREKTIIVID ja OTSUSED 1. Keskkonnaprogramm 1973-1976 Hetkel: 7. keskkonnaprogramm 2013-2020 !!!!!!!!!!!!!!!!! EKSAMIL VII keskkonnaprogramm Eesmärgid 2020. aastaks - Kaitsta, säilitada ja suurendada looduskapital (looduskapital loodusressursid pluss ökosüsteemiteenused) - Muuta majandus ressursitõhusaks KASVUHOONEGAASIDE ALGAASTA VÕRDLUS 1990 !!!! EKSAMIL!!! - Kaitsta tervist - Suurendada õigusaktidest saadud kasu - Muuta liidu linnad säästvamaks !!!! EKSAMIL EUROOPA LIIDU KESKKONNAPOLIITIKA MÄRKSÕNAD: - Energia, ressursitõhus vähese co2 heitmega majandus - Nutikad ja säästvad linnad - Looduskapital - Roheline infrastriktuur
Turg: erinevad turud; turu roll majanduse toimimises; turuosalised; majandusringlus. 1. Turg majanduse toimimise süsteem, mille vahendusel toimub turuosaliste suhtlemine ning kujunevad hüviste ostetavad ja müüdavad kogused ning hinnad. 2. Hüviste turg kaubad (tarbekaubad ja investeerimiskaubad) ja teenused 3. Tootmistegurite turg tööjõud (inimkapital), kapital (füüsiline ja finants), maa (looduskapital) 4. Turuosalised on kõik müüjad ja ostjad, kes turul osalevad (majapidamine e leibkond, ettevõtted, valitsus, välissektor). Eraomand: miks on eraomand oluline majanduse tugisammas; miks on riik halb omanik. 1. Eraomand on turumajanduse tähtis osa loob motiivi oma vara võimalikult efektiivselt kasutada. 2. Riik on halb omanik: 1)majandustegevuses võib olla muid eesmärke peale kasumiteenimise;
kasutamine viib ökosüsteemi tasakaalust välja. Nõrga säästva arengu puhul keskendutakse toru-otsa lahendustele selle asemel, et tootmistehnoloogiat parandada. Keskkonnalepped on vabatahtlikud. Tugev säästev areng käsitleb rahvusvahelist õigusruumi ja riikidevahelisi lepinguid. Soodustatakse muutuseid tarbimise struktuuris, tarbimisel rõhk mittemateriaalsetel väärtustel. Eesmärk on säilitada kriitiline looduskapital mitte selle vahetamine teiste kapitali liikide vastu. Roheline ja õiglane kaubandus, vastutuse õiglane jagunemine, hea valitsemistava rakendamine. Toimub tootmise ökoloogiline moderniseerimine, roheline planeerimine, keskkonnaga senisest suurem arvestamine sektoraalsel tasandil. SKP asemel hinnatakse tegevusi säästva arengu indikaatorite abil. Toimub avatud dialoog tulevikustsenaariumite üle. 61. Iseloomustage nõrka säästvat arengut? Milles seisneb nõrga säästva arengu
tunnistada ökosüsteemi taluvuse piire ja nendega praktikas arvestada. Samuti pole teada ökosüsteemi taluvuse piirid 60. On võimalik eristada nelja säästva arengu stsenaariumi. Miks on viimasel ajal põhitähelepanu pööratud tugevale säästvale arengule ja nõrk stsenaarium ei ole enam nii asjakohane? Põhjendage oma vastust, tuues välja nõrga ja tugeva stsenaariumi erinevused. Nõrk säästev areng - looduskapital on asendatav Tugev säästev areng - looduskapital ei ole asendatav 61. Iseloomustage nõrka säästvat arengut? Milles seisneb nõrga säästva arengu kontseptsiooni ja neoklassikalise paradigma erinevus? Nõrk säästev areng: eeldab, et kogu puhasinvesteering , mis hõlmab kõiki kapitalivorme, oleks positiivne Eeldab, looduskapital on asendatav Nõrga säästva arengu kontseptsioon lähtub neoklassikalisest majandusuparadigmast, aga kontseptsioon ise on siiski iseseisev ja eristuv 62
Rio de Janeiros (1992) Johannesburg (2002) Rio de Janeiro, Rio +20 (2012) PK. IV keskkonnaõigus on tihe seos EL seadustega- majandus, sotsiaal ja keskkond peavad olema omavahel tihedalt seotud. Seadused peavad olema ranged, et ei tekiks illegaalset äri jne. Riikide oamvahelised keskkonnaprogrammid- „Natura 2000“- kliimamuutustega seaotud probleemid. Või siis pikem visioon „ Hea elu maakeral aastal 2050“. Keskkonnaprogrammide eesmärgid : Looduskapital (BMK ja ökosüsteemiteenused) 2. Ressursitõhus, jätkusuutlik ning konkurentsivõimeline majandus (CO2) 3. Inimese tervis ja heaolu 4. Õigusaktid ja kasu 5. Teadus kui keskkonnapoliitika tõendusbaas 6. Jätkusuutlikud investeeringud ja õiglased hinnad 7. Integreerimine – keskkonna lõimimine ja poliitika sidusus 8. Linnade säästvus 9. Koostöö tulemuslikkus – regionaalsed ja globaalsed keskkonnaprobleemi Keskkonnaõiguse teemavaldkonnad: Kliimamuutused
on vaja tagada olemasoleva kapitali (looduskapitali ja inimese loodud kapitali) sama 70% Põllumajanduses, 20% tootmises, 10% kogus ka tulevikus. kodudes Nõrga ehk majandusliku kriteeriumi pooldajad 38. Vee tarbimine majapidamistes. Vee peavad aga oluliseks üksnes kapitali koguhulga tarbimine põllumajanduses samaks jäämist inimese kohta, s.t looduskapital 200L ööpäevas kodus. Veetarbimine võib väheneda, kui inimese loodud kapitali kasv põllumajanduses 1kg kohta: seda kompenseerib. Veiseliha 15500L 35. Keskkonna Kuznetsi kõver (EKC). Selgitada joonise abil ja tuua empiirilisi näiteid Kurk 240L · Tööstusliku arenguga kasvab tootmine ja 39. Energia tootmine maailmas
institutsionaalne jne) omavahelisi seoseid ning tulevaste põlvkondade õigust normaalsele elukeskkonnale ja arenguväljavaadetele . Seega on see palju üldisem, kui varem tõstatatud arenguteooriad, mis põhinesid üksikute probleemide lahendamisega. 2.1 Tugev jätkusuutlikkuse kontseptsioon Tugeva jätkusuutlikkuse kontseptsiooni pooldajate kohaselt on ühiskonna areng jätkusuutlik, kui looduskapital (ressursside varud, ökosüsteemid jne) ja inimese poolt toodetud kapital (toodetud kaubad, infrastruktuur jne) on ajas püsivad, s.t ei vähene . Lühidalt öeldes on selle tugeva jätkusuutlikkuse kontseptsiooni eemärk tagada kapitali samas koguses jätkumine tulevastele põlvedele. 2.2 Nõrk jätkusuutlikkuse kontseptsioon Keskkonnaökonomistid pooldavad nõrga jätkusuutlikkuse kontseptsiooni, mille kohaselt on
01.1958) kuni 1972 aastani; • II per 1972. aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) • III per Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993); • IV per Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni; • V Pärast Amsterdami lepingut. Keskkonnaõiguse taotlused. • Keskkonna kui väärtuse kaitse • Suhted regionaalsel ja globaalsel tasandil(konventsioonid) • Keskkond kui ühine pärand ja mure Euroopa Ühenduse VII keskkonnaprogramm: 1. Looduskapital (BMK ja osüsteemiteenused) 2. Ressursitõhus, jätkusuutlik ning konkurentsivõimeline majandus (CO2) 3. Inimese tervis ja heaolu 4. Õigusaktid ja kasu 5. Teadus kui keskkonnapoliitika tõendusbaas 6. Jätkusuutlikud investeeringud ja õiglased hinnad 7. Integreerimine – keskkonna lõimimine ja poliitika sidusus 8. Linnade säästvus 9. Koostöö tulemuslikkus – regionaalsed ja globaalsed keskkonnaprobleemid Euroopa Liidu keskkonnastrateegia 2020: • Ressursside kasutamise tõhusus
Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksami kordamisküsimused 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika - ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Nii mikroökonoomika kui ka makroökonoomika sisaldavad mõlemad keskkonnaökonoomika komponenti. 3 põhilist kapitali vormi: finantskapital ja tootmisvahendid, inimkapital, looduskapital. 2. Looduse kogu majanduslik väärtus, Nigula raba. Looduse kogu majanduslik väärtus koosneb erinevatest komponentidest. See jaguneb esialgu kaheks: kasutusväärtus ning mittekasutusväärtus. Kasutusväärtus jaguneb omakorda otseseks tarbimiseks (materiaalne, mittemateriaalne tarbimine ning utilitaarne väärtus), kaudseks tarbimiseks (funkstionaalne kasu). Mittekasutusväärtus jaguneb tulevikuväärtuseks (otsene ja kaudne tarbimine tulevikus),
tõendusbaasi. 6. Kindlustada keskkonna- ja kliimapoliitikaga seotud investeeringud ja tegeleda keskkonna välismõjudega. 7. Edendada keskkonnaküsimuste lõimimist ja tagada poliitika sidusus. 8. Muuta liidu linnad säästvamaks. 9. Suurendada liidu tulemuslikkust rahvusvaheliste keskkonna- ja kliimaprobleemidega tegelemisel. Esmatähtis eesmärk nr 1- kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali Liidu majandusliku õitsengu ja heaolu aluseks on looduskapital - viljakas muld, tootmismaa, meri, hea kvaliteediga magevesi ja puhas õhk ning bioloogiline mitmekesisus, mis kõike seda toetab. Looduskapital sisaldab elutähtsaid teenuseid nagu näiteks taimede tolmeldamine, looduslik kaitse üleujutuste eest ning kliima reguleerimine. Liit on pühendunud elurikkuse kao pidurdamisele ja Euroopa veekogude ja merekeskkonna hea seisundi saavutamisele. Selle saavutamiseks on kehtestatud meetodid, erinevad direktiivid, koos rahalise ja tehnilise toetusega.
eesmärkide saavutamiseks kaasatavad organisatsioonid. Keskkonnategevuskava- on süstemaatiliselt keskkonnapoliitika ja/või keskkonnastrateegia põhjal või iseseisva dokumendina määratletud tegevused ja protseduurid keskkonnakaitse eesmärkide saavutamiseks, nende täitjad, vajaminev raha ning rahastusallikad. Keskkonnapoliitika aluspõhimõtted ja rakendamise vahendid. · Energia, ressursitõhus vähese CO2 heitmega majandus (ringmajandus) · Nutikad ja säästvad linnad · Looduskapital (loodusvarad koos ökosüsteemiteenustega) · Kliimamuutustega kohanemine · Infrastruktuuride sidusus (s.h roheline infrastruktuur) · Keskkonnameetmete, poliitikate lõimimine · Inimeste heaolu ja tervis (tervendavad, multifuntsionaalsed maastikud, pargid) · Looduspõhised lahendused ja nende rakendamine keskkonnakorralduses s.h planeeringutes Keskkonnapoliitika Eestis. Riigi strateegilised arengudokumendid (poliitika põhialused- nt ,,ELi bioloogilise
Üks tähtsamatest põhjendustest on, et ökoloogilised varud on inimesele ja inimkonna edasisele elule hädavajalikud. Tugevat jätkusuutlikku arengut saab väljendada kas piirangutega looduskapitalile, ökoloogiliste põhjendustega või mõlemaga. · Probleem tekib, kui erinevate loodusvarade vahel pole võimalik kompromisse teha (kas naftat võib asendada uue metsa istutamisega?). Kui ei, siis pole mingisugune majandustegevus võimalik. · Kriitiline looduskapital tähelepanu tuleks pöörata taastuvatele loodusvaradele, sest need on eluks vajalikud Nõrga jätkusuutliku arengu kontseptsiooni raames peetakse oluliseks nii loodus-, füüsilise kui ka inimkapitali säilitamist ja arendamist. Eeldatakse erinevate kapitaliliikide vastastikuse asendamise võimalust. Oluliseks peetakse, et erinevate kapitalivarude summa ajas ei kahaneks. Kui teatav kapitalivorm kahaneb, lähtub nõrk jätkusuutlik areng sellest, et seda saab asendada mõne teise
Üks tähtsamatest põhjendustest on, et ökoloogilised varud on inimesele ja inimkonna edasisele elule hädavajalikud. Tugevat jätkusuutlikku arengut saab väljendada kas piirangutega looduskapitalile, ökoloogiliste põhjendustega või mõlemaga. • Probleem tekib, kui erinevate loodusvarade vahel pole võimalik kompromisse teha (kas naftat võib asendada uue metsa istutamisega?). Kui ei, siis pole mingisugune majandustegevus võimalik. • Kriitiline looduskapital – tähelepanu tuleks pöörata taastuvatele loodusvaradele, sest need on eluks vajalikud Nõrga jätkusuutliku arengu kontseptsiooni raames peetakse oluliseks nii loodus-, füüsilise kui ka inimkapitali säilitamist ja arendamist. Eeldatakse erinevate kapitaliliikide vastastikuse asendamise võimalust. Oluliseks peetakse, et erinevate kapitalivarude summa ajas ei kahaneks. Kui teatav kapitalivorm kahaneb, lähtub nõrk jätkusuutlik areng sellest, et seda saab asendada mõne teise
Juristide komisjonitasud ei erinenud tema arvates kartulikuhjast või raualaadungist. Majandus vajab korralikuks funktsioneerimiseks nelja liiki kapitali. Inimkapital – töö, teadmised, oskused, tervis, haridus, kultuur, organiseerimisvõime. Finantskapital – raha, investeeringud ja finantsvahendid. Tootmiskapital – infrastruktuur, masinad, tööriistad ja ettevõtted. Looduskapital – loodusvarad, elussüsteemid ja ökosüsteem. Inimese rikkuse moodustavad talle kuuluvad varad – korter, maja, auto, mets, põllud, aktsiad, aga ka tema teadmised ja oskused, samuti perekondlikud ja ühiskondlikud suhted. Ettevõtete rikkuse allikas on nende hooned ja masinad, immateriaalne vara, aga ka töötajad ja kogu ettevõtluskeskkond. Riigi rikkuse moodustavad nii riigi enda kui ka tema kodanike ja ettevõtete vara
annaabi.ee 
