LÕIKELAUAD (0)

Räpina Aianduskool
Keskkonnakaitse  eriala
mittestatsionaarne   osakond
Reimo  Teder
LAGRITS (ELIOMYS QUERCINUS)
Referaat
Räpina 2015
Sisukord
LAGRITS (ELIOMYS QUERCINUS)..........................................................................3
Välimus.......................................................................................................................3
Käitmine......................................................................................................................3
Elupaik........................................................................................................................4
Areng..........................................................................................................................4
Paaritumine .................................................................................................................4
Toitumine....................................................................................................................4
Koht ökosüsteemis......................................................................................................5
Vaenlased....................................................................................................................5
Levik...........................................................................................................................5
Kaitse Eestis................................................................................................................5
Meedia........................................................................................................................5
Kasutatud kirjandus....................................................................................................7
Elektroonsed allikad...............................................................................................7
Raamatud................................................................................................................7
2
LAGRITS (ELIOMYS QUERCINUS)
Lagrits ehk oravhiir ehk aedunilane. Rahvapäraseks nimeks on veel tammehiir või
aiahiir. Saksamaal on ta nimeks Gartenschläfer, mis tähendab tõlkes aiamagajat.
Välimus
Lagrits on omapärase  välimusega  noore roti suurune loom.  Tüvepikkus on 10 ... 18
cm, saba 8 ... 15 cm. Kehamass 80 ... 150 grammi. Selja poolt on ta punakaspruun,
kurgualune ,   kõht   ja   käpad   on   valged.   Lagritsal   on   pikad   vurrud,   kõrvad   ja   saba.
Lagritsale omase ilme annab talle must vööt, mis ulatub silmast kõrvani ja moodustab
seega nagu maski  lagritsa  näole. Selle musta vöödi eesmärk on aga hoopiski suurte
säravae silmade  varjamine  vaenlaste eest. Vaenlaste petmiseks on ka lagritsa saba
silmatorkavalt   värvunud:   üldiselt   must,   otsast   valge   tipuga.    Vaenlane ,   kes   märkab
saba, ründab seda ja seega pääseb lagrits ainult sabanaha kaotusega (see tuleb tal
kergelt ära). Hiljem kärbub ka saba ja nii ongi üsna paljud lagritsad ilma sabata.
Võib kergesti  segamini  ajada mõne hiire või rotiga, kui valge tutiga saba näha pole ja
valgust eriti peale ei paista.
Käitmine
Iseloomult on lagritsad  uudishimulikud  ja tulevad sageli inimesi uudistama. Seetõttu
ei ole neid raske kohata seal kus neid esineb ning nad on hästi tuntud. Kuna aga Eestis
on lagritsaid viimasel ajal pidevalt vähemaks jäänud ei ole neid kaasajal enam lihtne
3
kohata. Oma väikese arvukuse tõttu on lagritsad looduskaitse alla võetud. Kuulub
kaitsealuste liikide III kategooriasse.
Elupaik
Lagritsa    elupaigaks    on   leht-   ja   segametsad,   samuti   võsastikud.   Hea   meelega   ka
inimese   läheduses.  Eestis   eelistab   kiviaedade   ja   -hunnikute   lähedust.  Liigub   ringi
põõsaste all ja kivide vahel ning mõnikord ka puude otsas. Sageli elab ka  majades .
Pesa ehitab ise. Pesa on ümmargune, küljel asuva sissekäiguga. Vooderduseks kasutab
sammalt, sulgi, lehti, heinakõrsi ja karvu. Pesa ehitab pehkinud kändudesse, lindude
suluspesadesse, ehitab ka urge. Talveuneks (oktoobrist  maini ) kasutab puuõõnsust,
seinaõõnsust või koopaid.
Öise aktiivsusega üksikeluviisiline unilane, kel puudub külmatardumus: Tihti tegutseb
ka peale päikesetõusu. Kasutub igal aastal ühte ja sama territooriumi, mille raadius
pesast on u. 75-80 meetrit. Eriti häälekas on ta sigimisperioodil.
Areng
Suguküpsuse saavutavad lagritsad ühe aasta vanuselt. Eluiga ei ületa neil tavaliselt  viit
aastat, kuid erandjuhtudel võib see küündida 9 aastani.
Paaritumine
Meil  poegib  korra, lõuna pool kaks korda aastas. Tiinus kestab 22 ... 24 päeva. Pojad
(tavaliselt 3 ... 5, harva 2 … 7) sünnivad juunis - juulis. Pojad on  sündides   paljad  ja
pimedad. Nägema hakkavad nad paarikümne päeva vanuselt. Imetatakse poegi kuu
aega.   Pojad   iseseisvuvad   ja   saavad   suguküpseks   kuue   kuu   vanuselt.   Lagritsad
paarituvad põhimõtteliselt kohe peale talveund.
Toitumine
Segatoiduline, kes ei põlga ära ei taimset ega ka loomset toitu, eelistades nähtavasti
loomset.   Sööb   putukaid   ja   nende    vastseid ,   tigusid,   väiksemaid   selgroogseid,
linnumune  ning taimede seemneid. Sööb meelsasti pähkleid, tammetõrusid,  pungasi ,
putukaid, tigusid, lindude ja  hiirte  pesapoegasi ning ka mune. Toiduotsinguile siirdub
lagrits pimeduse saabudes. Päeva ajal eelistavad nad nagu ööloomad ikka magada.
4
Koht ökosüsteemis
Süües  ja lõhkudes linnupesi teeb mingil määral neile liikidele kahju. Ise on toiduks
endast suurematele röövloomadele ja -lindudele. Madala arvukuse tõttu erilist mõju ei
oma.
Vaenlased
Nagu kõigil pisiimetajatel on ka lagritsatel väga palju vaenlasi. Kõik röövlinnud ja
-loomad võtavad neid võimalusel  saagiks .
Levik
Levinud Euroopas kuni Uuraliteni, okasmetsade vööndist kõrbeteni. Eestis levinud
mandril, sagedamini esineb Lõuna-Eestis (Taevaskojas, Tartu ja  Otepää  ümbruses).
Lagritsate levik Eestis on  vähenenud  ja neid kohata on suhteliselt raske. Arvukus on
Lagritsal Eestis  arvatavalt  väga väike. Eestis on lagritsa levila põhjapiir ja ta on siin
üliharuldane.
Vahemere saartel elab mitmeid  alaliike , nt sitsiilia lagrits (E. q. dichrurus) ja  sardiinia
lagrits (E. q. sardus). Lääne- Aasia  ja Põhja-Aafrika asurkonnad on  hiljuti  tunnistatud
eraldi liigiks Eliomys melanurus.
Kaitse Eestis
Lagrits kuulub III kategooria kaitsekategooriasse (III kategooria kaitse all on liigid,
mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade  hävimine  või  rikkumine  ja mille
arvukus on vähenenud  sedavõrd , et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda
ohustatud liikide hulka). 
Meedia
2010.   aastal   oli   lagrits   ka   Eesti   postimargil   ja   esimese   päeva   ümbrikul.
https://pood.post.ee/?id=3549&product_id=8031&c_tpl=1019
5
Ajaleht Waba Maa, nr 160, 10 juuli 1935 lk 6
(Tk.) Teatavasti mõni aeg tagasi viljandlane  Elmar  Rebane leidis Viljandi lähedalt
Matsi   talu   segametsast   haruldasemaid   Eestis   elavaid   loomi   –   oravhiiri;   ema   ja   5
poega . Oravhiire perekonna koju viinud, asus ta selle eest hoolitsema mag. J.  Auli
näpunäidetel. Paar päeva tagasi poegis ema ja oravhiire pere suurenes 5 liikme võrra.
Üks    sündinu    suri,   neli   jäi   elama.   Nüüd   on    leidja     asunud    läbirääkimisse   Tartu
zooloogia  muuseumiga ja viimane on avaldanud nõusoleku sündinud oravhiire nelja
poja äraostmiseks. Pojad viiakse Tartu, kus nad  tapetakse  ja täis topitakse, mille järele
täistopitult nad zooloogia muuseumi vaatamiseks välja pannakse.
http://www.digar.ee/ajalehed/dea?a=d&d=wabamaa19350710&e=------193-et-10--1 --
txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-" poliitikud "----1935----- Daily +newspaper#
6
Kasutatud kirjandus
Elektroonsed allikad
http://www.ut.ee/biodida/KOOLID/Sirel/Lagrits.htm  (23.04.2015)
http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=169  (23.04.2015)
http://et.wikipedia.org/wiki/Lagrits_(loom)  (23.04.2015)
http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/ELIQUE2.htm  (23.04.2015)
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/lagrits1  (23.04.2015)
http://www.digar.ee/ajalehed/dea?a=d&d=wabamaa19350710&e=------193-et-10--1 --
txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-"poliitikud"----1935-----Daily+newspaper#
(23.04.2015)
https://pood.post.ee/?id=3549&product_id=8031&c_tpl=1019  (23.04.2015)
Raamatud
Kumari, E. Punane raamat. Tallinn: Valgus, 1982.
7

Document Outline

• LAGRITS (ELIOMYS QUERCINUS)
  • Välimus
  • Käitmine
  • Elupaik
  • Areng
  • Paaritumine
  • Toitumine
  • Koht ökosüsteemis
  • Vaenlased
  • Levik
  • Kaitse Eestis
  • Meedia
  • Kasutatud kirjandus
    • Elektroonsed allikad
    • Raamatud