töökeskkonnas mõjuvat helifooni ja selle mõju tervisele. Müra füüsikalised parameetrid: - Ekvivalentne müratase LAeq - Müradoos, müra taseme ja kestvuse korrutis - Helirõhu tasemed L(dB) oktaavriba geomeetrilistel kesksagedustel - Müra kestus Helitugevuse mõõtmiseks kasutatakse ühikuna Belli, mille füüsikaliseks sisuks on mürarõhu ja helirõhu jagatis; tulemusi skaleeritakse logaritmilises skaalas. 4. Arvutused 4.1 Müraallika kauguse ja mürataseme sõltuvust iseloomustav graafik. Müraallikana on mõõdetud kummagi auto kõige suuremat müraallikat. Mürataseme sõltuvus müraallika kaugusest 100 80 Müratase (dB) 60 VW Golf
saab molekule keerata. (1,5V) Molekule saab ka nõu pinna töötlusega keerata 3. plasmapaneelid e. gaaslahenduspaneelid (hõrendatud gaas millest lastakse elekter läbi. Na aur erekollane, Xe, Ar, He pruunikas punane). Gaasi ultraviolet helendus lastakse luminestseerivale ekraanile (pinged 150 250V) Elektroluminessentspaneel: 100-250V kõlbab reklaamiks 1.21. ASK, LASK, FSK, detsibell Logaritmiline sageduskarakteristik Logaritmilises mastaabis esitatakse alati sagedus ja kui soovi siis ka sagedusest sõltuvad (muud) suurused. Logaritmilises mastaabis vaid sagedus nim seda poollogaritmiliseks esituseks. Oktav sageduse kahekordne muutus 1Hz 2Hz 4Hz - ... Dekaad sageduse kümnekordne muutus 1Hz 10Hz 100Hz - ... Enamasti sageduskarakteristik (mingi suuruse sõltuvus sagedusest) esitatakse täislogaritmilises (mõõdustikus) esituses see on K (sagedusest sõltuv suurus) esitatakse ka logaritmilises mastaabis
otsekui muutunud liiga raskeks. See tähendab et heli intensiivsus on jõudnud normaalse kuulmise piirini, mina nim vaevusläveks. 3. Milline sagedusvahemik on parima kuulmise piirkond? Enam vähem 1-5 kHz. Sellest suurematel ja väiksematel sagedustel on kõrva tundlikkus väiksem ja kahaneb nii vanusega kui väga valjusid helisid kuulates. 4. Kuidas arvutatakse heli valjust? Leiame nii kuuldeläve kui valuläve logaritmilises skaalas, bellides ja detsibellides: kuuldelävi tavalises, lineaarses skaalas, kuuldelävi logaritmilises skaalas, Valulävi tavalises, lineaarses skaalas, Valulävi logaritmilises skaalas Valuläve ja kuulmiseläve vahe seega 5. Kui suur on liitmüra, kui nt sõiduauto müra on L1=75dB, veoauto müra on L2=80 dB. Tähistame sõiduauto müra lineaarses skaalas I1 ja veoauto müra I2
Punanihe Punanihe on spektrijoonte nihe pikemate lainepikkuste suunas kas Doppleri efekti või Einsteini efekti (gravitatsiooniline punanihe) tõttu. Fotomeetriline punanihe on punanihe, mille leidmiseks võrreldakse logaritmilises lainepikkuste skaalas kahe galaktika spektrite keskmisi energiajaotusi ning hinnatakse nende jaotuste omavahelist nihet. Gravitatsiooniline punanihe on efekt, mis seisneb selles, et gravitatsioonivälja olemasolul kiirgavad samad protsessid madalama sageduse ja suurema lainepikkusega (punasemat)kiirgust kui gravitatsioonivälja puudumisel. Gravitatsioonilise punanihke suurusjärk on valgete kääbuste puhul umbes 10-4. Seda efekti on
Vooluallika kasulik võimsus on voolutugevusega paraboolses sõltuvuses. See tähendab, et kasulik võimsus on kõige suurem keskmiste voolutugevuse väärtuste juures ja madala vähimate ja suurimate amprite juures. Vooluallika kasutegur on aga voolutugevusega lineaarses sõltuvuses: kasutegur on seda suurem, mida väiksem on voolutugevus. Seda seepärast, et suuremate voolutugevuste juures läheb seda rohkem energiat soojuseks. Kasutegur on ka selges logaritmilises suhtes vooluvõrgu sisetakistuse ja välistakistuse suhtes. Sisetakistus ise on voolutugevusega sarnases paraboolses sõltuvuses nagu vooluallika võimsusgi. Ning välistakistus on seda suurem, mida väiksem on voolutugevus.
Filtri õigel valikul tuleb lähtuda toorvee omadustest ja puhastusastme valikust . Suur tähtsus on puhastusseadme õigel tööreiimil. See väljendub näiteks filtreerimise kiiruses ja tagasipesus filtri regenereerimiseks enne uut filtreerimistsüklit. Filtri regenereerimine(taastamine) on vajalik filtri takistuse vähendamiseks ning sette eemaldamiseks. Filtreerimise alguses filtri takistus või rõhulangus kasvab lineaarselt sadenemiskiirusega , hiljem toimub protsess logaritmilises sõltuvuses. Filtreerimiskiiruse kestvus peaks olema nii suur kui võimalik kuid ilma läbivoolu riskita mida näitab näiteks puhastatud vee rauasisalduse tõus. Filtreerimise pikem kestvus saavutatakse teiste meetoditega, näiteks filtri regenereerimiseks kasutatava (usaldusväärse ) sobiva tehnika valikuga. Gravitatsioonifilter Kasutatud Kirjandus www.google.ee www.neti.ee
UA(r) = 1,83 Järeldused: Vooluallika kasulik võimsus on voolutugevusega paraboolses sõltuvuses. See tähendab, et kasulik võimsus on kõige suurem keskmiste voolutugevuse väärtuste juures ja madalaim väiksemate ja suuremate amprite juures. Vooluallika kasutegur on voolutugevusega lineaarses sõltuvuses: kasutegur on seda suurem, mida väiksem on voolutugevus. Seda seepärast, et suuremate voolutugevuste juures läheb seda rohkem energiat soojuseks. Kasutegur on ka selges logaritmilises suhtes vooluvõrgu sisetakistuse ja välistakistuse suhtes. Katsete ja arvutuste tulemusena selgus, et vooluallika kasutegur on kõige suurem 25,93 takistuse juures(48,28%), mis on ligikaudu võrdne allika sisetakistusega, sellisel juhul eraldub ka kõige suurem kasulik võimsus (75,6 mW). 1)Määratlege võimsuse ja kasuteguri mõiste. Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul; seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust.
usaldatavusega 95% Nagu on näha kasuliku võimsuse ja voolutugevuse sõltuvuse graafikust, vooluallika kasulik võimsus on voolutugevusega paraboolses sõltuvuses: kasulik võimsus on kõige suurem keskmiste voolutugevuse väärtuste juures ja madalaim vähimate ja suurimate väärtuste juures. Vooluallika kasutegur on aga voolutugevusega lineaarses sõltuvuses: kasutegur on seda suurem, mida väiksem on voolutugevus. Kasutegur on ka selges logaritmilises suhtes vooluvõrgu sisetakistuse ja välistakistuse suhtes. 10
· Weber-Fechneri seadus, füüsikaline logaritmiline skaala, bell, detsibell. o W-F seaduse järgi hindab kõrv, nagu kõik tundeorganid, välisärrituse intensiivsust logaritmiliselt. Kui ärritus füüsikaliste ühikute tavalises e lineaarses skaalas kasvab kordades, siis aistingu järgi hindab inimene juurdekasvu vaid üksikute astmete võrra. o L = log , Imin = , I (v)- uuritav heli sagedusega v. o Bell tavaskaala 10-kordne kasv taandub logaritmilises skaalas intensiivsuse kasvule ühe ühiku (belli) võrra. Detsibell = 1/10 belli. · Heli intensiivsuste psühhofüüsikaline skaala, foon. o Normaalse kuulmise korral ning sagedusel 1000 Hz on kuuldelävi suurusjärgus (0 db). o Vaevuslävi (surumis-, rõhumistunne) 1 (120 db). o Valulävi 10 (130 db). o Psühhofüüsikalises logaritmilises skaals kasutatakse ühikutena
100* võimendust. Transistoridega korrektsioon võimendi on joonisel 6.5A. Helitugevus ja stereo tasakaaluregulaatorid Helitugevus regulaator võimaldab valida sobiva heli põhiliselt selleks ,et muuta takistit pinge jagurina potensiomeeter lülituses. Helitugevusgeneraatori kavandamisel tuleb pidada silmas kaht kuulmisfüsioloogilist omadust: Talutav helivaljudus on tekitavast füüsikalisest helirõhust ja sellega võrdelisest helitugevusest logaritmilises sõltuvuses, st helirõhu tõusmisel heli suureneb. Et heli valjuks muutuks reguleertakisti liuguri ühtlasel pööramisel või lükkamisel lineaarselt peab reguleertakistil olema logaritmilisele vastupidine reguleertunnusjoon, see tähendab reguleertunnusjoon peab olema eksponentsiaalne. Selleks sobivad on takistid: · SP3 12 · SP3 23 Ri/Rn 1/n Kui B tunnusjoonega regulaatori liugur on keskasendis, siis tema väljundpinge Uv = 0,1.
· Okeaania rk · Nearktis · Neotroopis · Antarktis Millest sõltub liigrikkus? Liikide arvust ning sündmustest, mis võivad takkistada geeni liikumisele ning uute liikide tekkimisele Kirjelda liigirikkuse ja laiuskraadide omavahelist seost! Tavaline on liigirikkuse gradient troopika suunas- mida lähem ekvaatorida, seda on rohkem liiki ning pooluste suunas see arv väheneb. Kirjelda pindala ja liigrikkuse omavahelist seost! S= cAz S = liikide arv A= pindala c & z konstandid Logaritmilises skaalas on seos lineaarne: c y-telje lõikepunkt ja z kaldenurk. Z väärtus · Mandritel 0,15 0,19 · Mandrilähedastel saartel 0,25 0,45 Kui palju on Eestis kirjeldatud liike ja kui palju neid arvatakse siin olevat? Arvatakse esinevat 40 000 liiki, kuid seni on nendest leitud 23 500 liiki, mis on umbes 60% Mis on keskkonna ökonoomika? Mis on ökolooiga ökonoomika? Keskkonna ökonoomika on Majandusteaduse allharu, mis uurib majanduse igakülgseid
· Kulude hinnang peab olema piisavalt detailne, võimaldamaks aru saada põhilistest riskidest ja edu tõenäolisusest. Lähtuvalt ülaltoodud valemist on töökulu vähendamiseks järgmised põhilised võimalused: Mahu vähendamiseks: · Korduvkasutus, seda nii arhitektuuri, protsessi, arenduskeskkonna kui tarkvarakomponentide osas. Kui korduvkasutus on alla kümne, siis komponendi arendamise kulu on kasutusarvust ligikaudu logaritmilises sõltuvuses (näiteks 2 kasu- tuse korral suureneb kulu keskmiselt 50% võrra ja 5 kasutuse korral 125% võrra). · Objekt-orienteeritud tehnoloogia (sealhulgas UML) kasutamine võimaldab paremini visualiseerida arendatavat tarkvara ning keskenduda arendamist vajavale, suurendades arendatava probleemi mõistmist ja erinevate osapoolte (sh lõppkasutajate) võimet tarkvaraarenduse protsessis osaleda ja koostööd teha.
W = = = (1 + jT )(1 - jT ) 1 + (T ) 1+ (T ) -j 1+ (T ) ( j) 2 2 2 P Q Logaritmilised sageduskarakteristikud. Nendel on teljed logaritmilises mastaabis. See võimaldab karakteristikuid kokku suruda ja nende konstrueerimine tunduvalt lihtsustub. Sagedusteljel sageduse ühikuks on dekaad. See on sagedusriba, mille ulatuses sagedus muutub 10 kordselt. Amplituuditeljel ühikuks on detsibell. Detsibell on 1/10 bellist, bell on kümnend lg väljund ja sisend võimsuste suhtest.
-j 1+(T ) ( j) 2 2 2 P Q Logaritmilised sageduskarakteristikud. Nendel on teljed logaritmilises mastaabis. See võimaldab karakteristikuid kokku suruda ja nende konstrueerimine tunduvalt lihtsustub. Sagedusteljel sageduse ühikuks on dekaad. See on sagedusriba, mille ulatuses sagedus muutub 10 kordselt. Amplituuditeljel ühikuks on detsibell. Detsibell on 1/10 bellist, bell on kümnend lg väljund ja sisend võimsuste suhtest. = P = lg P = lg 10 = 1bell K V ; lg* K V P
Nii saadakse küllalt efektiivne reguleersüsteem, mille peamiseks puuduseks on aga tekkiv lai häiresignaalispekter. 5.3.1.2. Automaatse võimenduse reguleeri-mise põhikarakteristikud- Võtame nüüd reguleerimiskarakteristiku, mis näitab võimendusteguri sõltuvust juhtpingest, lähema vaatluse alla (joonis 5.3.3). Kuna vajalik võimendusteguri muutuspiirkond võib olla väga lai, siis kujutame võimendustegurit logaritmilises mastaabis. Jooniselt saab leida maksimaalse tüürpinge amplituudi. Selleks on eelnevalt vaja maksimaalse võimendusteguri järgi määrata võimendustegur maksimaalse sisendsignaali korral võimendi sisendis Kmin=Kmax/. Suuruse Kmin järgi saame jooniselt leida maksimaalse tüürpinge Utüür.max . AVR võimendi võimendusteguriga KAVR sisendpinge saadakse vahetult AVR detektorist, viimane on aga ühendatud põhivõimendi väljundisse. Siis saame: U tüür.max =KAVRUkoormus =(Uvälj
logaritmitud kujul. Ning log-lineaarseks mudeliks, kuna sellises mudelis on muutujad logaritmitud kujul, mudel on aga parameetrite suhtes lineaarne. Konstantse elastsusega mudeli korral on muutujad mudelis logaritmitud kujul. Poollogaritmiline mudel Eksponentsiaalne funktsioon logaritmilisel kujul lnY=c0+a1*X Sellist mudelit nim poollogaritmiliseks mudeliks(st avaldise parem pool on tavalises mastaabis) lineaarne funktsioon ning vasak pool logaritmilises mastaabis. Kui sõltuv muutuja Y on logaritmilisel kujul ning sõltumatud muutujad X lineaarsel kujul, siis sellist mudelit nim ka log-lin mudeliks. Sellist funktsiooni on otstarbekas kasutada siis, kui sõltuv muutuja muutub võrreldes sõltumatu muutujaga oluliselt kiiremini. Mudel Kuju Regressioonikor Elastsuskoefitse lineariseerim daja sisu nt ine
C [vaata | 8. Filtrid. muuda] Kondekast ja takistist koosnev madalpääsfilter. Skeem, ülekandeteguri tuletuskäik, sagedustunnusjoone graafik. Kondekst ja takistist koosnev kõrgpääsfilter, skeem, ülekandeteguri tuletuskäik, sagedustunnusjooned. Sagedustunnusjoone esitus logaritmilises skaalas, detsibell. Selline filter kannab üle madalad sagedused ja kõrvaldab kõrged sagedused. Kõrgetel sagedustel lühistatakse kondensaator. Kondensaatori takistus on seda suurem, mida madalama sagedusega on vool. Kui on tegemist alalisvooluga, siis vool läbi takisti ja RK ( kondensaatori takistus) on suur. Kui aga kõrgsagedusvool, siis enamik voolu läbi kondensaatori ja RK on suur, et vool suudaks kondensaatori plaate korralikult laadida.
Sellele järgneva võimsusvõimendi ülesandeks on reeglina mitte enam signaalipinge võimendamine, vaid koormusele maksimaalse võimsuse ülekandmine, mis tähendab et koormusel peab signaalipinge ja signaalivoolu korrutis olema nõutava väärtusega. Mittelineaarsete võimendite hulka kuuluvad mõningaid matemaatilisi operatsioone teostavad operatsioonvõimendid, nagu näiteks logaritmiline võimendi, mille väljundpinge ja sisendpinge on omavahel logaritmilises sõltuvuses. Mittelineaarvõimendeid kasutatakse ka kõrgsagedustehnikas, näiteks sageduskordistites ja võimsusvõimendites. Samuti võib mittelineaarseteks võimenditeks lugeda taolisi impulsstehnikas kasutatavaid lülitusi, mille väljundpinge muutub hüppeliselt, kui sisendpinge ületab teatava väärtuse näiteks täisnurkimpulsside formeerimislülitused, komparaatorid ja Schmitti trigerid. Pikkov lk 61 KU on võimendi pingevõimendustegur.
· Toksilisuse hindamisel parameetrina enamasti väline doos. Üheks levinumaks uuritava aine toksilisuse sümptomiks on katseorganismi surm. Surmav doos (LD) on toksikandi kogus, mis põhjustab ravi puudumisel inimese (looma) surma. Surmavate annuste hulgas eristatakse absoluutset (LD100), minimaalset (LDmin) ja keskmist (LD50). Eksperimentaalses toksikoloogias on kõige laialdasemalt kasutatav LD50, mida saab leida just logaritmilises töötluses ning mis akuutselt manustatuna põhjustab 50% katseloomade surma 3. Kontakti ja vastuse mõisted ja liigid. · Eksponeerumine (kontakt, mõju) võib olla: akuutne: kontaktiaeg toksikandiga lühem kui 24 tundi, enamasti ühekordne; subakuutne: tavaliselt korduvkontakt kuni ühe kuu jooksul; subkrooniline: kontaktiaeg 1-3 kuud; krooniline: kontaktiaeg pikem kui 3 kuud. Tavaliselt pidev igapäevane kontakt toidu kaudu. Loomkatsete korral looma elu aeg.
oleks üheastmelises ehk korrektses vormis. pH mõju katalüütilisele konstandile arvutatud Priidu poolt. kcat on ideaalne katalüütiline konstant (kõik õiges vormis) jagatud mingi avaldisega. kcat max väärtus on 5000 min-1. Kompleksi puudutavad konstandid on selles mingis avaldises sees. Mida suurem on pK-de erinevus, seda paremini läheb slaidil alumine joonis nurgelise kujuga. pH mõju kcat/KM-le kcat/KM*=10000min-1mmol-1 Logaritmilises skaalas on võimalik pK väärtusi leida murdepunktide pealt (sirgete murdepunktide vä). Võrrandis on täpselt sama kuju, aga avalidses on vaba ensüümi ionisatsiooni iseloomustavad konstanti, sest spetsiifilisus konstant iseloomutab vaba ensüümi ja vaba substraadi vahelist reaktsiooni. pH mõju KM-le Sõltub mõlemast. Teoreetiliselt võiks saada kõik neli konstanti kätte, aga praktiliselt ei saa ühtegi kätte, sest lähevad omavahel kokku. Peaks olema neli murdepunkti
märgatav (kasvõi osal loomadest). Üheks levinumaks uuritava aine toksilisuse sümptomiks on katseorganismi surm. Surmav doos (LD) on toksikandi kogus, mis põhjustab ravi puudumisel inimese (looma) surma. Surmavate annuste hulgas eristatakse absoluutset (LD100), minimaalset (LDmin) ja keskmist (LD50). Eksperimentaalses toksikoloogias on kõige laialdasemalt kasutatav LD50, mida saab leida just logaritmilises töötluses ning mis akuutselt manustatuna põhjustab 50% katseloomade surma. 4. Kontakti ja vastuse mõisted ja liigid. Organismi surm pole toksilise toime ainukeseks märgiks. Selleks võib olla iga täpselt kvantiteeritav füsioloogiline muutus e. sümptom nagu kasvu aeglustumine või biokeemiline muutus. Sellisel juhul on oluliseks statistiliseks parameetriks effektiivne doos ED50, s.t. doos, mis kutsub esile poole e.
sest sisendpinge ja tagasiside pinge on vastupidised. Kui koormusvool suureneb ja väheneb siis muutub inverteeriva sisendi pinge sisendis ja võimendi väähendab väljundvoolu et viia nulliks. On aga sama vääne väljundtaksituse suurenemisega. OP võimendi sagedus karakteristika Kuna OP võimendi kasutamisel on praktiliselt alati tekitatud tagasiside siis kehtivad temale automaat regureelimise seadused, sama põhjusel on otstarbekas sageduskarakteristika logaritmilises mastaabis, kus Y-teljel on võimendus detsibellides ja X-teljel sagedus dekaadides JOONIS 1.11.8 Naturaalne ilma tagasisideta OP-võimndi ei ole praktiliselt kasutatava kuna ta läheb sisendiste tagasiside tõttu, sellise mitte satabiilsuse määrab automaatregureelimis teoorija, mille kohaselt kui tema amplituudi karakteristika lõikub 0-joonega suurema nurga all kui 20dB dekaani kohta. Stabiilsuse saamiseks tuleb viia sageduskarakteristika langus väiksema nurga alla kui 20dB/dekaani kohta
. arvesse 50% leitakse aeg, mille juures on toimunud 50 % konolidatsioonist ja arvutada cv Casagrande meetod. Selleks tehakse graafik vajumi sõltuvuse kohta aja logaritmist (joon 4.16). Sellel graafikul on tavaliselt raskusteta määratav 100% konsolidatsioonile vastav punkt s100. Teatav proovi vajumine toimub hetkeliselt, vahetult koormise suurendamise ajal. See on puhas elastne deformatsioon, aga ka proovikeha horisontaalpindade pindade ebatasasuste arvel toimuv vajumine. Kuna logaritmilises mõõtkavas ei ole 0 määratav, ei saa ka graafikul kujutada hetkel 0 toimuvat vajumit. Algvajumi määramiseks kasutatakse asjaolu, et konsolidatsiooni algul on deformatsioon võrdeline ruutjuurega ajast. Seepärast kui aeg suureneb 4 korda, suureneb vajum 2 korda. Algvajumi leidmiseks võetakse logaritmilise graafiku algosast mingile ajale t1 vastav vajum s1 ja seejärel ajale 4t1 vastav vajum s2. Vajumite vahe s = s2 s1 on eelöeldu põhjal võrdne vajumite vahega nullist kuni t1-ni
9. Globaalne transkriptsiooni regulatsioon Enamasti on DNA bakterites tsirkulaarsel kujul. See tähendab, et DNA otsad ei saa vabalt pöörelda ning DNA superspiraliseerub. DNA superspiralisatsioonil on kaks tähtsust: pakkida DNA-d ning reguleerida replikatsiooni ning transkriptsiooni. Kõrvutades E. coli raku pikkust kromosoomi pikkusega on ilmselge, et bakter on tunduvalt lühem kui tema sees olev DNA. Logaritmilises faasis kasvab bakter kiiresti ning E. coli pikkus ulatub kuni 2 m-ni, samas näiteks E. coli lac-operon koosneb kolmest geenist lacZ, lacY ja lacA (kodeerivad vastavalt -galaktosidaasi, laktoosi permeaasi ja galaktosiid O- atsetüültransferaasi) ning on umbes 1,7 m pikkune kui arvestada nukleotiidse järjestuse pikkust. Kui arvesse võtta 4639 valku kodeerivat geeni, ulatub E. coli tsirkulaarne DNA 1,5 mm-ni. Need võrdlused näitavad ilmekalt, et bakter peab
1,6 Jo on is 4 .1 6 K o nsolid atsioo nim o od uli m ääram in e C asagran d e m eetod iga Sellel graafikul on tavaliselt raskusteta määratav 100% konsolidatsioonile vastav punkt s100. Teatav proovi vajumine toimub hetkeliselt, vahetult koormise suurendamise ajal. See on puhas elastne deformatsioon, aga ka proovikeha horisontaalpindade pindade ebatasasuste arvel toimuv vajumine. Kuna logaritmilises mõõtkavas ei ole 0 määratav, ei saa ka graafikul kujutada hetkel 0 toimuvat vajumit. Algvajumi määramiseks kasutatakse asjaolu, et konsolidatsiooni algul on deformatsioon võrdeline ruutjuurega ajast. Seepärast kui aeg suureneb 4 korda, suureneb vajum 2 korda. Algvajumi leidmiseks võetakse logaritmilise graafiku algosast mingile ajale t1 vastav vajum s1 ja seejärel ajale 4t1 vastav vajum s2. Vajumite vahe s = s2 s1 on eelöeldu põhjal võrdne vajumite vahega nullist kuni t1-ni
meningica media), tekivad epiduraalsed hematoomid. Need verejooksud on aeglaselt areneva kliinilise pildiga ning on parema prognoosiga kui subduraalsed hematoomid, kuid nad võivad sümptomite hilisema tekke tõttu kergemini märkamata jääda. Mahu suurenemist koljuõõnes kompenseeritakse ainult minimaalses koguses liikvori suurenenud äravooluga. Kuna vastupidi gaasidele pole vedelikud kokkusurutavad, toob iga mahu suurenemine kaasa logaritmilises kõveras kasvava koljusisese rõhu tõusu. Seejärel surutakse aju sedamööda, kust mahu suurenemine lähtub, enamasti algul vastu aju kõvakelmete läbipääsuavasid – niisiis vastu sirpi (falx celebri) ja telki (tentorium) – ja lõpuks kiilutakse kinni ajutüve elutähtsate keskuste piirkonnad ehk ajutüvi pitsub. Mõne kraniaalnärvi kaitseta asend koljupõhimikul teeb võimalikuks nende väljalangemise, mis on iseloomulik teatud koljuvigastuste korral
annaabi.ee 
