nende servad kombineeritaks kaardimüra vähendamiseks. - Arukas serva marsruutimine: mõnel juhul lendavad kaardil kaardi keskpunktid filtreid või jooni. See võib varjutada teisi read, nii et neid saab suunata kaardi servani nii, et kõiki andmeid oleks hõlpsasti nähtav. - Kihistuse ja harude struktuur: mõnel voolukaardil on ühine sõlmede komplekt. Nendel juhtudel toimib nende liinide paindlikkus kaardihäirete vähendamiseks. - Lineaarsed või logaritmilised ekraani laiused: voogkaardid võivad kasutada nii lineaarset kui ka logaritmilist kuvari laiusi. Oluline on valida õige, et andmeid kõige paremini näidata. (Briney, 2014) 3.1 Näiteid headest ja halbadest vookaartides Järgnevatel joonistel on näha näiteid nii headest kui ka halbadest vookaartidest ning autori kirjeldused, miks kaart on hästi või halvasti kujundatud. 7 Joonis 5. Hea vookaart. (Flow Map Correction-Lab 9, 2010)
amplituud (iga õhumolekuli hulk järgmisele õhumolekulile). Heli olemus- heli on õhus levivate molekulide süstemaatiline võnkumine. Omadused- peegeldumine ning murdumine. Peegeldumine- heli kokkupuude pinnaga, osa energiast põrkab tagasi. Heli murdumine- muutused sagedusmustris, kui heli läheb üle ühest keskkonnast (materjalist) teise. Mida detsibellides mõõdetakse? Detsibellid on (võimsuse või intensiivsuse) logaritmilised ühikud millegi suhtes. Helide võrdlusskaala korral on algpunktiks (=0 dB) füüsikaline heli rõhk tasemel 20 mikroPascalit, mis on inimkõrvale esitatava 1000 Hz sagedusega (inimese keskmine hääle kõrgus) heli intensiivsuse detekteerimise alumiseks piiriks. Kirjelda tasakaalumeele toimemehhanisme ning seoseid nägemismeelega. Tasakaalumeel annab meie märku meie pea liikumisest, mis võib tuleneda kas tahtlikest liigutustest või hoopis välisest jõust
Helilainesagedus(füüsikaline suurus) = heli kõrgus (vaste psüühikas) Omadused: Helilainete peegeldumine, helilainete murdumine Doppleri efekt lähenedes kõrgus kasvab, kaugenedes madalamaks 15. Teisendage 0.01 Pascalit detsibellideks (fikseeritud sagedus on 1000 Hz ja absoluutläveks on 0.00001 Pa). Mida detsibellides mõõdetakse? (valemi leiate kuulmise loengukonspektist) 30 dB Detsibellid on (võimsuse või intensiivsuse)logaritmilised ühikud millegi suhtes. Helide võrdlusskaala korral on algpunktiks (=0dB) füüsikaline heli rõhktasemel 20mikro Pascalit, mis on inimkõrvale esitatava 1000Hz sagedusega (inimese keskmine häälekõrgus) heli intensiivsuse detekteerimise alumiseks piiriks. 16. Kirjelda tasakaalumeele toimemehhanisme ning seoseid nägemismeelega. Peale sisekõrvas asuva tasakaaluelundi aitavad inimesel tasakaalu säilitada ka lihastes ja liigestes olevad lihasretseptorid, mis ärrituvad lihaste pingutamisel
ehk analoogne ülekantava füüsikalise suuruse väärtusega digitaalsignaal - Digitaalsignaal ehk arvsignaal, on diskreetne ehk lõplike vahemikega eraldatud üksikväärtusi omav signaal, millel on lõplik hulk võimalikke väärtusi. See erineb analoogsignaalist, mille väärtused on pidevad. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Peamised signaali parameetrid: võimsus, sagedus ja spekter. Logaritmilised mõõtühikud, suhtelised dB ja absoluutsed dBm. Tehted logaritmiliste mõõtühikutega. Võimsus – ajaühikus üle kantud energia. Erinevad signaalid koosnevad erinevatest spektrikomponentidest. Värv on kindla sagedusega elektromagnetkiirgus. Spekter – näitab kus sagedusvahemikus miski asi asub. (kahemõõtmeline diagramm, mis kujutab sageduskomponente teiste mõõtmete järgi.) Teades spektrit, saame koostada ka ajalise kuju (sinusoidi)
Steve Mägi A-08 13.03.2014 Objekt MATH Object Math parameetrid ja meetodid kasutatakse matemaatiliste funktsioonide arvutamisel ja matemaatiliste konstantide leidmiseks. Uue matemaatikaobjekti loomiseks ei tule luua operaatoriga new, vaid kasutatakse sisseehitatud objekti Math. Objekti Math meetodid on: · trigonomeetrilised funktsioonid · logaritmilised funktsioonid · eksponentsiaalsed funktsioonid · jt funktsioonid · Näiteks leiame ruutjuure 81st ruutjuure leidmine 1. Objekti Math meetodid · Math.abs(a) - absoluutväärtus · trigonomeetrilised pöördfunktsioonid; tulemus radiaanides
U on pinge, mida mõõdetakse voltides (V); R on vooluahela lõigu takistus, mida mõõdetakse oomides (Ω). Siinussignaal, amplituud, sagedus ja periood. Periood f = 1/T on sagedus (Hz) Amplituud w = 2*Pii*f on ringsagedus s(t) = A * sin (2*Pii*f * t) Peamised signaali parameetrid: võimsus, sagedus ja spekter. Logaritmilised mõõtühikud, suhtelised dB ja absoluutsed dBm. Tehted logaritmiliste mõõtühikutega. p - elektriline võimsus p(t) = |s(t)|2 - ajaühikus ülekantud energia spekter, parameetriks on sagedus f = 1/T Hz-des B = fmax - fmin (riba laius) Logaritmilisi mõõtühikuid kasutatakse väga suurte ja väikeste suuruste esitamisel nii, et nad nii palju ei erineks. Suhtelised dB nt SNR mõõtmisel
Rakkude arvukus suureneb propotsionaalselt biomassi juurdekasvuga. Log-faasis on ainult balansseeritud kasv. 8. Defineeri generatsiooniaeg ja millest ta sõltub? Aeg, mis kulub populatsioonis rakkude arvu kahekordistamiseks. Sõltub geneetilisest potensiaalist ja kasvutingimustest. 9. Kuidas on võimalik leida mikroobipopulatsiooni generatsiooniaega? Graafikult – kaudne. x- telje peal populatsiooni inokuleerimise ajad ja y- teljel biomassi või arvukuste logaritmilised väärtused. Nt OD-lt 0.2 – 0.4 kasvas kultuur ja siis oli ajavahemik 10min ja 30min. Järelikult generatsiooniaeg on 20 min. Otsene – valemiga. g=t * log2 (0,301)/logN t-logN0 10. Kuidas on generatsiooniaeg ja kasvukiirus seotud? Millised on nende ühikud? g=1/v – pöördvõrdeliselt. Mida lühem on generatsiooniaeg, seda kiiremini kasvavad rakud. Generatsiooniaeg (min), kasvukiirus (generatsiooni/minutis). 11
K (1 - jT ) K - jKT K K T W = = = (1 + jT )(1 - jT ) 1 + (T ) 1+ (T ) -j 1+ (T ) ( j) 2 2 2 P Q Logaritmilised sageduskarakteristikud. Nendel on teljed logaritmilises mastaabis. See võimaldab karakteristikuid kokku suruda ja nende konstrueerimine tunduvalt lihtsustub. Sagedusteljel sageduse ühikuks on dekaad. See on sagedusriba, mille ulatuses sagedus muutub 10 kordselt. Amplituuditeljel ühikuks on detsibell
(1 + jT )(1 - jT ) 1 + (T ) 1+ (T ) -j 1+(T ) ( j) 2 2 2 P Q Logaritmilised sageduskarakteristikud. Nendel on teljed logaritmilises mastaabis. See võimaldab karakteristikuid kokku suruda ja nende konstrueerimine tunduvalt lihtsustub. Sagedusteljel sageduse ühikuks on dekaad. See on sagedusriba, mille ulatuses sagedus muutub 10 kordselt. Amplituuditeljel ühikuks on detsibell. Detsibell on 1/10 bellist, bell on kümnend lg väljund ja sisend võimsuste suhtest. = P = lg P = lg 10 = 1bell
teooriad - Meelelundi tööd mõjutavad tegurid (näited) Nägemine - Stiimul = valgus; valguse parameetrid ja omadused - Lääts, silmalihased ja silmaliigutused - Meeleelundi ülesehitus, retseptorid, aistingu protsess - Retseptorite adaptatsioon (valguse intensiivsusele) - Sensoorse kodeerimise teooriad - Lateraalne pidurdus -Värvuste eristamine retseptorite tasemel Detsibellid on... ... (võimsuse või intensiivsuse) logaritmilised ühikud millegi mõõdetava suhtes. Helide võrdlusskaala korral on algpunktiks (=0 dB) füüsikaline heli rõhk tasemel 20 mikroPascalit. [Mis on inimkõrvale esitatud 1000 Hz sagedusega (inimese keskmine hääle kõrgus), heli valjuse detekteerimise alumiseks piiriks.] Väga levinud on mõõta helide valjust (inimkõrvale) detsibellides. Sagedus: füüsikaline omadus, mitu laineharja on sekundis Amplituud: iga õhumolekuli rõhu hulk järgmisele õhumolekulile
avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. U Oomi seadus: I= R 5. Siinussignaal, amplituud, sagedus ja periood. Amplituud – maksimaalne kõrvalekalle tasakaaluasendist. Sagedus – võngete/impulsside arv ajaühikus. Periood – millegi korduva muutuse tsükli kestus. 6. Peamised signaali parameetrid: võimsus, sagedus ja spekter. Logaritmilised mõõtühikud, suhtelised dB ja absoluutsed dBm. Tehted logaritmiliste mõõtühikutega. Võimsus – ajaühikus üle kantud energia. Erinevad signaalid koosnevad erinevatest spektrikomponentidest. Värv on kindla sagedusega elektromagnetkiirgus. 5 Spekter – näitab kus sagedusvahemikus miski asi asub. (kahemõõtmeline diagramm, mis kujutab sageduskomponente teiste mõõtmete järgi
Tsoonid AOE ja BOF on alt piiratud libisema mööda tasapinda (joonis 5.2), saame kirjutada libiseva ploki ja nurgapunkti all ja avaldada need sarnaselt Boussinesq' lahendusel logaritmilise spiraaliga. Lihkejooned on radiaalsed sirged ning tasakaalu tingimuse. Ploki kaal on P = hd/2 = h2/2tan. Piki nõlva kujule. Pinged keskpunkti all on: z=*p, kus suurused on toodud logaritmilised spiraalid. Tsoonides CAE ning DBF on maksimaalse mõjuv komponent on seega T=Psin =H2sin/2tan. tabelis. peapinge suund horisontaalne. Prandtli lahendus annab pinnase H=2c/*tan/sin2. Nõlva maksimaalne lubatav kõrgus on Hkr=4c/. 2.5
infraheli) korral ja seda arvestab vibratsioonikaitse. Samuti on bioloogiline mõju suurematel sagedustel, aga sellekohased normatiivid ei puutu ei akustikasse ega fotomeetriasse. Nende probleemidega tegeleb kiirguskaitse, millel on omad bioloogilist laadi mõõtühikud. Parima kuulmise sagedusel (umbes 1000 Hz) on valu- ja kuuldelävele vastavate energiavoogude suhe 13 suurusjärku. Et seda mõistlikult gradueerida, võetakse kasutusele logaritmilised ühikud. Heli valjuse ühikuks on bell (B) ja selle arvutamise valem on 104 Kuuldepiirkond. Kuulmislävest nõrgemad helid kuulmisaistingut ei tekita, valulävest tugevamate helide korral tekib valuaisting. Tavaliselt kasutatakse belli asemel 10 korda väiksemat ühikut - detsibelli. Kui soovime
Tsoonid AOE ja BOF on alt piiratud logaritmilise spiraaliga r = r0 exp( tan ) ( 8.11) 2 kus r0=B/2sin(45° - /2). Lihkejooned on radiaalsed sirged ning logaritmilised spiraalid. Tsoonides CAE ning DBF on maksimaalse peapinge suund horisontaalne. Lihkejooned on paralleelsed sirged. Prandtli lahendus annab pinnase piirseisundile vastava ribakujulise pinnale mõjuva piirseisundile vastava surve. Selle saab avaldada kujul q u = q 0 N q + c Nc ( 8.12) kus Nq ja Nc on kandevõimetegurid.
Logaritmiliseks nimetatakse seda skaalat seetõttu, et logaritmimise suhtes muutu- vad vertikaaltelje ühikud jällegi ühtlaselt, nagu kombeks. Tõepoolest, meenutades kümnendlogaritmi tähistust, võime vertikaaltelje skaala ümber tõlkida järgmise tabeli abil: logaritm , , , Maavärinad Logaritmilised skaalad on kasutusel ka paljude nähtuste hindamiseks, mis võivad esineda väga erinevates suurusjärkudes. Ka maavärinate tugevust mõõdetakse logaritmilisel skaalal. Seda skaalat kutsu- takse pidulikult tema kasutusele võtja järgi Richteri skaalaks. Lihtsustatult näitab maavärina tugevus Richteri skaalal, kui mitu suurusjärku võimsam on värinaga
annaabi.ee 
