Culpa astmed jäme, raske; kerge; selline, kuio pole rakendanud hoolsust, mida rakendab enda asjade suhtes; kergeim. Juhus ettenägematu sündmus, mida ei saa võlgnikule süüks panna. Vääramatu jõud nt üleujutus. Võlgniku viivitus vs võlausaldaja viivitus. Uuendus 1 suhe asendatakse teisega; tasaarvestus; loobumine; aegumine; surm. Lepinguõigus Leping on juriidiline fakt, mille alusel tekib võlaõigussuhe. Pacta sunt servanda. Verbaalsed, literaalsed, reaalsed, konsensuaalsed. Ühekülgsed 1 pool kohustatud, teine õigustatud. Kahekülgsed mõlemad nii õigustatud kui kohustatud. Kehtivuse tingimused: Nõusolek oluline KÕIKIDE lepingute juures. Objekt käibeline asi. Kooskõlas heade kommetega. Alus (eesmärk). Sisu. Kehtetu, on jõu või ähvardusega sõlmitud. Pettus kehtetu. Error faktiline kehtetu, õigusnormides kehtiv. Ofert ja aktsept
Obligatsiooni täitmine - solutio täitmisel peab olema leitud kohane subjekt. Kohustise täidab deebitor võib sisse nõuda diligentia () Lõppemise viisid - uuendus - tasaarveldus - loobumine Aegumine - surm - leping - justkui leping - pahategu - justkui pahategu Obligatsiooniõiguse eriosa 1) reaalne leping, milles on vajalik asja üleandmine ühelt teisele 2) verbaalne (suuline) leping, kus on vajalik teatud sõnade lausumine 3) literaalsed (kirjalik) lepingud, mis kehtivad ainult teatava kirjaliku vormi olemasolul 4) konsensuaalsed lepingud, nende kehtivuseks piisab poolte kokkuleppest suuline leping: 1) lubadus (‘’ma luban…’’) 2) abielu (‘’jah’’ sõna) 3) käendus (1 inimene astub teise inimese asemele; suuline lubadus) stipulatio (lubadus) Literaalsed lepingud: 1) ost-müük Reaalsed lepingud: 1) muutlaen (kütus) 2) pruuklaen 3) hoiuleping’ Konsensuaalsed lepingud:
Tegevusetuses Kerge hooletus Puudub nõutud hoolsus Abiliste valikul Kergeim hooletus Järelvalve teostamisel Lepingud Lepingute süsteem Vormivaba kokkulepe Kindlas vormis kokkulepe Nimetud lepingud Paljas kokkulepe Verbaalsed Vahetus Kohtulikku kaitse omavad Literaalsed Sobing Lepingu täiendav
In iure cessio-näiline/imainaarne protsess.Kohtu ette tulevad võõrandaja ja omandaja- Omandaja käitub hagejana ja väidab et asi kuulub talle. Võõrandaja kostjana vaikib.Kohus mõistab asja hagejale. Lepingud hilisemas Rooma õiguses ja klassifikatsioon Lepingute klassifikatsioon: Reaalsed-lepingud, mille kehtivuseks on vajalik asja üleandmine ühelt isikult teisele Verbaalsed- lepingud,mille kehtivuseks on vajalik teatud sõnade lausumine Literaalsed- lepingud, mille kehtivuseks on vajalik kirjaliku dokumendi koostamine Konsensuaalsed- lepingud, mille kehtivuseks piisab paljast poolte kokkuleppest Lepingu sõlmimisek son alati vajalik poolte kokkulete. Verbaarsed lepingud. Stipilatio Stipulatio- suuline lubadus täita teatav kohustus Ajalooline periood: leping sõlmitakse kreeditori vastava küsimusega ja võlgniku samade sõnadega väljendatud vastuse teel. Nüüd võib selle sõlmida ükskõik milliste sõnadega
Kahjustus mitteproportsionaalselt suurem teiste intellektuaalsete funktsioonide häirest. Ei ole seletatav dementsuse, segadusseisundi, sensoorsele või motoorsele defitsiidiga. Väljendub vähenenud sõnavaras, vähenenud oskuses kasutada süntaktilisi reegleid, vähenenud kuuldud info meelespidamise maht ning kahjustatud sisend- ja väljundkanali valimise tõhusus. Motoorne (Broca) afaasia – agrammatism, telegraafistiil;säästlik kõnekasutus (vähe verbe ja sidesõnu); parafraasiad: literaalsed>verbaalsed; lugedes võib olla probleeme süntaksiga; kirjutamisel vead (+düsgraafia). Sensoorne (Wernicke) afaasia – sisutühi sõnasalat; parafraasiad: verbaalsed>literaalsed; neologismid ja parafraasiad; nimetamise vead; kõnest arusaamine häiritud (teiste ja enda); foneemide vastuvõtt häiritud; järelekordamine häiritud; loetust arusaamine häiritud; oluline düsgraafia (+paragraafiad). Konduktsiooni afaasia
Vastupidi, rooma juristide arvates paljas kokkulepe obligatsioone ei tekita. Selleks on vajalik, et pooled annaksid oma kokkuleppele kindlaks määratud vormi, või annaksid üle kokkuleppe objekti. Leping loetakse sõlmituks momendist, kui pooled on lõplikult ja täielikult kokku leppinud kõikide antud lepingu jaoks olulistes punktides ja see kokkulepe on vajalikul viisil ka väljendatud. Lepingud jagunesid: a) Verbaalsed – suuliselt sõlmitud lepingud b) Literaalsed – kirjalikult sõlmitud lepingud c) Reaalsed – asja üleandmisel sõlmitud lepingud d) Konsensuaalsed – vastastikuse nõusoleku saavutamisel sõlmitud lepingud e) Contractus innominati – nimeta lepingud Rooma juristid hakkasid selget vahet tegema ka ühekülgsete ja kahekülgsete lepingute vahel. Ühekülgsed lepingud on sellised, kus vaid üks pooltest on õigustatud ja teine kohustatud..
palju ja samas väärtuses tagasi anda. Pruuklaen Vastandina muutlaenule annab siin üks isik teisele isikule mingi asendamatu asja ajutiseks kasutamiseks. Hoiuleping-selle alusel hoiule võtja kohustus hoiule andjale viimase nõudel tagasi andma hoiule antud vallasasja. Fiducia oli vanimaks pandi vormiks. Pignus-on leping, mille alusel kreeditor kohustub deebitorile tagasi andma asja, mille ta oli saanud oma nõudmise kindlustamiseks 45.Literaalsed ja verbaalsed lepingud Literaalsed on lepingud mille kehtivuseks on vajalik kirjaliku dokumendi olemasolu. Verbaalsed on lepingud mille kehtivuseks on vajalik teatud sõnade lausumine. Stipulatio on vanima ja ühtlasi ka peamine verbaalne leping Rooma õiguses. See on suuline lubadus täita teatav kohustus. Verbaalne leping on ka leppetrahv., Käendus võidi tagada väga mitmesuguseid kohustusi. 46.Nimetud lepingud Vahetus Asjade vahetus isikute poolt. Aestimatum on kokkulepe, millega üks lepingalane
Lepingud-contractus. Mõiste.Liigid.Sõlmimine Obligatsiooni tekkimise tähtsamaks aluseks on leping. Leping-kahe või enama isiku vaheline kokkulepe, mis on suunatud seaduse poolt tunnustatud obligatsiooniõigusliku suhte tekkimisele. Paljas kokkulepe- nudum pactum- obligatsiooni ei tekita. Kui puudus hagi, polnud ka lepingut. Preetor annab hagi millega lubakse uute lepingute lubamise. Lepingute süsteem: 1. Verbaalsed-suuliselt sõlmitud lepingud 2. Literaalsed-kirjalikult sõlmitud lepingud 3. Reaalsed-asja üleandmisel sõlmitud lepingud 4. Konsensuaalsed-vastastikuse nõusoleku saavutamisel sõlmitud lepingud. Nendele lisandus contractus innominati- nimeta lepingud Õigustehingute-negotia ja lepingute liigitus: 1. Contractuus atricti iuris-leping, mille sisu on seaduse poolt kindlaks määratud ja mida preetor ei saa muuta. NT: stipulatio-kokkulepe, mutuum-muutlaen, lubatud või
väli (Broca, kõnelise planeerimise häired). Iga psüühiline tegevus jaotub vähemalt neljaks alaliigiks. Aferentsed afaasiad: 8 1. Sensoorne: foneemikuulmise ja taju häire. T (temporaalsagara) sekundaarsed väljad (22, 41, 41). kõne spetsiifiline hääliku eristamise häire. Keskne on kõne mõistmise häire. a. Literaalsed parafaasiad – ühe hääliku asemel näiteks teine, puudulik alusinformatsioon. b. „sõnasalat“ (sekundaarselt) – puudub mõtestatud terviklik üksus. c. Dikteeritava kirja häire – mõistmise raskused. 2. Akustiko-mnestiline: kuulmismälu oluline langus (10-st jääb meelde 2-3 sõna tavalise ~7 asemel). T tertsiaarsed väljad (21, 37). a. Verbaalsed parafaasiad – sõnad sassis.
1) Creditor 2) Deebitor Objektid (sooritus): 1) Dare 2) Jne Lepingust tulenevad obligatsioonid: 1) Leping sõlmitakse asja üleandmise (reaalne) 2) Teatud sõnade lausumise (verbaalne) 3) Kirjalike teatud dokumentide (literaalne) 4) Üksmeele teel (konsensuaalne) Verbaalsed lepingud: 1) Stipulatio – stipulatsioon (pidulike vormelite lausumisega tehing) 2) Dotis dictio – kaasavara lubamine 3) Operarum promissio – töö lubamine Literaalsed lepingud: Expensilatio – sissekanne majaraamatus. Kirjalikkus lepingu olemus, mitte ainult tõendamisväärtusega. Võrreldav tänapäevase veksliga Reaalsed lepingud: Mutuum – muutlaen (muu asi teises vääringus) Commodatum – pruuklaen (laenamine sõprade vahel, ei olnud tasuline) Depositum – hoiuleping (isik võttis tasuta teise isiku asja hoiule, vastutas juhul kui hooletusest või tahtlikult asja hävitas)
ajalooline, vaid kehtiva õiguse ratio legis. Kaks tõlgendamiskriteeriumit: · Reguleeritud eluvaldkonna struktuur. Peab tundma tegelikkust, mida ta korrastada tahab. · Väljaspool reguleerimist ennast,kuid sellega seotud õiguse printsiibid(tuleb tunda). Õiguse tõlgendamise tänapäevane kataloog, kus on koos mõlemad: literaalsed süstemaatilised teleoloogilised ajaloolised kohtupraktika eeskujuks sarnaste juhuste puhul rahvusvaheline ja Euroopa õigus õiguse printsiibid õigusele vastava otsuse võib langetada tuginedes õiguse printsiibile väärtused õigusteaduse saavutused õigusele vastavate otsustuste tegemisel tuleb lugeda töid, mida saab kasutada
2. Teatud sõnade lausumise 3. Kirjalikult teatud dokumendi 4. Või konsensuse teel Verbaalsed lepingud Kokkulepe võis olla ükskõik mis vrmis, aga et saaks õigusliku jõu, pidi sõnama pidulikud sõnad, pole suuline kokkulepe. Ius civile. 1. Stipulatio - stipulatsioon ; hiljem võis teha ka kreeka keeles, algselt polnud lubatud. 2. Fideiussio - käendus 3. Dotis dictio - kaasavara lubamine 4. Operarum promissio - töö lubamine Literaalsed lepingud - mitte kirjalikud Expensilatio - sissekanne majaraamatus. Kirjalikkus lepingu olemus, mitte ainult tõendamisväärtusega. Võrreldav tänapäevase veksliga. Reaalsed lepingu - sõlmiti asjade üleandmisega. Suuline kokkulepe, aga mitte literaalne 1. Mutuum - muutlaen 2. COmmodatum - pruuklaen 3. Depositium - hoiuleping 4. Pignus - pant (pandileping) 5. Fiducia - pant (asi läks võlausaldaja omandisse)
kokkuleppe teel. Aegumine- et ei tekiks kauakestvat ebamäärast olekut, määrati hagi esitamiseks üheaastane tähtaeg. Surm- üldreeglina ei lõpeta obligatsioone, lõppeb nt volitusleping, kui surm leiab aset enne ülesande täitmist. ÜKSIKUD OBLIGATSIOONID Lepingud- leping on juriidiline fakt. Obligatsiooniõigusliku suhte tekkimisele, muutmisele, lõppemisele suunatud. Peab olema kindlaks määratud vorm või objekti üleandmine. Lepingute süsteem: o verbaalsed o literaalsed o reaalsed- asja üleandmisel sõlmitud lepingud o konsensuaalsed- vastastikuse nõusoleku saavutamisel sõlmitud Liigitus: o contractus stricti iuris- sisu on seaduse poolt kindlaks määratud o contractus bonae fidei- preetoril on võimalus suvaliselt arvesse võtta mitmesuguseid asjaolusid, et teha õiglane otsus Ühekülgsed lepingud- vaid üks pooltest on õigustatud ja teine kohustatud
Lepingud-contractus. Mõiste.Liigid.Sõlmimine Obligatsiooni tekkimise tähtsamaks aluseks on leping. Leping-kahe või enama isiku vaheline kokkulepe, mis on suunatud seaduse poolt tunnustatud obligatsiooniõigusliku suhte tekkimisele. Paljas kokkulepe- nudum pactum- obligatsiooni ei tekita. Kui puudus hagi, polnud ka lepingut. Preetor annab hagi millega lubakse uute lepingute lubamise. Lepingute süsteem: 1. Verbaalsed-suuliselt sõlmitud lepingud 2. Literaalsed-kirjalikult sõlmitud lepingud 3. Reaalsed-asja üleandmisel sõlmitud lepingud 4. Konsensuaalsed-vastastikuse nõusoleku saavutamisel sõlmitud lepingud. Nendele lisandus contractus innominati- nimeta lepingud Õigustehingute-negotia ja lepingute liigitus: 1. Contractuus atricti iuris-leping, mille sisu on seaduse poolt kindlaks määratud ja mida preetor ei saa muuta. NT: stipulatio-kokkulepe, mutuum-muutlaen, lubatud või
Õiguskord ei ole täiuslik > õiguse rakendaja peab seda õiguskorda täpsustama. Ta peab seda tegema õiguskorda austades. Õiguse rakendaja peab eelkõige ise seda õiguskorda austama selline, nagu ta on. Selleks austuseks peaks püüdlema õiguskorra stabiilsuse säilitamise poole. Austus tähendab ka paindlikkuse andmise oskust. See ongi tõlgendamise situatsioon. Tõlgendusargumentide kataloog Klassikalised tõlgendamisviisid: (Savigny) 1. Literaalsed (filoloogiline, keeleline, grammatline, lingvistiline) tõlgendamine põhineb ius scriptumil. Jõuame normitekstini, sellest saab alguse tee õigusele vastavuse juurde. Subsumeerimise käigus, olles leidnud vajaliku õigusnormi, on tegemist juhusenormi või kaasusenormiga. See peegeldab kõige rohkem tegelikkuses juhtunud. Subsumeerimise abil leitud norm ongi siis kaasusenorm, juhusenorm. Sellest arusaamine toimub läbi literaalse tõlgendamise
Harum aeque quattor species sunt: aut enim re contrahuntur aut verbis aut litteris aut consensu. (Inst. 3, 14, 2) (Järgmine liigitus jagab obligatsioonid neljaks: lepingust, nagu lepingust, pahateost (ehk deliktist) ja nagu pahateost (ehk nagu deliktist). Kõigepealt vaatame obligatsioone, mis tekivad lepingust. Need jagunevad omakorda nelja liiki: nimelt sõlmitakse lepingud asja üleandmise (reaalsed), teatud sõnade lausmise (verbaalsed), kirjalikult teatud dokumendi (literaalsed) või üksmeele (konsensuaalsed) teel.) Nagu juba öeldud, mõistetakse obligatsioonide all võlasuhet üldiselt ehk siis suhet, mille alusel on üks või rohkem isikuid õigustatud nõudma teiselt või teistelt mingi nõude või kohustuse täitmist. Selline võlasuhe võib tekkida erinevatest alustest, nii lepingulistest kui ka lepinguvälistest. Seega on üheks obligatsioonide tekkimise aluseks ka leping. Erinevate Rooma õiguses tuntud lepinguliikide kohta lugege E. Ilus 8. ptk.
annaabi.ee 
