mille kestel o on töötaja kohustatud täitma tööülesandeid c) Majandusüksuses tegelikult kasutatud või kasutada kavatsetav tööaja üldhulk 2. Reaalne tööajafond on: (3 punkti) a) Päevade arv aastas 365 (366) b) Vabade päevade ja pühade arvu võrra vähendatud kalendaarne tööajafond ( 2012 aastal 254 päeva) c) Nominaalne tööajafond, millest on maha arvatud korralised puhkused, lisapuhkused, haiguspuhkused ja täispäevased tööseisakud 3. Nimeta 3 (kolm) töökorralduses osalevat tööprotsessi ülesannet: (2 punkti) 1. majanduslik 2. sotsiaalne 3. psühholoogiline. 4. Töö-analüüsi meetoditeks on: (2 punkti) 1. Vaatlus 2. intervjuu 3. Küsimustikud 4. Töötajate raportid 5. Mittetavapäraseks töökorralduseks loetakse: (2 punkti) a) Osaajaga töötamist
edasi. Tööaastast lühema aja eest antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Põhipuhkuse kestuse üldnorm Põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva Kas töötajal on õigus puhkusest loobuda? Tööandjal ei ole õigust jätta puhkust andmata ja töötajal ei ole õigust puhkusest loobuda. Kas lisapuhkus liidetakse põhipuhkusega või antakse sellest eraldi? Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele ja antakse sellega koos. Erinevatel alustel antavad lisapuhkused liidetakse. Puhkuse andmine esimesel tööaastal Töötajal, kes on esimesel tööaastal töötanud vähemalt kuus kuud, on õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Saamata jäänud puhkuseosa antakse tööaasta kestel mõnel muul ajal või töötaja nõusolekul liidetakse järgmise tööaasta puhkusega või antakse teise tööaasta kestel mõnel muul ajal. Puhkuse andmine kohakaaslasele Kohakaaslasele antakse puhkus üheaegselt põhikoha puhkusega. Esimesel
(Kambodza) Nüüdisaegne rahvastiku tüüp - alla 10%o mõlemad; stabiilne v kahanev rahvastiku muutumine (Eesti) Rahvastikupoliitika - riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, demograaf. koosseisu, paiknemise mõjutamisel. Sots.poliitikaga on seotud tervishoid, pere-, integratsiooni-, eluaseme-, tööturupoliitika. Seda saavad mõjutada sündide arv ja sisse-, väljaränne. Sündide arvu tõstmiseks : perek.seadused, rasestumisvastased vahendid, piirangud, lisapuhkused, soodustused, trahvid Rändepoliitikas kasutatakse piiranguid, soodustusi kodakondsuse, elamis-, tööloa saamiseks Kõrge sündimuse puhul võib anda soodustusi vähelapselistele peredele, tõsta lubatud abiellumisiga. Madala sündimuse puhul võib suurendada lapsehooldustasu ja -puhkuse aega, anda laenu-, eluaseme-, maksusoodustusi. Rahvastiku paiknemist mõjutavad looduslikud (kliima, pinnamood, loodusvarad, mullastik, taimestik), ühiskondlikud (ajaloolised, majanduslikud,
13. Rahvastikupoliitika SÜNDIMUSE MÕJUTAMISEKS RÄNNETE MÕJUTAMISEKS Abiellumisvanuse piir Piirangud/soodustused kodakondsuse saamiseks Rasestumisvastaste vahendite ja abordi Piirangud/soodustused elamis- ja töölubade kättesaadavus saamisel Kooselu reeglid - Peretoetused - Lisapuhkused - Soodustused töötamisel - Trahvid - 14. Kvoot- sisse- ja väljarändajate piirmäär Linnastumine- linnade kasv ja linnarahvastiku osatähtsuse tõus rahvastikus Eeslinnastumine- rahvastik hakkab kasvama eeslinnades Vastulinnastumine- inimeste elama asumine kaugematesse maapiirkondadesse Taaslinnastumine- linnakeskuste taas aktiivseks muutumine
Tulemused: - lugeda atesteerituks - lugeda mitte atesteerituks (võib kaasneda töösuhte lõpetamine või muu töö) lükata atesteerimine edasi 1ks aastaks. 3) puhkus, tingimused jne Puhkuse liigitus: I. tööpuhkused antakse tööaastate eest, öeldakse ka iga aastaline korraline puhkus 1) põhipuhkus a) üldkestvusega puhkus 28 päeva b) pikendatud põhipuhkus alaealistel 35 päeva ametnikel 35 päeva ülikooli õppejõud, õpetaja, kasvataja 56 päeva 2) lisapuhkused a) saavad allmaatöölised, eriiseloomuga tööde puhul, tervist kahjustavate tööde puhul. II. vanemapuhkused seoses laste sünniga / kasvatamisega III. palgata puhkused tavaliselt töötaja enda algatusel kokkuleppel tööandjaga. Puhkuse andmisel ja kasutamisel lähtutakse: 1. puhkust antakse tööaasta eest Tööaasta on aeg, mis algab tööle asumise hetkest. Tööaasta hulka arvestatakse: 1) ajutine töövõimetus (haiguspäevad) 2) puhkuste aeg v.a
või mitterahaliselt. Antud teema puhul analüüsisimegi, millised motiveerimissüsteemid on tõhusamad ning kumba süsteemi rakendavad Eesti ettevõtted rohkem. Samuti spekuleerisime, millest selline valik võib tingitud olla. Rahaliste ehk materiaalsete motivaatorite hulka kuuluvad erinevad materiaalsed hüved, mida ettevõtted oma töötajatele pakuvad. Nendeks võivad olla firmasisesed soodustused, lisapuhkused, ametikõrgendus, tulemuspalk, preemiad (rahalised, preemiareisid, teatripiletid vms) või meened. Üks materiaalset motiveerimist kasutav ettevõte on näiteks mobiilioperaatorfirma Elisa, kus võimaldatakse peaaegu kõigile oma töötajatele tasuta helistamist ning tasuta interneti kasutamist. Töötingimuste parandamise ja efektiivsema töötamise eesmärgil annab firma oma töötajatele kasutada ka eraldi tööarvutid, milleks tavaliselt on mugavad ning kaasaskantavad sülearvutid
Lisapuhkuse üldreegel: lisapuhkuse kestvus oleneb, kau aon töötaja vastavates tingimustes töötanud. Ehk täiesulatuses saavad lisapuhkust need, kes on loetelus olevatel töödel töötanud kogu tööaasta. Kui töötaja on nendel töödel töötanud vähem, kui tööaaasta, siis sel juhul antakse lisapuhkust võrdeliselt töötatud kuudega. Lisapuhkust võivad saada kõik töötajad, kellel on need kollektiivlepingus või töölepingu tingimustes ettenähtud. Erinevatel alustel tulenevad lisapuhkused liidetakse. PUh§3 kohaselt antakse puhkust tööaasta eest. Tööaasta algab päevast, mis töötaja tööel asus ja lõppeb 12 kuud hiljem. Siin tuleb silmaspidada, et tööajaarvestus muutub, kui selle aja sees on perioode, mis selle aja sisse ei kuulu, nt töötaja soovil palgata puhkus. Puh§4, lõige 1 kohaselt arvatakse tööasta hulka: Tegelikult töötatud aeg Aeg, mil töötaja oli ajutiselt töövõimetu
sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, suurem surve sotsiaalsfäärile. MIS RIIKIDEL ON EESTIL KÕIGE TIHEDAMAD RÄNDESUHTED? Soome, läti, venemaa, rootsi MIS MEETMEID KASUTATAKSE RAHVASTIKUPOLIITIKAS SÜNDIMUSE SUURENDAMISEKS JA VÄHENDAMISEKS? Perekonnaseadused, rasestumisvastaste vahendite ja abordi kättesaadavuse reguleerimine, piirangud abiellumisel või lahutamisel, peretoetused, lisapuhkused vanematele, soodustused töötamisel, aga trahvid ja muud majanduslikud meetmed. LISAKS Miks on rahvaarvu kasv muutunud globaalprobleemiks? Ressursside nappus koormus põllumaale, põhjaveele muldade hävimine puhta joogivee nappus toiduainete nappus metsade laastamine jne Õhu saastumine, vee ja pinnase reostumine, jäätmed Üldine elukvaliteedi langus Rahvaarvu kasvamise tagajärjed
migrandid on noored Suurem surve sotsiaalsfäärile Migrandid nõus töötama kohtadel kus kohalikud ei taha 16:07 Rahvastikupoliitika Sündimuse suurendamiseks kasutatakse nt lubatud abiellumisvanuse ja rasestumisvastaste vahendite ja abordi kättesaadavuse reguleerimisega, erinevad kooselu reeglid, peretoetused, lisapuhkused, soodustusi töötamisel, teenuseid, trahve Rändepoliitikas on peamiselt kasutusel soodustused kodakondsuse, elamis ja töölubade saamisel Suremise mõjutamine arstiabi kvaliteet ja kättesaadavus, Asustuse areng Linnade kasv linnastumine Eeslinnastumine inimesed hakkasid elukohana eelistama enam väiksemaid asuladi Vastulinnastumine elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse
lapsepuhkust kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last kasvatavale lapsevanemale, samuti eestkostjale või hooldajale. B) Õigus lisapuhkusele on töötajatel, kes töötavad: tervistkahjustavatel töödel. Töötajale, kellele antakse põhipuhkus täies ulatuses enne tööaasta täitumist, antakse koos põhipuhkusega lisapuhkus samuti täies ulatuses. Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele ja antakse sellega koos või poolte kokkuleppel muul ajal. Erinevatel alustel antavad lisapuhkused liidetakse. C) Isal on õigus saada ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi 10 tööpäeva isapuhkust. Selle puhkuse eest makstakse puhkusetasu töötaja keskmise palga alusel, kuid mitte rohkem kui kolmekordse Eesti keskmise brutokuupalk puhkuse kasutamise kuu eelmisele kvartalile eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel. Isapuhkuse eest makstakse tasu vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2001.a
1) allmaatöödel; 2) tervistkahjustavatel töödel; 3) eriiseloomuga töödel. Kollektiiv- ja töölepinguga võib ette näha täiendavad alused lisapuhkuse andmiseks. Teiste seadustega võib ette näha ka muid lisapuhkusi. Töötajale, kellele antakse põhipuhkus täies ulatuses enne tööaasta täitumist, antakse koos põhipuhkusega lisapuhkus samuti täies ulatuses. Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele ja antakse sellega koos või poolte kokkuleppel muul ajal. Erinevatel alustel antavad lisapuhkused liidetakse. 22. PALGATA PUHKUS Töötajale võib tema soovil anda palgata puhkust poolte kokkuleppega määratud ajaks. Tööandja on kohustatud töötaja soovil andma palgata puhkust: 1) töötajale gümnaasiumi riigieksamite ning kutseõppeasutuse, rakendusliku kõrgkooli või ülikooli sisseastumiseksamite sooritamiseks; 2) muudel seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel.
õpivad) Tööpuhkuse andmisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest · Puhkust antakse tööaasta eest · Antakse kalendripäevades, mille hulka ei arvestata riigipühi · Puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik · Üldreeglina antakse puhkust katkestamatult · Üldjuhul määrab puhkuse kasutamise aja tööandja · Tööandja algatusel ei saa TL lõpetada puhkuse ajal · Tööpuhkus (põhi- ja lisapuhkused) on tasuline Puhkust antakse tööaasta eest, mis algab tööle asumise momendist (kalendripäevades) ja kestab järgmise aasta sama päevani. Kui selles ajavahemikus on päevad, mis ei lähe tööaasta hulka (palgata puhkus, lapsehoolduspuhkus; lühiajalise palgata puhkuse võib tööaja hulka arvata), siis nende päevade võrra lükkub tööaasta kulg edasi. Tööaastast lühema aja eest antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Osalise tööajaga töötamine puhkuse kestust ei lühenda
Puhkus puhkeaja liik, töösuhete peatumine. Puhkuse liigitus: I. tööpuhkused antakse tööaastate eest, öeldakse ka iga aastaline korraline puhkus 1) põhipuhkus a) üldkestvusega puhkus 28 päeva b) pikendatud põhipuhkus alaealistel 35 päeva ametnikel 35 päeva ülikooli õppejõud, õpetaja, kasvataja 56 päeva 2) lisapuhkused a) saavad allmaatöölised, eriiseloomuga tööde puhul, tervist kahjustavate tööde puhul. II. vanemapuhkused seoses laste sünniga / kasvatamisega III. palgata puhkused tavaliselt töötaja enda algatusel kokkuleppel tööandjaga. Puhkuse andmisel ja kasutamisel lähtutakse: 1. puhkust antakse tööaasta eest Tööaasta on aeg, mis algab tööle asumise hetkest. Tööaasta hulka arvestatakse:
- Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus,et mõjutada rahvaarvu,selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel.Enamasti mõistetake selle all meetmeid,mis mõjutavad sündimust,suremust,sise-ja väljarännet.Rahvastikku mõjutab alati ka teiste valdkondade areng (majandus,tööhõive,töötingimused).Sündide arvu mõjutavad abiellumise vanus,peretoetused, lisapuhkused emadele ja isadele,rasedusvastaste meetmete ja abordi kättesaadavus, maksusoodustused ja muud soodustused.Rändepoliitikas kasutatakse ka piiranguid kodakondsuse, elamis, ja töölubade saamisel.Riigid kasutavad kvoote,mis reguleerivad sisserännet. - Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus.Välisrände puhul asutakse elama teise riiki,siserände puhul kolitakse teise omavalitsusse.Nende vahet nimetatakse rändeiibeks ehk saldoks'
andmiseks. (4) Teiste seadustega võib ette näha ka muid lisapuhkusi. §11. Lisapuhkuse andmise tingimused Töötajale, kellele antakse põhipuhkus täies ulatuses enne tööaasta täitumist, antakse koos põhipuhkusega lisapuhkus samuti täies ulatuses. §12. Põhi- ja lisapuhkuse liitmine (1) Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele ja antakse sellega koos või poolte kokkuleppel muul ajal. (2) Erinevatel alustel antavad lisapuhkused liidetakse. Rasedus- ja sünnituspuhkus (1) Naisele antakse sünnituslehe alusel rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. (2) Mitmikute sünni või tüsistusega sünnituse korral antakse rasedus- ja sünnituspuhkust 154 kalendripäeva. (3) Naisel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtaega. (4) Rasedus- ja sünnituspuhkuse aja eest makstakse hüvitist vastavalt ravikindlustuse
Õigus lisapuhkusele on töötajatel, kes töötavad: o allmaatöödel; o tervist kahjustavatel töödel; o eriiseloomuga töödel. Lisapuhkuse kestus on viis kuni neliteist kalendripäeva ja selle kestus sõltub tervist kahjustava teguri ja töö iseloomust ning töötaja kutsealast ja ametikohast. Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele ja antakse sellega koos või poolte kokkuleppel muul ajal, kusjuures erinevatel alustel antavad lisapuhkused liidetakse. Täiendav lapsepuhkus liidetakse põhi- ja lisapuhkusele, samuti pikendatud põhipuhkusele ja antakse sellega koos või poolte kokkuleppel mõnel muul ajal samal tööaastal. Esimesel tööaastal tekib töötajal õigus puhkusele pärast kuus kuud töötamist võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Sõltumata töötatud ajast, on esimesel tööaastal õigus saada puhkust täies ulatuses: o alaealisel;
a vastu võetud määrus nr 156 “Pensionistaaži andmete kogu- 98 mise ja riiklikku pensionikindlustuse registrisse kandmise kord”. 185 8. ptk R akendussätted § 137 1 – § 139 Paragrahv 137 sätestab enne TLS jõustumist välja töötatud puhkuse nõude aegumise. Enne uue seaduse kehtimahakkamist väljatöötatud põhi- ja lisapuhkused aeguvad nelja aasta jooksul arvates TLS jõustumisest. Enne 01.07.2009 väljatöötatud ja aegumata puh- kused aeguvad 01.07.2013. § 1371. Enne seaduse jõustumist väljatöötatud kasutamata puhkuse hüvitamine Enne käesoleva seaduse jõustumist väljatöötatud kasutamata põhi- ja lisapuh- kuse hüvitab tööandja töölepingu lõppemisel, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest.
annaabi.ee 
