Edgar-Johan Kuusik 1888 - 1974 Sinu nimi Elu · Sündis 22.veebruaril Valgjärvel · Suri 3.augustil Tallinnas · Oli eesti arhitekt, pedagoog ja disainer · 1920. aasta veebruaris teenis lipniku auastmes 1. Ratsapolgus · Oli korporatsioon Vironia liige Stiil · Stiil oli segu barokist, traditsioonilisest kunstsist ja ekspressionismist · Tema kuulsaimad tööd on aga funktsionalistlikud : Ehitise kuju peab kajastama tema funktsiooni Tähtsal kohal tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid Välditi arhitektuurilisi kaunistusi Tööd · Kuulsaim töö Tallinna Kunstihoone (1934,
Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu gümnaasiumis. 1894 1898 õppis ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mille ta lõpetas õigusteadus kandidaadi kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. Ajaleht "Teataja" 1900. aastal Tallinnasse jõudes hakkas Päts tegutsema advokatuuri alal J. Poska abilisena. See aga ei rahuldanud teda eriti ja ta hakkas hoopis plaanitsema ühe uue ajalehe "Teataja" asutamist Tallinnas. Tartus oli juba J. Tõnissoni "Postimees" saanud väga edukaks, aga Tallinnas puudus eestimeelne päevaleht. Luba siseministeeriumi käest,
Konstantin Päts (23.02.1874, Tahkuranna vald-18.01.1956, Kalinini oblast Burasevo) Haridustee, sõjaväes Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakool Raeküla Nikolai kool Riia vaimulik seminar (jättis pooleli) Pärnu Gümnaasium Tartu ülikool (1894-1898), õigusteaduskond, lõpetas õigusteaduse audoktori kraadiga 96. Omski jalaväepolk Pihkvas, sai lipniku aukraadi Ametipostid(1) Advokaat Jaan Poska abiline (1900) Toimetas ja andis välja ajalehte ,,Teataja"(1901- 1905) Tallinna linnapea abi Tallinna linnapea kohusetäitja Tegi kaastööd ajalehtedele (Soomes) Tegutses ajalehte ,,Tallinna teataja", naases poliitikasse Tegeles aktiivselt omavalitsusreformiga Osales Eesti sõjaväelaste ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade asutamises (1917) Ametipostid(2)
· Sündis teeäärses laudas, kuna ema Olga ei jõudnud arsti juurde. Vasakult: vend Nikolai, õde Marianna, isa Jakob, vend Voldemar, ema Olga, vend Peeter ja Konstantin. HARIDUS · Tahkuranna apostlik õigeusu kihelkonna kool. · Pärnu Nikolai kool. · Riia Vaimulik Seminar. · Pärnu Gümnaasium. · Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraad. · Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96ndas Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. NAINE JA LAPSED · 1901. aastal abiellus Konstantin Päts Pärnus neiu Helma (Vilhemine) Peediga. · Pojad Leo ja Viktor. · Pätsi järglastest on enamus valinud juristi ameti. Soomes maapaos viibimise ajal. AMETID · 1900.a. asus noor jurist advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. · 1901.a. hakkas K. Pätsi toimetamisel ilmuma ajaleht Teataja. · 1904 alates tegev
piirikomisjoni liige, maamõõtja. Haridustee:Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia vaimulikus seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnasiumis.1894-1898 ta õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistu Pihkvas 96.Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. Karjääriastmed:Riigijuhina · Ministrite nõukogu esimees 24.02.1918-12.11.1918 · Peaminister 12.11.1918-08.05.1919 · Riigivanem 25.01.1921-21.11.1922 02.08.1923-26.03.1924 12.02.1931-19.02.1932 21.10.1933-24.01.1934 · Peaminister riigivanema ülesannetes 24.01.1934-03.09.1937 · Riigihoidja 03.09.1937-24.04.1938 · Vabariigi President 24.04.1938-17.06.1940 · Muudes ametites
19171921 Maaliidu ja 19211935 Põllumeeste Kogude üks liidreid. Konstantin Pätsi haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis. Päts jätkas õpinguid Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia Vaimuliku Seminari jättis Päts pooleli jätkates õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 18941898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aastal asus Päts tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel baltisakslaste ees. Päts valiti 8. veebruaril 1905 Tallinna linnanõunikuks ja 19. aprillil sai Pätsist Tallinna linnapea abi, sama aasta 2. detsembrist ka linnapea kohusetäitja. Pätsi õhutusel asutati 19071908
Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia Vaimuliku Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 18941898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadiga, kaitstes doktori dissertatsiooni Rooma õiguse teemal. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aastal asus Päts tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1901. aastal osales ta Jalgrattasõitjate Seltsi Kalev asutamises ning temast sai spordiseltsi aseesimees. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu. Päts valiti 8. veebruaril 1905 Tallinnalinnanõunikuks ja 19. aprillil sai Pätsist Tallinna linnapea abi, sama aasta 2. detsembrist ka linnapea kohusetäitja
• Õppis Pärnu Gümnaasiumis • Luuletaja ja poliitik • Esimese luulekogu „Fata-Morgana“ • 1920. ja 1930.aastal – avaldas kümmekond luulekogu … • Mõned luulekogud: „Fata-Morgana“ (1918) „Inimene ja sfinks“ (1919) „Katastroofid“ (1920) „Kolmnurk“ (1921) „Memento“ (1936) Johannes Semper (1892-1970) • Kirjanik, kes on viljelenud kõiki kirjanduse põhiliike • Oli ajakirja Looming toimetaja • 1917. aastal tuli Semper lipniku auastmes Eestisse, lülitus kiiresti kirjanduslikku ja ühiskondlikku ellu • Okupatsiooni alguses oli ta ENSV haridusminister, … • 1917 - Esimene luulekogu “Pierrot“, selle järjeks oli „Jäljed Liival“ • Semperi luule ja proosa paistsid silma vormikindlusega, proosa terase psühholoogilise eritluse poolest. • Avaldas Semper ka mitmeid reisikirju, oli viljakas tõlkija ning on vahendanud rohkesti prantsuse kirjanduse klassikast. August Jakobson (1904-1963)
personaalset, mittepärandatavat aadliseisust. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 18941898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aastal asus tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valmisteks organiseeris ta eesti- vene valimisliidu, mis võitis valimistel baltisakslaste ees. 1905. aastal sai Pätsist Tallinna linnapea abi, sama aasta sügisel ka linnapea kohusetäitja. Olgugi et ta korraldas märgukirjade aktsiooni, ei väljendanud Päts 1905. aastal radikaalseid vaateid, piirdudes peamiselt
Päts elas oma tudengikorteris askeetlikku elu. Noorusele nii tavaline elunautimine jäi vähesekss. Rooma õigus ja sellel põhinev Balti eraõigus said tema lemmikainteteks. Corpus iuris civilis oli hiljemgi tema käsiraamatuks. Päts lõpetas Tartu ülikooli 1898. aastal õigusteaduse kandidaadina. Noor jurist astus peagi vabatahtlikult ajateenistusse tsaariarmeesse. Teenistuskohaks sai Pihkva, niisiis mitte eriti kauge paik. Pärast teenistust 1898-1899 Omski jalaväepolgus lasti Päts lipniku auastmes reservi. Noor jurist ja ajakirjanik Konstantin Päts ei tahtnud Tartusse jääda. Liivimaal elanud noormehest sai põhjaeestlane, tallinlane. Sellel otsusel olid kaugeleulatuvad tagajärjed. Eesti poliitilises elus olid tekkimas kaks poolust- Tartu ja Tallinn. Kui Päts Tartust lahkus, arvati, et ta jääb nälga, sest vaevalt ta pealinnast tööd leiab. Need, kes nii arvasid, pidid hiljem häbenema, sest tööd Päts sai. Kolimine rahulikust akadeemilisest Tartust
näidanud üles tugevat tahtejõudu. Rooma õigus ja sellele põhinev Balti eriõigus said tema lemmikaineteks. Corpus iuris civilis oli hiljemgi tema käsiraamatuks. Päts lõpetas Tartu Ülikooli 1898. aastal õigusteaduse kandidaadina. Noor jurist astus peagi vabatahtlikult ajateenistusse tsaariarmeesse. Teeninduskohaks sai Pihkva, niisiis mitte eriti kauge paik. Pärast teenistust 1898-1899 Omski jalaväepolgus lasti Päts lipniku auastmes reservi. 2 Noore juristi ja ajakirjaniku karjäär Konstantin Päts ei tahtnud Tartusse jääda. Liivimaal elanud noormehest sai põhjaeestlane, tallinlane. Sellel otsusel olid kaugeleulatuvad tagajärjed. Eesti poliitilises elus olid tekkimas kaks poolust- Tartu ja Tallinn. Kui Päts Tartust lahkus , arvati et ta jääb nälja, sest vaevalt ta pealinnas tööd leiab. Need, kes nii arvasid, pidid hiljem häbenema, sest tööd Päts sai
1819. aastal läks Sompa mõisa omanikele ning kuulus viimastele kuni võõrandamiseni. Kunagistest mõisahoonetest on säilinud võlvitud keldritega ait ja viinavabrik. Mõisa kohale tekkinud asulat nimetati vahepeal Kaleva külaks (A. Särg, 2006, lk. 87). 3.10 Uhe (Uhhe) Poolmõis, kuni 1874. aastani rüütlimõis Uhe poolmõis eraldati Sompast 1857. aastal. Mõis on ehitatud Lipniku küla asemele, jällegi aeti küla laiali selleks, et saada mõisale maad. Mõisa hoonestus pole säilinud (A. Särg, 2006, lk. 89). 4. Illuka vald 4.01 Illuka mõis Illuka rüütlimõis asus ajaloolise halduse järgi Jõhvi
jääda, kui lõpuks jääb ikka nõusse. Jagol on plaan Cassio täis joota, et too märatsema hakkaks. See tal ka õnnestub. Cassio lööb Jagot. Hiljem saab haavad ka Montanat kes nende seltskonnaga hiljem liitus läbi Cassio mõõga. Othello saabub ja nõuab vastuseid selle kohta mis siin toimus. Saab teada juhtunust ja ütleb Cassiole et ta ei saa jääda enam tema leitnandiks. Cassio ja Jago jäävad kahekesi, Cassio on väga õnnetu et ta oma Lipniku kohast ilma jäi, Jago annab talle nõu et ta hommikul Othelloga räägiks, või Desdemonaga sest tema on ainus kes suudaks Othellot veenda. Cassio lahkub. Saabub Rodrigo kes kurab et kogu ta kaasa võetud raha on otsas. Jago saadab ta minema ja lubab hiljem rääkida. Kolmas vaatlus Cassio annab Klounile kuldmündi et töö Desdemonale ütleks et ta temaga rääkida tahaks. Emiliaja Cassio räägivad ka Desdemonale kui väga see tema meest kurvastab et Othello
Peeter ja Voldemar Päts. Omas tsaariarmee reservohvitserina Vene impeeriumi personaalset, mittepärandatavat aadliseisust. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 18941898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aastal asus tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte ,,Teataja". 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel baltisakslaste ees. 1905. aastal sai Pätsist Tallinna linnapea abi, sama aasta sügisel ka linnapea kohusetäitja. Olgugi et ta korraldas märgukirjade aktsiooni, ei väljendanud Päts 1905. aastal radikaalseid vaateid, piirdudes
eest Raudristi Rüütliristi. Peale Harald Riipalu haigestumist määrati Maitla Eesti relvagrenaderide diviisi 45. rügemendi ülemaks. 1945. aastal ülendati ta majoriks. Harald Riipalu sündis 13. veebruaril 1912. aastal. Ta omandas väga hea hariduse Hugo Treffneri gümnaasiumis ja läks edasi õppima ka ülikooli. Sealt suunati ta aga Valga 3. Üksikjalaväepataljoni, kust ta suunati edasi Tondi sõjakooli. Aasta peale teenistust astus ta Sõjakooli ohvitseride klassi. Seal omandas ta lipniku auastme. 1941. aastal viidi Riipalu 22. Eesti Terriotoriaalse Laskurkorpusega Venemaale, kuid ta põgenes Punaarmeest ja jõudis 1942. aastal tagasi eestisse. Peale seda astus ta Saksa sõjaväkke. Samal aastal sai ta 36. Kaitse Rindepataljoni ülemaks, kellena ta võitles ka Stalingradi rindel. Edasi sai temast kompaniiülem ja pataljonikomandör Eesti SS-Leegionis ja järmisest aastas määrati ta 20. Eesti SS-relvagrenaderidiviisi 45
veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Noor Konstantin õppis kohalikus Nikolai koolis, hiljem Riia vaimulikus seminaris. Sealt lahkus aasta enne lõpetamist ning astus Pärnu gümnaasiumisse. 1894. aastal astus Konstantin Päts Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. 1898. aastal lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduste kandidaadi teadusliku kraadiga. Järgnes aastane sõjaväeteenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aasta augustis asus noor jurist Tallinna ning hakkas elatist teenima advokaadina Jaan Poska abilisena. 1901. aastal hakkas Pätsi toimetamisel Tallinnas ilmuma uus ajaleht ,,Teataja". 1905. aasta sügisel sai Päts linnapea kohusetäitja koha. Sündmuste ägenedes asus Päts mõõdukamale positsioonile. Õhus rippunud autonoomiataotlused aga ei realiseerunud, sest detsembris asus keskvõim vasturünnakule. ,,Teataja" suleti,
Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts ja lisaks kolmele vennale oli üks õde Marianne Pung. Konstantin Pätsi haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1894–1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. Konstantin oli abielus Helma Wilhelmine Pätsiga, kellega koos sai 2 poega Leo ja Viktor Päts. 1900. aastal asus tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 1901–1905 toimetas ja andis välja ajalehte „Teataja“. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel baltisakslaste ees. 1905. aastal sai Pätsist Tallinna linnapea abi ja sama aasta sügisel ka linnapea kohusetäitja. 1906
Mitu ohvitseri me kaotasime Vabadussõjas? 24. veebruaril 1926 avati Tallinnas Ohvitseride Keskkasiino seinal pidulikult mälestustahvlid, mis pretendeerisid kõigi langenud ja surnud ohvitseride nimistule. Neil tahvlitel oli kokku 174 nime. 1988.aasta novembris leiti väike osa neist tahvlitest üles. Samas on öeldud, et koos muudel põhjustel surnutega tõuseb ohvitseride kaotus 233 meheni. Seegi arv pole aga täielik. Auastme järgi on: 102 lipniku 37 alamleitnanti 55 leitnanti 22 alamkaptenit 10 kaptenit 1 kolonelleitnant Kokku 227 ohvitseri. Neile lisandub 13 arsti, kes ei omanud tookord küll auastet, vaid ametikohta, ent kuulusid ohvitserkorpusesse. Samuti kuulusid ohvitserkonna hulka sõjaväeametnikud, keda kaotasime 12. Isegi, siis kui jätame kõrvale sõjaaegse auastme aseohvitser, tõuseb kaotus ohvitserkonnas 252 meheni. Sisuliselt ei ole aga õige aseohvitsere kõrvale jätta. Päevakäsuga 21
Koerad, kellele on antud kõnevõime, kasutavad rääkimist ära, arutlemaks inimeste pahede ja pattude üle: laim, vargused, nõiad, usk jumalasse, hooramine. Miks inimesed käituvad teadlikult halvasti? Vaesed on küll paremad ja heldemad kui rikkad, aga siiski peetakse neid kehvemateks. Argpüksid on julged, kui keegi neid soosib, aga toeta on abitud. Voorus ja arukus on muutumatud väärtused. Lipnik kohtub sõbraga, kellele räägib, kui petlik tema abielu on olnud. Lipniku naine oli talle valetanud, et on rikas ja tal on uhke maja, kuhu ta lipniku lahkesti kutsub. Tegelikult kuulub see ta sõbrannale, kes puhkuse järel naasis ja ajas nüüd naise koos lipnikuga välja. Naine valetas lipnikule, miks nad lahkuma pidid: ta aitab sõbrannal mehele vempu mängida lipnik uskus. Teenija rääkis välja, et naine oli lipnikku petnud. Kui naine teada sai, et abikaasa on tal jälil, võttis ta mehelt tema väidetavalt hirmkallid ehted ja lahkus
» «Jah, see on tõsi, kuid kuigi te olete üksi, olete siiski juba palju korda saatnud ja teete veelgi rohkem, ma ei kahtle selles. Siiski ma arvan, et te vajate juhtimist sellel seiklusrikkal teel, mille olete valinud, sest kui ma ei eksi, tulite Pariisi auahne kavatsusega leida siit õnne.» «Ma olen meeletute lootuste eas, Monseigneur,» ütles d'Artagnan. «Meeletud lootused on vaid rumalate jaoks, härra, teie aga olete arukas. Muide, mida te ütleksite lipniku auastme kohta minu kaardiväes ja kompanii juhtimise kohta pärast sõjakäiku?» «Oo, Monseigneur!» «Te olete nõus, eks ole?» «Monseigneur,» kordas D'Artagnan segaduses. «Kuidas, te keeldute?» hüüatas kardinal üllatunult. «Ma kuulun Tema Majesteedi kaardiväkke, Monseigneur, ja mul ei ole mingit põhjust rahulolematuseks.s «Kuid mulle näib,» ütles Eminents, «et minu kaardiväelased on ka Tema Majesteedi kaardiväelased ja et teenides prantsuse korpuses teenitakse kuningat
annaabi.ee 
