Arvuti liigkasutamine võib kaasa tuua erinevaid terviseprobleeme: silmade väsimine, pea-, selja-, käevalu jms. Nutiseadmete ekraani taustavalgus mõjutab kehakella. "Meie ühiskond on rikastunud uue sõltuvusega - nutisõltuvusega. See on viinud tähelduseni, et vajalik seade on liigsel kasutamisel seotud ka tervise ohtude ja riskidega. Üks neist on mõju keha struktuuridele," ütles Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Andrus Lipand. Lipand lisas, et koormus silmadele on nutiseadmeid jälgides suhteliselt suur. Lisaks elektromagneetilistele kiirgustele eritab nutiseade soojuskiirgust ja teadlased ei soovita nutitelefoniga rääkida päevas rohkem kui 15 minut, ekraani kasutada üle kahe tunni päevas. "Laps peab saama magada 8-9 tundi. Paraku röövib nutiseade sageli lapse uneaega, langeb tema tähelepanu ja mõtlemisvõime, tekivad õpihäired. Kui lapsel tekivad juba meeloluhäired ja kapriisid, on need ohumärgid, et lapse
Paraneb vereringe. 5 aastat hiljem on oluliselt vähenenud ajuinfarkti oht, kopsu, kurgu, ja söögitoruvähi risk on kahanenud poole võrra 10 aastat hiljem on kopsuvähi risk peaaegu sama madal nagu mittesuitsetajatel 15 aastat hiljem on südame isheemiatõve risk sama suur kui mittesuitsetajatel KASUTATUD MATERJALID Hripkova, D. Kolessov, Inimese Tervis ja Hügieen, Tallinn, 1984; lk.23. Lipand, A. (2005). Üleriigiline kampaania passiivse suitsetamise vähendamiseks. Eesti Arst, 84 (11): 791797 Ani, Ü., Ingerainen, D. (2012). Suitsetamisest loobumise nõustamine tervishoiu esmatasandil. Tallinn: AS Lakrito. Tervise Arengu Instituut. (2006). Tervishoiutöötajate roll tubaka tarbimise leviku vähendamisel. Tallinn: OÜ B2 Eesti. http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tubakas (20.10.2014). http://tubakavaba
· Kroonilised haigused: artriit, kõrgvererõhutõbi, ortopeedilised vaegused, isheemiatõbi, krooniline bronhiit, hemorroidid, dermatiit. · Väliste tegurite tõttu suremus ja haigestumus: vigastused liiklusõnnetustest/kukkumistest mürgistustest/enesele või teistele suunatud vägivallast. Sõjad, loodusõnnetused, katastroofid põhjustajateks. · Nakkushaigused: suguhaigused, AIDS, kopsupõletik, gripp, tuberkuloos. Kasutatud kirjandus: · Kasmel, A., Lipand, A. Tervisedenduse teooria ja praktika. Tallinn, 2007 · , .. . .:, 2003 · Grauberg, M. konspekt
jõuaks mingil moel munarakuni. Rasestumisvastane toime on viis aastat (Kai Haldre, 1998). Kasutatud kirjandus 1. Internet: http://www.kliinik.ee/index.php?21,2,7,157 (SOS-pillid) 2. Internet: http://www.hosianna.ee/abort/?Rasestumisvastased_vahendid:SOS_pill (SOS- pillid) 3. Kasuri, K., Ustav, S., Kaldmäe, P., Grünberg, H., Rammul, I., Haldre, K., Putnik, U., Zilmer, K., Raukas, M., Tomberg, E., Lipand, A., Eik, E. 1998. Tervisekasvatus põhikoolile: Terviseõpetus. Avita. 4. Korte, D. 2002. Naine ja tervis. Odamees OÜ. Tõlkinud eesti keelde Gerda Kroom. 5. Stoppard, M. 1987, 1999. Tüdrukute teejuht. Koolibri. Tõlkinud eesti keelde Kadri Haljamaa. 6. Wright, R. 1998. Seks ilma salgamata. Tõlkinud eesti keelde Helen Kanarbik.
täisväärtuslikku elu (WHO 1986). • universaalne väärtus ja inimese põhiõigus WHO 1999. • Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla. • Tavaarusaam tervisest seletab tervist kui heaolu, eeltingimust täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks ning mitte-haige-olemist, olenedes inimese vanusest, soost ja sotsiaalsest positsioonist. (Kasmel & Lipand 2007) • Tervis on multidimensionaalne mõiste, sisaldades endas nii füüsilist kui psühholoogilist heaolu, tegutsemis- ja eneseteostusvõimet, sh stressi ja riskidega toimetuleku ja ressursside kasutamise oskust ning elu mõtte tunnetust. (Kasmel & Lipand 2007) Heaolu: • on näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla. Heaolu võib saavutada vajaduste
ma igale pisiasjale vihaseks saan. Igast asjast on võimalik õppida muutma iseennast. Murdeiga on raske muutusterohke aeg nii endale kui ka teistele, aga ka see periood elust tuleb ära elada ja muidugi seda nautides!!! Kasutatud kirjandus: Küllike Kasuri, Signe "Terviseõppetus" 8. kl 1998.a. Ustav, Pille Kaldmäe, Heli Grünberg, Imre Rammul, Kai Haldre, Urve Putnik, Kai Zilmer, Marika Raukas, Ene Tomberg, Andrus Lipand, Ellu Eik Tiina Annuk "Perekonnaõpetus 11. kl. 1999.a. Benjamin Spock "Teie laps" 1985.a
, Kratovitš, M., Papstel, I., Perens, A., Remmel, M., Randmann, L., Sirp, A., Tepp, M., Vennikas, M. (2012). Vanglate organisatsioon ja juhtimine : vanglateenistuse õpik. Tallinn: Justiitsministeerium. 10.2.Kas Tallinna raamatukogudes leidub raamat : “Tervisedenduse teooria ja praktika”. Esitage viide, (autor, pealkiri, ilmumisandmed) raamatukogu andmed kust seda küsiksite ja kohaviit. Kasmel, A., Lipand, A. (2007). Tervisedenduse teooria ja praktika. I, Sissejuhatus salutoloogiasse. Tallinn: Eesti Tervisedenduse Ühing. Rahvusraamatukogu 3.k arhiivikogu, kohaviit AR3-07-01226. 10.3.Leidke raamatuid õigusajaloost. Esitage kolm nõuetekohaselt vormistatud viidet. Kasak, P. (2011). Asjaõigusliku mõtte arengust Eestis : kriitiline analüüs. Tartu: Lohkva. Nõges, V. (1930). Balti Eraseaduse tekstidest : normitehniline arutelu. Tartu :
Sütiste tõi eesti luulesse linna tööelu pildistiku ja protestis ühiskondliku ülekohtu vastu. Sütiste kirjutas hoogsat klassikaliselt selget ( ka vabavärsilist) kirjeldamisrõõmsat ning rahvalikut luulet. Sütiste luulet on tõlgitud ka prantsuse ,itaalia, ungari, soome, läti, leedu, armeenia, kirgiisi ja esperanto keelde. Sütiste luuletusi on tihti paigutatud koolilugemikesse ja antol-tesse, neid on paljud heliloojad (G. Ernesaks, V. Kapp, A. Karindi, V. Koha, V. Lipand, A. Ratassepp, V. Reiman, M. Saar, J. Variste, U. Veerne jt.) viisistanud.(Kruus 1995: 562-563) Kõige tõsisem rünnak arbujaliku vaimu vastu oli just Juhan Sütiste artikkel "Varamus" 1940. aastal ,mis jäi samuti poliitikale jalgu ja omandas uues ajaloolises kontekstis mitte esteetilise, vaid poliitilise tähenduse. (www.otsing/Juhan Sütiste) Sotsiaalse kaastunde ja protesti laulikuna saavutas Sütiste kõrgtaseme kogudes "Peipsist mereni", "Maha rahu" ja "Kaks leeri"
· Sigaretipakendil peab olema 2 üldhoiatust ning vahelduvalt 14 lisahoiatust. Seejuures peab üldhoiatus olema musta värvi, katma vähemalt 30% pakendi kõige suuremat pinda, kirjutatud valgele taustale ning ümbritsetud 3-4 millimeetrise musta raamiga. · Sigareti kohta on lubatud maksimaalselt 10 mg tõrva, 1 mg nikotiini, 10 mg vingugaasi. Seejuures peavad need olema pakendi külgserval märgitud valgel taustal. (tubakavaba,andrus lipand, http://tubakavaba.com/index.php? option=com_content&task=view&id=4&Itemid=15) Kokkuvõte Tööst selgub, et tubakas on pärit Ameerikast, kus seda siiani kõige enam toodetakse. Suitsetamise alustamine noores eas on väga levinud ning tihti ei teadvustata endale, et inimese tervisele kõige ohtlikumad ained suitsus on nikotiin ning vingugaas. Nikotiin põhjustab sõltuvust ning sellest pahest loobumiseks kulub palju aega ja kannatust. Vingugaas aga tekitab
seadusega keelatud. Õigusrikkuja mittekuuletumisel võib igal ajal ühendust võtta riiklikku järelvalvet teostava ametiasutusega või pöörduda politseisse. (Terviseinfo, 2013) ,,Nende maade kogemused, kus on kehtestatud suitsetamiskohtadele karmistavaid piiranguid ja keelde, lubavad järeldada, et suitsetamise levik väheneb, personal töökohtades on kaitstud passiivse suitsetamise ohtude eest, samas ei ole ka külastajate arv nendes asutustes vähenenud,'' kirjutab Andrus Lipand, kes koostab mitmeid arvamuslugusid tervist kahjustavate ainete kättesaadavuse reguleerimisest. (Eesti Arst, 2005: 795) Tänu kehtestatud tubakaseadustele on inimese tervise kahjustamine oluliselt vähenenud ning inimesed näevad võimalust avalikke kohti rohkem külastada. 10 2.KÜSITLUS 2.1 Metoodika Viidi läbi küsitlus (vaata Lisa 1), et saada ülevaade, mil määral esineb passiivset suitsetamist xxx õpilaste seas
Kui esimese Eesti Vabariigi ajal söödi leiba-saia umbes 730g elaniku kohta päevas (leiba sellest ¾), siis kuuekümnendatel tarvitati neid vaid 200-400g päevas ja saia osakaal tõusis kuni pooleni, hakati rohkem maiustama kondiitritoodetega. Üheksakümnendatel tõusis uuesti leiva-saia ning putrude tarbimine, kuna loomsed toiduained kallinesid märgatavalt. Eesti täiskasvanud elanikkonna tervisekäitumise uuringust (A. Kasmel, A. Lipand ) selgus, et 1996. aastal sõi rukkileiba iga päev 91%, saia 84% ja sepikut 12% inimestest. Enamus neist (69%) sõi 1-4 viilu rukkileiba päevas, ainult 16% tarbis 5-6 viilu ja üle 7 viilu leiba vaid 6% elanikest. Miks on siis leib nii oluline? Tänapäeval saame me leivast kolmandiku toiduenergiast ja kolmandiku valgu ja süsivesikute kogusest. Leiva tarbimise vähenemisega on oluliselt halvenenud organismi varustamine B-rühma vitamiinidega (2-3 korda vähem B1- ja B2-
a. 42,3% meestest ja 19,6% naistest (Statistika 2001). 4 2001. aasta algul kehtima hakanud karm tubakaseadus keelab suitsetamise üldkasutatavates ruumides ning annab tööandjale õiguse suitsetajaid mitte tööle võtta. "See aeg saab mööda, kui tuhatoos pandi nurka ja öeldi, et see on suitsetamise koht," ütleb sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Andrus Lipand (Tubakaseadusest, Postimees, 14.03.2001). Aastaks 2002 pidid asutustes olema tehnilistele tingimustele vastavad suitsetamisalad, aastaks 2004 aga ventilatsiooninõuete järgi välja ehitatud suitsetamisruumid. Nüüd võib asutusse astuda sisse tervise- või töökaitseametnik ja kontrollida näiteks, kas suitsetamiskohtade ventilatsioon ikka töötab.Tööandjal pole aga mingit kohustust suitsetamiskohti välja ehitada. Ta võib kehtestada korra,
arukas alustada teooriast. Terviskäitumise komplekssus on tinginud mitme teooria ja mudeli tekke. Teooriad ja mudelid ei pruugi peegeldada tõde, kuid nad aitavad mõista probleeme ja näha põhjusi. Teooriate kasutamine aitab sekkumiste planeerimisel ning aitab vätida oluliste tegurite unustamist planeerimisel. Kasutatud kirjandus Eesti Tervisekasvatuse Keskus. 2001. Paikkonna tervise arengu käsiraamat. Koostanud: Linda Norheim. Kasmel, A. ja Lipand, A. 2007. Tervisedenduse teooria ja praktika I: Sissejuhatus salutoloogiasse. Tamara Janson. Tervise olemuse käsitlus. Viimati vaadatud 03.05.2011 www.ut.ee/tervis/opetajatele/T_Janson.html Viru, A. Tervis ja adaptiivsus. Viimati vaadatud 03.05.2011 www.ut.ee/tervis/opetajatele/tervis_adapt/tervis_adapt_viru.html
Alasid on piisavalt, samuti kohti, kus tegeleda spordiga,aga samas on puudu näiteks käsipalli klubi. Ainukene asi, mida on vaja - noorukite suuremat viitsimist, tahtmist ja järjepidevust. 17 Kasutatud materjalid 1. Loko, J. 2002. Laste ja noorte spordiõpetus. Tartu: AS Atlex, lk 172 2. Eik, E., Grünberg, H., Haldre, K., Kaldmäe, P., Kasuri, K., Lipand, A., Putnik, U., Rammul, I., Raukas, M., Tomberg, E., Ustav, S., Zilmer, K. 1998. Tervisekasvatus põhikoolile. Tallinn: Avita, lk 55-56. 3. Milleks on vaja füüsilist koormust? http://www.inimene.ee/index.php? sisu=teemakeskus¢ral_id=40&article_id=105&idr=CeUyXmL8ttXCjiaCmTQ9g- kq1fa. 14.10.2009. 4. Silla, R. 1978. Sport ja tervis. Tallinn: Valgus, lk 72. 5. Detroidi maratonil suri tänavu koguni kolm jooksjat. http://sport.err.ee/index.php? 06100014 26
meestest suitsetab 47% ja naistest 12%. Eestis suitsetas 1997.a. 42,3% meestest ja 19,6% naistest (Statistika 2001,Tln). 2001. aasta algul kehtima hakanud karm tubakaseadus keelab suitsetamise üldkasutatavates ruumides ning annab tööandjale õiguse suitsetajaid mitte tööle võtta. "See aeg saab mööda, kui tuhatoos pandi nurka ja öeldi, et see on suitsetamise koht," ütleb sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Andrus Lipand (Tubakaseadusest, Postimees, 14.03.2001). Aastaks 2002 pidid asutustes olema tehnilistele tingimustele vastavad suitsetamisalad, aastaks 2004 aga ventilatsiooninõuete järgi välja ehitatud suitsetamisruumid. Nüüd võib asutusse astuda sisse tervise- või töökaitseametnik ja kontrollida näiteks, kas suitsetamiskohtade ventilatsioon ikka töötab. Tööandjal pole aga mingit kohustust suitsetamiskohti välja ehitada. Ta võib kehtestada
Kuid Keila Bändi puhul pole mingit kinnitavat viidet, et neil sellised kalduvused võinuks olla. 91 Narvast on Eesti kultuuripilti tulnud Johannes Helila (tromboon, tuuba), Adolf Udrik (viiul), Karl Sillakivi (klaver), helilooja Erich Jalajas, viiuldajad August ja Rudolf Millid, omaaegne parim svingviiuldaja Jossif Šagal, lauljad Viktor Gurjev, Artur Rinne jt. Narvas alustasid oma muusikuteed ka Raimund Kull, Heino Kaljuste, Vello Lipand, Kalju Vest. 54 Siinsed andmed on suures osas saadud V. Ojakäärult, kes sai need omakorda Narvast pärit kunstnik Elmar Kellalt. 92 Oma kirjas V. Ojakäärule loetleb Kell talle meelde jäänud tantsuorkestreid (Merly Band, Tucky Band, Akkord, Ilmarine ja Be-Be-Be) – see loetelu ei pruugi kaugeltki täielik olla. Samas, kuna me ei tea nende orkestrite täpseid tegutsemisaegu, on
annaabi.ee 
