Selle asemel peeti geomeetriliste vormide kasutamisel tähtsaks nende selgust ja puhtust ning erinevate materjalide omaduste maksimaalset arvestamist. Just nende põhimõtete pärast loetakse Bauhausi tööstusdisaini ja funktsionalismi sünnipaigaks. Bauhausi koolihoone koosneb kolmest omavahel ühendatud osast, mis on ehitatud selle funktsioonist lähtuvalt : töökodade osa on kaetud klaasist rippfassadiga, sest seal vajatakse kõige enam valgust, õppehoonetel on lintaknad ja ühiselamutiiva rõdud ja üksikult asetsevad aknad rõhutavad individuaalsust. Le Corbusier (1887-1965) Polnud arhitektuuri valdkonnas haridust. 1907-1911 reisis ringi ning need reisid panid ta loomingu põhimõtetele olulise aluse. 30 aastaselt naases ta Pariisi, kus ta kohtus Amédée Ozenfantiga ning koos lõid nad suuna nimega purism. Täpsemini, kirjutasid nad 1918. aastal manifesti "Après le cubisme", kus nad kirjeldasid purismi olemust selged geom
(lk 135- 141) a) Internatsionaalne stiil võeti kasutule 1932. Aastal USA-s, sellega tähistatakse uut funktsionalistlikku Euroopa arhitektuuri b) Tekkis Ameerikas, sest Euroopas oli natsisim ning paljud selle stiili juhtivad arhitektid otsisid pelgupaika USA-st c) Tähtsamad esindajad: Walter Gropius, Mies van der Rohe d) Stiil püüdis rahuldada mitte ainult esteetilisi vaid ka sotsiaalseid vajadusi 19) Mida kujutavad endast lintaknad ja kardinsein? a) Kardinsein- klaasist sein; lintaknad- vahed puuduvad, klaasid üksteise järel reas 20) Millist arhitektuuri võib nimetada „orgaaniliseks“? Kes olid tähtsamad arhitektid? Milliseid vorme eelistati? (lk 141-142, vt pilte arhitekti nime järgi internetist) a) Orgaaniline arhitektuur oli inspireeritud inimesest ja loodusest, eelistati pehmeid vorme b) Tähtsamad arhitektid: Frank Lloyd Wright, Eero Saarinen, Alvar Aalto, Le Corbusier
Modernism ja funktsionalism maastikuarhitektuuris u 1920-1960 Modernism- avangadistlik suund 20. Saja arhotektuuris, mis tekkis 1 MS ajal ja järel Saksamaal (Bauhaus); Pr- Le Corbusier; Holland_De Stijl); Venemaal (konstruktivistid) ,,vorm lähtub funktsioonist" ,,ilus on asi, mis on otstarbe kohane" 5 põhiprintsiipi: 1. Sihvakatele sammastele tõstetud maja 2. Katuseaeed (kaldkatuse loobumine)- katuseaed 3. Vaba põhiplaan 4. Lintaknad 5. Vaba fassaadikäsitlus Internatsionaalne- Rahvusvaheline- Mo-mo Rohe ,,less is more" Garret Eckbo- Am maastikuarhitekt Avaldumise maade kaupa: 1. Prantsusmaa 2. Sveits 3. Skandinaaviamaad Kolm suundumust: TÖÖKS!!!!!!! 1. Uute materjalide kasutamine.Väljapääsu otsiti ühelt poolt uutest materjalidest- betoon, klaas, metall, elektrivalgus, mille abil konstrueeriti ülidekoratiivsed,
17. Mida kujutab endast „Internatsionaalne stiil“? Miks see just Ameerikas tekkis? Kes olid selle tähtsaimad esindajad? Milliseid vajadusi see stiil püüdis rahuldada? (lk 135- 141) Tekkis ameerikas, sest arhitektid olid sinna läinud. Püüdis rahuldada esteetilised vaid ka sotsiaalsed vajadused. Uus funktsionalistlik euroopa arhitektuur, risttahukakujulised mahud, siledad pinnad, Lamekatused,ebavajalike kaunistuste vältimine 18. Mida kujutavad endast lintaknad ja kardinsein? Kardinsein, pole kandevõimet, klaasist, modernistlikus arhitektuuris kasutatav aknatüüp, horisontaalne ehitise fassadi läbistav klaasosa 19. Millist arhitektuuri võib nimetada „orgaaniliseks“? Kes olid tähtsamad arhitektid? Milliseid vorme eelistati? (lk 141-142, vt pilte arhitekti nime järgi internetist) Orgaaniline arhitektuur on funktsionalismi vorm, mis taotleb ehitise ja maastiku ning ehitise osade omavahelist harmoonilist seost.
kõrgustesse) 5. Le Corbusier'i linnaehituslikud ideed (enne ja pärast II MS). 1) Postidel seisev hoone: hoiab maapinna vabana 2) Vaba põhiplaan: kandvate seinte puudumine loob siseruumi paindlikkuse 3) Minimaalne fassaadikujundus: kandekonstruktsioon ei paljastu fassaadil, mis lubab luua puhtaid pindu; 4) Katuseaed: hoone ehitusalune maapind kompenseeritakse katusetasandil asuva rohelusega; 5) Lintaknad: ,,lõikavad" fassaadi kogu hoone pikkuses ja valgustavad siseruumi uhtlasemalt 6) Kõrged tornitaolised kontorihooned umbritsetud madalamate elamuhoonete ning parkidega 7) Jooned ja objektid, millest maja koosnes, olid väljanägemiselt väga moodsad ja uuenduslikud tollel ajal 6. Totalitaarne linnaehitus. Mis on iseloomulik. Tooge näiteid. Itaalias Despootliku riigikorra kindlustamisega hakati umber kujundama arhitektuuri. Kõigepealt keelustati funktsionalism
karkasskonstruktsioonid vajasid vaid tugesid. Kasutati terasel ja raudbetoonil põhinevat karkasskonstruktsiooni ja hoone funktsioon ja konstruktsioon moodustasid terviku. Ehitised sarnanesid täisnurkse tahukaga ja olid enamasti valgeks krohvitud. Mõned arhitektid, nagu Bruno Taut või Le Corbusier, kasutasid ka palju värvi. Kasutusele võeti peened postid ja tugisambad, millel seisev hoone otsekui hõljus. Moodi tulid klaaspinnad ja laiad aknad, lausa kogu fassaadi laiused lintaknad. Ruumid läksid sujuvalt üle ühest teiseks, tekkis voolav ruumikontseptsioon. Peale elamute ehitati funktsionalismistiilis ka muid avalikkust teenivaid hooneid: koole, kinosid, haiglaid jms. Revolutsiooniline uuendus oli ka Grete Schütte-Lihotzky kavandatud 2 ,,Frankfurdi köök" - kõik funktsioonid olid 6,5 ruutmeetri peale mahutatud, maksimaalse ruumisäästlikkuse põhimõttel.
Dali + L. Bunuel → sürrealistlik film “Andaluusia koer” - väljamõeldud tegelased ja maastik J. Miro Funktsionalism arhitektuuris (1920) ● Hoone ilme kujuneb funktsioonist e. ülesandest Tähtsamad arhitektid: - Le Corbusier (Prantsusmaa) - purism: lihtne geomeetriline vorm, puhas kaunistustest “Maja on elamismasin” “...kõik, mis hästi funktsioneerib, on ilus” - W. Gropius - kunstikool “Bauhaus” De Stijl (Holland) G. T. Rietveld - Vaimajad - Lintaknad Corbusier - Lamekatused 1930ndatel Euroopa arhitektid → USAsse ● “Internatsionaalne stiil” - Less is more - L. M. van der Rohe (Holland) ● Teraskarkass, kardinseinad Abstraktne ekspressionism 1950ndad USAs ● J. Pollock - tohutud lõuendid, pritsis ja valas värvi ● M. Rothko Euroopas “brutaalne kunst” (Art Brust) Dubbutet J. Pollock “Number Üks” Neodada 1950ndad USAs ● Uudsus ● Publiku šokeerimine R
väärikad kujundid. Sageli lisandus pildile loosung ja skulptuurid olid musklilised ning raevukalt patriootlikud. Igasugune eksperiment omanäolisuse otsinguil oli ebasoosingus. Funktsionalism Sveitsist pärit arhitekti Le Cobusier'i ehitised omandasid otstarbekuse järgi lihtsate ja ilusate vormidega range korra järgi geomeetrilisi kujundeid järgivateks kandilisteks hooneteks. Iseloomulikud detailid olid lintaknad ja sambad hoone alusena. Saksamaal arenes kaunistustest puhas ehitus- ja disainistiil bauhaus, kus arvestati materjalide omapära funktsionalismi osana. Uue keskkonna loomise püüdlusi nimetati Venemaal konstruktivismiks. Arhitektuur pärast 2. maailmasõda Teraskarkassehitised võimaldasid üha kõrgemaid hooneid püstitada ja algas pilvelõhkujate ajastu. Hoonetel olid lihtsad klaasseinad. Esmalt levisid need pilvelõhkujad USA-s ja peale II maailmasõda
boogie-woogie" (mod.kunsti kulminatsioon- abstraktsionism) Barnett Newman (abstraktse ekspressionismi näide USA-s). Avangard-eelsalk. Riskimine, eesliinil sammumine, piiride rikkumine, intellektuaalsus, rünnak kodanluse vastu. Claude Monet ,,Päikesetõus" Metropol-suurlinn. Pariisis II MS New York (WTC kaksiktornid); Moskva- Külma sõja aegne poliitiline metropol. funktsionalistlik arhitektuur- lame katus, valge värv, lintaknad, ornamentideta geomeetria. Adolf Loos ,,St.Veit-Gasse" Viinis 1910. Le Corbusier ,,Villa Savoye"1928-29 Soans, Kuusik ,,Valge kuubik"kunstihoone Tln.1934 Modernistliku arhitektuuri lõpp Jencksi järgi 15.juuli 1972 kl 15.32. Postmodernistlik kunst Postmodernistlikus kunstis pole ühtset tõde, vaid kõik põhineb kontekstil. See oli vastureaktsioon modernismile. Selle tekkele aitas kaasa globaalne majandustõus,
majanduslikud tegurid. Funktsionalism oli mõeldud kõikidele sotsiaalsetele kihtidele, erilist tähelepanu pöörati madalamale keskklassile. Arhitektuurile sai iseloomulikuks pindade ja mahtude ebasümmeetria, kaunistuste puudumine ja rohke valge värvi eelistamine. Iseloomulikuks sai lähtumine masinaesteetikast ning rõhutatud lahtiütlemine ajaloolistest stiilidest, rohke valge värvi kasutamine, vaba fassaadikäsitlus, lintaknad, asümmeetriline kompositsioon. Funktsionalismi 5 põhiprintsiipi ( sammastel seisev maja, katusaed, vaba planeering, lintaknad, vabalt kujundatud fassaad) töötas välja Le Corbusier. Laiemale üldsusele sai funktsionalism tuntuks eeskätt Hollandi rühmituse De Stijl ja Saksamaa kunstikooli Bauhaus tegevuse kaudu. 1930.aastatel laienes funktsionalism läbi orgaanilise arhitektuuri ideede ning peale II maailmasõda muutus internatsionaalseks stiiliks. Helli Sisask
DEKORATIIVSUS, st värvi-pinna-vormi porbleemid kui spetsiifilised maalikunsti probleemid. Põhineb Euroopa 20. saj alguse modernismil. Suhe kunstnikusse: kui kunstniku jutt ei vastanud Greenbergi kujutlusele (kunstnik ütles, et ta pole formalist, ta ei maali ainult värvi, joone, pinna jne pärast), siis “ärge kuulake kunstnikke, nad on rumalad. Minul on õigus.” Modernistlik arhitektuur Funktsionalistlik arhitektuur: - lamekatus - valge värv - lintaknad - ornamentide ja kaunistuste vaba GEOMEETRIA! Le Corbusier (1887-1965) Villa Savoye, 1928-29 Modernistlik pilvelõhkuja / internatsionaalne stiil: Mies van der Rohe. Seagram Building New Yorgis, 1958 > < VALGE KUUBIK (white cube)
väärikad kujundid. Sageli lisandus pildile loosung ja skulptuurid olid musklilised ning raevukalt patriootlikud. Igasugune eksperiment omanäolisuse otsinguil oli ebasoosingus. Funktsionalism Sveitsist pärit arhitekti Le Cobusier'i ehitised omandasid otstarbekuse järgi lihtsate ja ilusate vormidega range korra järgi geomeetrilisi kujundeid järgivateks kandilisteks hooneteks. Iseloomulikud detailid olid lintaknad ja sambad hoone alusena. Saksamaal arenes kaunistustest puhas ehitus- ja disainistiil bauhaus, kus arvestati materjalide omapära funktsionalismi osana. Uue keskkonna loomise püüdlusi nimetati Venemaal konstruktivismiks. Arhitektuur pärast 2. maailmasõda Teraskarkassehitised võimaldasid üha kõrgemaid hooneid püstitada ja algas pilvelõhkujate ajastu. Hoonetel olid lihtsad klaasseinad. Esmalt levisid need pilvelõhkujad USA-s ja peale II maailmasõda
Edgar Johan Kuusik koos Anton Soansiga projekteerisid Tallinna Kunstihoone( Vabaduse väljakul). Alar Kotli tähtsaim ehitus oli presidendi kantseleihoone Kadriorus ja Toompea lossi Valge saal. Funktsionalismile iseloomulik: Uute ehitusmaterjalide – raudbetoon, teras, klaas laialdane kasutamine Ebasümmeetriline mahtude jaotus Siledad, valged dekoorita seinad Lamedad katused Lintaknad Sissepääsu tõmbamine maja alla Esimene lamekatusega maja, mida traditsiooniliselt peetakse esimeseks funktsionalistlikuks ehitiseks Eestis : Herbert Johansoni villa TallinnasToompuiesteel (1929) Herbert Johanson (1884-1964) 1904-06 ja 1908-10 õppis Riia Polütehnilises Instituudis 1906-08 Darmstadi Tehnikaülikoolis 1809-20 töötas Riias ja Liepajas
,,Autoportree Mehhiko ja Ühendriikide piiril" Funktsionalistlik arhitektuur Funktsionalistlik arhitektuur kujuneb välja pärast I maailmasõda. Iseloomustuseks - loobumine antiiksetest kaunistustest. Lagedad välisfassaadid, seinad. Uued hooned on kuubi või risttahukakujulised. Geomeetriline-stereomeetriline arhitektuur. Sambad, frotoonid etc kaunistused on tabu, iluideaaliks saab lamekatus. Kaunistused ainult aknad, sageli väga suured, lintaknad - rida lindina kulgevaid aknaid. tänapäevane arhitektuuristiil, valitseb kogu maailmas, seega internatsionaalne stiil. Lihtne, odav, kiire püstitus kasulik nt sõjaajal või muidu kiiremal korral. 1920.-30ndatel Bauhausi koolkond Saksamaal, Weimaris, Dessaus. Gropin - Bauhausi kooli peahoone Dessaus. M. van der Rohe - saksastunud hollandlane, projekteerinud eluhooned Stuttgartis. Pilvelõhkujad USA-s. Saksa paviljon Barcelona näitusel 1929 (suur must kuup, liigendatud vaheseintega)
b) uued materjalid teras, terasbetoon, suured klaastahvlid, kerged m etallid c ) linnastumine vaja oli ehitada palju ja kiiresti. Funktsionalis mi põhiolemus ehitise vor m peab vastama te ma funktsioonile. Funktsioonile vastavus, otstarbekohasus on tähtsai m. Ehk: ilus on see, mis on otstarbekas. Funktsionalismile on iseloomulik: a) lihtsus, kaunistuste vältimine b) ebasü m m e etria, masside vaba jaotus c ) kuubitaolised vor mid (+ sageli ümardatud nurgad) d) lintaknad f) lame katus g ) peened postid h) do mineerib valge värv i) siledad seinapinnad j) hoone väli muses peab pee geldu ma tema otstarve ja ruumide jaotus. Funktsionalis mi rajajaid oli sakslane arhitekt Walter Gropius. Asutas kunstikooli Bauhaus. Bauhausis kavandati m o odsat disaini m ö ö blit, valgusteid, tekstiili, keraamikat, tapeete jne. Bauhausi toodetele ono mane lihtsus, selgus, rangus. Püüti ühendada tööstuslikku vor mi ja ilu.
keskkonnakujundamises. Bauhausi tegevuse lõpetas natside võimuletulek. Bauhausi koolihoone koosneb kolmest omavahel ühendatud osast, mis on ehitatud selle funktsioonist lähtuvalt : töökodade osa on kaetud klaasist rippfassadiga, sest seal vajatakse kõige enam valgust, õppehoonetel on lintaknad ja ühiselamutiiva rõdud ja üksikult asetsevad aknad rõhutavad individuaalsust. Saksamaal oli uute ideede eestvedajaks kunstikool Bauhaus, mis rajati 1919.a. Weimarisse, kust see 1925.a. tööstuslinna Dessausse ja 1932.a. Berliini üle viidi.
annaabi.ee 
