keep ilma kaunistuste ja eheteta. Põhiliseks materjaliks rõivaste valmistamisel olid linane ja villane riie. Aadlike ja linnlaste rõivad valmistati kvaliteetsemast ja peenekoelisematest kangastest. Mida jämedakoelisemat kangast kasutati rõivaste õmblemiseks, seda madalamal positsioonil rõiva kandja oli. Siidist ja puuvillakangast kehakatteid said endale lubada vaid väga jõukad aadlikud ja linnlased. Jõukamad kodanikud kaunistasid oma rõivad tihti ka soobli, hermeliini ja piibrinahkadega. Rõiva kinnitus vahendid peegeldasid samuti kandja sotsiaalset seisust ühiskonnas. Kõrgemast seisusest kodanikud ja linnlased armastasid kanda väga värvikirevaid rõivaid. See väljendas ka inimeste rahalist seisu ja vara väärtust. Rõiva värvivalikutel arvestati värvidele vastava sümboolikaga. Punane väljendas armurõõmu ja võitlusvalmidust
Merli Sims Mai 2013 Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju Euroopa arengule Suur Prantsuse revolutsioon toimus aastatel 1780 1799, mille peamiseks põhjuseks oli rahva rahulolematus absolutismiga, seda eriti kolmanda seisuse seisukohalt kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad, linnlased, kodanlus. Sel ajal oli ka vilets majandus ja finantsolukord, riigi raha läks peamisel sõdimiseks, riigivõlgade tasumiseks ja õukonna ülal pidamiseks. Revolutsiooniga hävitati keskkaegne ühiskondlik süsteem ja pandi alus uutele õigunormidele ja väärtustele. Suurele Prantsuse revolutsioonile järgnes Napoleon'i ajastu aastil 1799 1814/1815 Noore keisri Napoleon Bonaparte edukate sõjakäikudega, mis toimus Euroopa riikide koalitsioonide
Linnad aitasid ka kaasa ristiusu levikule. Kuna linnad olid majanduslikult suhteliselt arenenud, tekkisid kaubanduskontorite võrgustikud. Need aitasid kaasa ristiusu levikule ka teistesse linnadesse. Ristisõjad etendasid ka olulist rolli, kuigi erilist ristiusu levikut ei saavutatud. Õpitit tundma teisi kultuure nind neid hakati respekteerima. Linnad hakkasid õõnestama rüütlite autoriteeti. Linnaelanike ning rüütlite vahel tekkisid vastuolud.Linnlased naeruvääristasid rüütlite kultuuri ning arusaamisi, tekkis suur pinge. Kirjutati rebaseromaane, mille läbi mõnitati neid. Tegelasteks olid loomad, et kogu see naeruvääristamine veelgi julmem tunduks. Vastuolus sellele, aitasid linnad kaasa rüütlite sõjategevusele. Alguse sai ka tsentraliseerimine. Feodaalid arvasid, et neile kuuluva maa linnade elanikud pidid neile kuuletuma. Kuna aga linnlased sellega nõus polnud, siis läksid nad kuningale kaebama
eellinnakeskuses, kesklinna lähedastes tööstuskvartalites ja seal kuhu autoga on kiiresti ligi pääseda. Põllumajandusajastu-seal olid avalikud asutused nagu kirik, kool, teenindus,tootmine ja elamurajoonid surutud linna kaitsemüüride vahele. Halvad elutingimused. Jõukamad linnakodanikud elasid heakorarstatud majades ja vaesed elasid puitagulites. Eri sektorites muutub maa hind keskuse kaugusest ja maa hinnast. Suurlinnade ümber tekkivad eeslinnad sest, linnlased hakkasid elukohana eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid. Linnadesisestruktuur muutub aegade jooksul, sest tekkivad uued ajastud, uus tehnoloogi, uued asjad ja sellest oleneb ka sisestruktuur. 18Saj. Linnakeskonna ohud: nakkushaigused,joogivee reostus, hügieen.territoriaalne segregatsioon: sarnaste sotsiaalsete või majanduslike näitajatega inimetse koondumine teatud piirkondadesse. Segregatsioon võib tiomuda sissetulku, peretüübi, rahvuse, religiooni või muu tunnuse alusel.
● portreed (nt ta naisest) ● maastikupildid (lüürilised) Teosed: ● Helene Fourment lastega (pereportree) ● Ristilt võtmine (piibli temaatika) ● Õlgkübar. Susanne Fourment'i portree ● Leukippose tütarde röövimine (antiikmütoloogiast) ● Minerva kaitseb Paxi Marsi eest Hollandi kunst 17. sajandil Arhitektuuris - ehitati raekodasid; tellijad olid jõukad linnlased. Maal - skulptuure väga ei tehtud aga Hollandi maalid olid ülemaailmselt tuntud (õitsenguaeg) Žanri Olustikumaal Portreemaal Natüürmort Maastikumaal nimi Žanri kujutas jõudeelu ja sageli kujutati jahisaaki, eriline koht kirjeldus lõbutesemist, grupiportreed; lillevaase, vaagnaid meremaalil
Kõrgkeskajal läksid tugevasti vastuollu kristlus ja tegelik elulaad linnas. Inimesed olid küll usklikud, kuid samas levisid pahed, millesse ka kirik hakkas suhtuma leplikumalt. Linna valitses linnanõukogu ehk raad. Raad oli linna omavalitsus ja kohtu organ. Nõukogu ei olnud valitav, vaid koosnes kõige jõukamatest kodanikest ehk patriitsidest. Maaisandad lootsid linnade kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Senjööri ja linna vahekord määrati lepingutega. Enamasti said linnlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Nad jäid linna kohtumõistmisele. Senjöör võis linnalt kauplemise eest nõuda tolli ja muid makse, Senjöör kinnitas linnale linnaõiguse. Läänemere maades levis Lübecki õigus. Linnaomanikeks võisid olla maahärrad ehk feodaalid nagu oli kunagi ka Rakvere ja Viljandi omanikeks maahärrad. Osad linnad oli kuningalinnad ehk süseräänid ning vahel võis linn end ka omanikult vabaks osta, siis sai sellest linnvabariik
Läbi millise linna peaks kulgem kaubandus Venemaaga- sellepärast sõda tekkisd. Rootsi oli huvitatud, et kaubandus Venemaaga kulgeks läbi Tallinna, tulu tuleks ka Rootsile. Taani arvates peaks kauplemine toimuma läbi Narva, ka Venemaa ise oli sellest huvitatud. Selle sõja käigus Rootsi vallutas ära Läänemaa. Nendes sõdades osalesid aktiivselt nn mõisamehed- eeskätt endised orduliikmed, vaesunud aadlikud, linnlased, kes otsisid teenistust erinevate võimude juures ja läksid selle võimu teenistusse, kes rohekm maksis. Need oli omalaadses palgasõdurid. 60ndatel sõlmiti vaherahu Poola-Rootsi vahel ja ka Taani-Rootsi vahel. Vaherahu tulemusena oleks Rootsi pidanud tagasi andma maa, aga ei andnud. Venemaa oli olemas, aga ta siinsetel aladel ei sõdinud. 1570ndatel Venemaa aktiivsus Vana-Liivmaal kasvas. Vm jaoks oli oluline võita kohalike aadlike seas tuge
õigus riituste läbiviimiseks. Usuelu maal igas kihelkonnas 1 kirik ja mõned kabelid preestrit peeti ülal: neile erladati maatükk, tehti annetused Preestri kohustused: jagas 7 sakramenti: ristimine, leer, armulaud, piht, viimne võidmine, preestriks pühitsemine, laulatamine õpetas "Meie Isa" palvet, 10 käsku ja "Ave Maria" palvet rahvale Reformatsioon - usupuhastus Tõi kaasa : 16 sajandil tekkis vastuseis paavsti keskvalitsusele See oli 1) poliitline vastuseis: aadelikud ja rikkad linnlased ihkasid endale kirirku vara ja maid 2) vaimne vastuseis: sooviti kuluurialaseid ja usulisi muutusi, väideti, et Piibel on ristiusu ainus tõeline alus reformatsioon loob eelduse hariduse arenguks- igaüks pidi ise Piiblit lugema Kloostrid Kloostrid nõudsid talupoegadelt makse Kloostrid õpetasid talupoegadele uusi põlluharimisviise, käsitööd, 4. Jüriöö ülestõus : 1343 - 1345 Taani ei suutnud ohjeldada oma vasalle ja tahtis Harju-Viru maha müüa. Vasallid kartsid
· Suurim on Honsh, kus asub ka Tky. · Minevikus iseloomustati igat saart erinevallt : Põhja- poolsed elanikke peeti vastupidavateks ja kannatlikeks, Kesk- Jaapani asukaist usuti, et nad väärtustavad enam au ja väärikust kui raha, ning lõunast arvati pärinevat kõige parimad sõdalasi. Riigi kujunemine · 30 000 eKr saabuvad esimesed asukad Mandri Aasiast. · Umbes 400 pKr jõuab Hiina kirjaviis Jaapanisse. Rahvastik · ¾ jaapanlastest on linnlased. Üle 30 miljoni inimese elab Kanto linnastus, kus asub ka Tky. · Jaapanlased moodustavad 99,4 %, korealased 40 % elanikkonnas, vähemusrühmas on hiinlased ja vientnamlased. · Hokkaid saare põhja osas elavad ainud, umbes 20 000 ringis. ainud Erinevad jaapanlastest heleda naha ja omanäoliste kommete poolest. Mehed habemega, naised tatoveerituna. Ainud · Peetakse Jaapani põlisasukateks. · Nende keelt peetakse isoleeritud keeleks.
MAAISAND-feodaalist, vaimulikust maavaldaja GENOVA,FIRENZE,VENEETSIA-Itaalia suured kaubalinnad, mis vabanesid senjööri eeskoste alt. Miks on leidnud arheoloogid keskaegsete linnade südame ümbert eripikkusega müüsrid? V: Millised olid turuplatsi funktisoonid? V: Kauplemine, kaubavahetus vahest toimusid hukkamised, peeti ka pidusi Millisel otstarbel kasutati linnaelaniku maja erinevaid korruseid? V: 1 korrus-töökoda 2 korrus-eluruumid 3 korrus-laoruumid Miks läksid linnlased talvel vara magama? V:Kui väljas läks pimedaks siis ei saanudki enam midagi teha kuna kuntslikud valgusandjad olid veel nõrgalt arenenud RAEKODA-hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid RAAD-linna elu juhtiv linnanõukogu TURUPLATS-linna süda, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad HOSPIDAL-vaeste ja haigete jaoks mõeldud hooldekandeasutus Kelle jaoks ja miks oli aja tsunfti? V: Seda oli vaja käsitöölistele, kuna igal tsunftil oli skraa, mis määras mitmeid nendeg seotud
Kuninga võimu alla kuulusid erakordselt suured maad Prantsusmaal Richard Lõvisüda Henry Teise järeltulija, kes sai Inglismaa valitsejaks. John Maata Kuningas Prantsusmaal, kes jäi ilma oma maavaldustest. 1265.aastal sai Inglismaal alguse parlament, mis koosnens kahest kojast. Üks oli ülemkoda, kuju kuulusid lordid ehk feodaalid ja kõrgemad riigivalitsejad, vaimulikud ning teine oli alamkoda, kuhu kuulusid feodaalid, linnlased, väikevaimulikud. Sellest hakkas välja kujunema parlament, mis kogus makse ja piiras kuninga võimu. Prantsusmaal valitses samal ajal Kapetingide dünastia. Seal vastuoluliselt Inglismaaga suurenes kuningavõim, sest nad said enamuse maavaldustest Prantsusmaal endale, mida nad ei läänistanud. Selliseid maavaldusi nimetati domeenideks. Philippe Neljas Parim Kapetingide dünastia kuningas, kes kutsus esimest korda kokku prantsusmaa
Tööstus ja linnastumine 19.sajandil: · Tööstus arenes tänu raudteele ja linnastumine toimus tänu tööstuse kiirele kasvule. · Suurim tööstuslinn oli Narva tänu oma Kreenholmi Manufaktuurile (1858) · Tööstuseid rajati peamiselt linnadesse, kuid hakkati rajama ka suurematesse asulatesse raudteede ääres. · Esialgu domineerisid linnas sakslased, kuid sajandi teisel poolel olid linnlased enamsati eestlased aga nad olid ikka teisejärgulised, sest juhtpositsioonil olid ikka sakslased. Raudteede rajamine ja selle mõju: · 20.saj alguseks ühendas raudtee kõiki linnu (v.a Kuressaare) · Raudteede välja ehitamine ühendas Eestit tugevemini Venemaa, Läti ja Euroopaga. · Raudteede rajamine kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. · Sellega suurenes oluliselt kauba vahetus võimalused ja suurenes satamate kaudu
Gildidel ja tsunftidel olid oma kabelid ja kaitsepühakud. Nende liikmed moodustasid linna kodanikkonna. Linna oli kogukond mida valitsesid eesõigustatud patriitsiperekonnad.Senjööri ja linna omavahelised suhted. Linnade iseseisvumise püüdlused §22Kogu maa kuulus maaisandatele(kuningad, suurja väikefeodaalid. Maaisandad lootsid linnade kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Senjööri ja linna vahekord määrati lepingutega. Enamasti said linnlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Nad jäid linna kohtumõistmisele. Senjöör võis linnalt kauplemise eest nõuda tolli ja muid makse, Senjöör kinnitas linnale linnaõiguse. Läänemere maades levis Lübecki õigus. Väiskemad linad jäid senjööri võimu ja kaitse alla aga suuremad tunnnistasid kuninga enda senjööriks ja vabanesid nii kohaliku feodaali võimu alt. Lond ja Pariis olid pealinnad.Lombardia ja
2010. aastal jäi brutopalga tase alla 2008 aasta tasemest. Seoses hariduse ja töö eest saadava tasuga, toimus üleüldine pendelränne. Inimesed koondusid suuremate linnade ümber, maalt otsisid tööd linnast. Asutused ja suurettevõtted, kes majanduse kõrghetkel koondusid linnadesse, majanduskriisi ajal asusid ümber linna lähedale maale, kaasates linnast kvalifitseeritud tööjõu. Selle tulemusena hakkasid linnlased käima tööl maal. Antud tendents kehtib ka praegu. Majandustõusu aastatel oli Eestis väga palju ettevõtteid, suhteliselt kõrge töötasuga. Seoses majanduskriisiga väga palju ettevõteid pankrotistus. Praeguseks on maksehäiretega ettevõtete arv tunudvalt vähenenud. Ka maksevõlgenevusega ettevõtete arv Tallinna Ülikool on suhteliselt väike. Kriisi ajal jäid turule ainult tugevad ja uue ja kaasaegse mõtlemisega ettevõtted
kummarduse asemel piirdut vööni kummarduseni, muudeti ka kiriku teenistuse korda. Mõned kes kartsid kaotada igavest elu jäid vana usu juurde, neid hakkati nim. vanausulisteks. Need kes vanausulisteks jäid hakkati peksma ja isegi tuleriidal põletama. Mõned põgenesid põhjamaadele. See muutus tõi kaasa paljude inimeste massilise enesepõletamise, pigem loobusid nad oma elust kui usust. -- 1) Seisused puudusid. 2) Kõik olid allunud tsaarile. 3) Linnlased olid sunnismaised. -- Rajas nekrutite sõjaväe, see oli loosiline sõjavägi (alaline) Pearaha, (seda maksid ainult mehed.) Riiki aitasi valitseda senat. Rajati arvukalt riidemanufaktuure, kuhu sunniti tööle pärisorjastatud talupoegi. -- Katariina II oli väga avatud silmaringiga ja luges palju raamatuid ning oskas paljusid keeli. Ta arvas et kui Venemaa ühiskonda paremaks teha peab ta tegema ise seadusi. Ta kutsus appi endale aadlikkonna millega seadusi arutada
tarvis ka maja ja maad. 18 Sellele rühmale hakkab tuginema linna omavalitsus, maahärra administratsiooni kõrvale (linnas foogt, kohtumõistmine, rahandus). Kaasistujaid vaja kohtus, võtavad üle ka teisi foogti kohustusi, neid nim skabiinideks (kaasistujad). Omavalitsuse õiguste laienemine: 1. Linn mõistab oma kodanike üle kohut. 2. Finantsiline vabadus. 3. Legitiimne õigus (väljaspool Itaaliat). Linnlased moodustavad vennaskonna ehk kommuuni, millesse astumist kinnitatakse vandega ja mille eesotsas on raad. Saksamaal on vabalinnad ja riigilinnad. Vabalinnad on reaalselt iseseisvad ega sõltu maahärrast. Väiksemal riigilinnal on maahärraks kuningas või keiser ise. Ka siis kui linnal polnud omavalitsust, oli elanikel tähtsus ja nende poolehoiu võitmine valitsejale kasulik. Vahel saavutasid linnad omavalitsuse õiguse väevõimuga. Linnakogukond ehk kommuun on
annaabi.ee 
