2. koht trekisprindis 1987: 1. koht trekisprindis 1989: 1. koht trekisprindis 1995: 3. koht trekisprindis Olümpiamängud: 1988. aasta suveolümpiamängud Seoulis 1. koht trekisprindis 1992. aasta suveolümpiamängud Barcelonas 1. koht trekisprindis 1996. aasta suveolümpiamängud Atlantas 6. koht trekisprindis POLIITIKUKARJÄÄR 1996.1999. aastal oli ta Tallinna Linnavolikogu liige, 1999. aastal valiti ta Riigikokku (Keskerakond). 2003. aastal lahkus ta Keskerakonnast ja oli Tallinna Linnavolikogus Rahvaliidu saadikurühma liige ja lastekaitsekomisjoni esimees. Hiljem oli ta volikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees. Ta valiti XI Riigikogu liikmeks, kuid loobus sellest kohast, et töötada Tallinna Linnavolikogus. 5. aprillil 2007 võttis SDE fraktsioon ta uuesti liikmeks. TUNNUSTUSED Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk (2001) Elva linna aukodanik.
1989: 1. koht trekisprindis 1995: 3. koht trekisprindis Olümpiamängud 1988. aasta suveolümpiamängud Seoulis 1. koht trekisprindis 1992. aasta suveolümpiamängud Barcelonas 1. koht trekisprindis 1996. aasta suveolümpiamängud Atlantas 6. koht trekisprindis Poliitikukarjäär 1996.1999. aastal oli ta Tallinna Linnavolikogu liige, 1999. aastal valiti ta Riigikokku (Keskerakond). 2003. aastal lahkus ta Keskerakonnast ja oli Tallinna Linnavolikogus Rahvaliidu saadikurühma liige ja lastekaitsekomisjoni esimees. Hiljem oli ta volikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees. Ta valiti XI Riigikogu liikmeks, kuid loobus sellest kohast, et töötada Tallinna Linnavolikogus. 5. aprillil 2007 võttis SDE fraktsioon ta uuesti liikmeks.
5. Kellele on materjal suunatud? Kas see täidab oma eesmärgi? Eesti Keskerakond Asutatud 1991 Erakonna esimehed: 1991-1995 E. Savisaar, 1995 S. Oviir, 1995- 1996 A. Veidemann, 1996- E. Savisaar Juhatuse liikmed veel: E. Eesmaa, K. Simson, M. Reps, K. Kallo, T. Aas, A. Must, P. Toobal, J. Ratas, A. Sarapuu, S. Kotka, M. Tuus-Laul, M. Korb, T. Mölder, J. Karilaid, Y. Toom Liikmeid üle 14 000 Eesti Keskerakond Riigikogus 26 kohta Absoluutne häälteenamus Tallinna linnavolikogus Euroopa Parlamendis 1 koht Ei võtnud seisukohta ELga liitumise küsimuses 2004 leping Ühtse Venemaaga Toetus mitte-eestlaste seas 84% (2010) Kuulub Euroopa liberaalide ja reformiparteide ühendusse Sotsiaalne turumajandus, astmeline tulumaks Viimane tuntud liituja Oudekki Loone, tuntud lahkujad Olga Sõtnik, Aivar Riisalu, Vilja Savisaar-Toomast, Siiri Oviir Edgar Savisaar 31. mai 1950 sündinud (Harku vanglas) 1973 lõpetas TÜ ajaloolasena 1982 dotsent NLKP 1987 IME
kasutlik. Seda on näha tema poliitika karjääri jooksul. Ta on kolmel korral valitud Riigikogu liikmeks. Tema esimeseks erakonnaks oli Keskerakond, kust ta küll lahkus. Kusjuures tal oli ka suhe Edgar Savisaarega, kes soovis alles pärast valimiskampaania lõppu ühist tulevikku. Lisaks on olnud ta ka Rahvaliidu kui ka SDE liige, millega taas ühinedes sai ta vägivaldseid ähvardusi. Samuti on ta töötanud ka Tallina Linnavolikogus erinevatel ametikohtadel. Minu jaoks üheks suuremaks avastuseks Erika Salumäe kohta, et ta on pärit lastekodust. Seni on mulle jäänud mulje, et lastekodu lapsed ei jõuagi kaugele, kuid ma eksisin. Ning eriti märkimis väärne on see, et lisaks eelnevalt mainitule on ta ka Elva linna aukodanik ning omab ka Punase Risti I klassi teenetemärki. Erika Salumäe on tugev naine ta osales ja osaleb seni spordis, poliitikas kui ka leidis ja leiab aega oma isiklikuks armueluks.
NAINE JA LAPSED · 1901. aastal abiellus Konstantin Päts Pärnus neiu Helma (Vilhemine) Peediga. · Pojad Leo ja Viktor. · Pätsi järglastest on enamus valinud juristi ameti. Soomes maapaos viibimise ajal. AMETID · 1900.a. asus noor jurist advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. · 1901.a. hakkas K. Pätsi toimetamisel ilmuma ajaleht Teataja. · 1904 alates tegev Tallinna linnavolikogus. · 1905. a. valiti K. Päts Tallinna abilinnapeaks. · Pärast 1905. a. elas ja töötas Sveitsis. · 1907.a. läks Soome Ollilasse, kus valmis tal mitu raamatu käsikirja. · 1910 naases Eestisse, kus ta vahistati ja mõisteti aastaks vangi. · 1911.a. pärast vabadusse pääsemist tuli Päts tagasi Tallinna, kus ta jätkas tööd 1905. aastal suletud ajalehe Teataja järglase Tallinna Teataja toimetajana. · 1917 valiti Eesti sõjaväelaste Ülemkomitee esimeheks. · 1917. a
mitte). Võimalik osalusdemokraatia seadus sätestakski riigikoguliikmele kohustuse olla kursis avaliku arvamusega. Puht-eetiline kohustus on poliitikutel oma valijatega arvestada praegugi, aga nii sinisilmne ei saa kahjuks olla. (Meenutades paari aasta tagust lugu Tallinna linnavolikogu liikme Vladimir Belõi tsitaadi: ,,Ma ei kommentaari." ümber, keeldun ma uskumast, et see inimene sai piisavalt eesti keelest aru, et Tallinna linnavolikogus pädevalt kaasa töötada) Osalusdemokraatia roll tundub praegusel hetkel Eesti poliitilisel maastikul olevat ,,paar tilka mett tõrvapotis". Eestlaste põhjamaine, suhteliselt passiivne mentaliteet aitab kaasa olukorrale, kus oma õigust riigi juhtimises osalemisele kasutatakse vaid valimiskasti juures, kui sedagi. Arvatakse, et sellega nende osa lõpeb, utoopilises ideaalmaailmas võiks sellega kodanikupoolne riigijuhtimine alles alata. Alustades kodanikuühenduses ja MTÜ-des
Valitsuskoalitsioonis on viimastel aastatel palju skandaale, mis jätavad valitsusest ja riigi juhtimisest halva mulje ja võib viia koalitsiooni lagunemiseni. Eestis on olnud skandaal elamislubadega, kus anti Vene ärimeestele elamislube. Need polnud lihtsalt elamiseks, vaid hoopis pääsu saamiseks Euroopa Liitu. Kogu see skandaal oli suur löök IRL-le. Nikolai Stelmach ja Indrek Raudne, kes olid selle asjaga seotud, on vähemalt oma kohtadelt riigikogus ja Tallinna linnavolikogus ning ka erakonnast lahkunud. Kolmas tegelane, riigikogu liige Siim Kabrits, kes müüs maad elamislubadevabrikust ID-kaarte saanud vene ärimeestele, jätkab valetamist, et temal pole sellega mingit seost. Samas ka peaminister ei teinud sellega tegemist ja teeskles , et pole mingit probleemi. Reformierakonna suurim skandaal sel aastal on olnud rahastamisskandaal Silvergate. See on 2012. aasta mais puhkenud Eesti
Oli poliitik ning tema teeneks Eestile oli kultuurilise edenemise õhutamine. 12. Villem Reiman oli Kolga-Jaani kirikiõpetaja. Edendas üle kogu maa karskus liikumist ning pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. 13. Friedrich Magnus von Berg lõi talvekindla "Sangaste rukkisordi" ning aretas seda. 14. Jaan Tõnisson oli Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. "Postimehe" üks toimetajatest. Sattus konflikti baltisakslastega. Oli 1902. aastal Tartu Linnavolikogus. 15. Konstantin Päts oli "Teataja" asutaja ja toimetaja ning ka Tallinna abilinnapea. 16. Peeter Speek oli "Uudised" üks asutajatest ja toimetajatest. 17. Aleksander Läte asutas 1900. aasta Tartus esimese sümfooniorkestri. 18. Karl Menning oli "Vanemuise" teatrijuht 1906. aastal. 19. Johannes Pääsuke oli esimene Eesti soost filmi autor. 20. Amandus Adamson kirjutas realistlikuid teoseid rannarahva elust. Lõi "Russalka" mälestussamba Tallinnas. 21. Martin Klein tõi 1912
o Kompensatsioonimandaat isikumandaadid + ringkonnamandaadid ei täida ära kõiki mandaate Üleriigiliselt erakonna poolt antud hääled liidetakse, jagatakse modifitseeritud d'Hondti jadaga Eesti erakonnad (3.5) Eesti Keskerakond (1991) · Esimehed: E. Savisaar, S. Oviir, A. Veidemann, E. Savisaar + Eesmaa, Simson, Reps, Laanet, Must, Vitsut, Ratas, Võsa jne · Liikmeid üle 12 000 · Riigikogus 26, Euroopa Parlamendis 2 kohta, absoluutne häälteenamus Tallinna linnavolikogus · Sotsiaalne turumajandus, astmeline tulumaks, eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära aladamine, haridus kõigile kättesaadav. Oluline toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine · Ei võtnud seisukohta ELga liitumise küsimuses Eesti Reformierakond (1994) · Esimehed: S. Kallas, A. Ansip + Jänes, Kruuse, Lang, Ligi, Paet, Pentus · Liikmeid üle 7 000 · Riigikogus 33, Tartu linnavolikogus 17, Europarlamendis 2 kohta. · Maksude alandamine, avatud turumajandus, lauskonkurents
Thompson, arst Alexander Jontschew ja terapeut Rüdiger Mühlbronner Varasem suuredu: seitsmevõistluses sise-EMi kuld ja sise-MMi hõbe, kümnevõistluses Euroopa meister (1998), 1996 Atlanta OMil kuues koht Viis Götzises Eesti rekordi 8742 punktini. On vabaabielus ning ühe tütre ja kahe poja isa. Oma sportlaskarjääri jooksul on võitnud lisaks üheksa medalit kümnevõistluse tiitlivõistlustelt. Oma poliitikukarjääri alustas Tallinna Linnavolikogus, mille liige oli aastatel 2005-2007. Alates 2007 aastast on Riigikogu liige. Lapsepõlv Erki Nool sündis 25. juunil 1970 aastal Võrus. Peres on kokku kuus last: neli õde- Margit, Ragne, Kairi, Elen ja vend Joel. Erki sündis perre neljanda lapsena. Ta vanemad on lihttöölised: ema Miina Nool töötas varem laojuhatajana, praegu töötab ta algkoolis majandusjuhatajana. Isa Lembit Nool oli Võru Mööblikombinaadis hinnatud tisler, kes käis kutsemeisterlikkuse võistlustel auhindu korjamas
Näiteks ei lubata alates 15.07.2002 enam ladestada prügilatesse eeltöötlemata jäätmeid. Jäätmete eeltöötlemise all mõistetakse eelkõige nende liikide kaupa kogumist tekkekohal. 06.09.2001.a. Tallinna Linnavolikogu poolt kinnitatud Tallinna jäätmekava käsitleb jäätmehoolduse olukorda linnas, kavandatavaid eesmärke jäätmehoolduse korraldamisel ja meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks. Jäätmehoolduse üldine kord Tallinnas on sätestatud linnavolikogus vastuvõetud Tallinna jäätmehoolduseeskirjas. Jäätmehoolduseeskiri kohustab asutusi koguma liikide kaupa eraldi vanapaberit ja pappi, immutamata puitu ning alates 01.01.2003.a. ka teisi biolagunevaid jäätmeid, kui neid jäätmeliike tekib üle 50 kg. nädalas. Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb neid jäätmeliike koguda eraldi ka väiksema jäätmetekke korral. Vastavalt võimalustele ja otstarbekusele tuleb eraldi
Einberg arvates ollakse olukorras, kus üksiku ettevõtja ärihuvid kaotavad riigi ainsa hipodroomi ja vastu annavad ühe tiheasustusega elamu-ja äripiirkonna. Tema arvates on Hipodroomi praegune asukoht üks parimaid Euroopas ja see ei tohiks kolida. Diplomeeritud veterinaarmeedikuna väidab ta ka, et kõik väited hipodroomi hobuste halbade elutingimuste kohta pole vaatamata omanike puudulike investeeringutele tõsiseltvõetavad (Alas 2009). 2.3. Tallinna linn Tallinna linnavolikogus sai planeering 32 toetushäält ja mitte ühtegi vastuhäält. Osa volinikke jättis hääletamata, kuna nad polnud leidnud aega teemaga piisavalt tutvuda või kuna negatiivne foon, mis teemaga kaasnes, tekitas neis kõhklusi. Suurim oli hääletamata jätnute arv keskerakondlaste hulgas. 8 poolthäälega toetasid detailplaneeringu muutmist Isamaa ja Respublika Liidu kohalolnud volinikud. Näiteks Ants Leemets põhjendab oma poolthäält järgmiselt: ,,Ma ise usun, et ega hipodroom ei
inimesi ega vara. Mõni eesti selts, nagu ,,Estonia" ja ,,Lootus", on rohkem alevi voorimeeste kõrtsid." 1904. aastal toimusid järjekordsed Tallinna linnavolikogu valimised. Oma sõprade soovitusel, aga kõigepealt abikaasa mõjutusel, andis nõusoleku kandideerida ka Jaan Poska. Tänu hoolikatele ettevalmistustel ja koostööle kohalike vene ringkondadega saavutati linnavalimistel lausa uskumatuna tunduv võit baltisakslaste üle. Eesti-vene blokk sai linnavolikogus 42 ja sakslased ainult 18 kohta. Olukorras tõusid päevakorda J. Poska ja K. Pätsi kandidatuurid Tallinna linnapea kohale. Kumbki seda ametikohta algul ei soovinud. 7 7 "Jaan Poska oma ja meie ajas" lk 6277, 7 Kõrgem poliitika 1905. aastal tõusis päevakorda Baltimaadele autonoomia taotlemise idee. Erinevad ringkonnad pidasid kogu selle probleemistikuga silmas muidugi erinevaid eesmärke.
4.1.1. Sportlikud saavutused Erika on püstitanud 15 maailmarekordit.Taon valitud Eesti parimaks naissportlaseks aastatel 1983, 1984, 1987, 1988, 1989, 1990, 1992, 1995 ja 1996. Maailmameistrivõistlustel on saanud kaks kulda (1987 ja 1989), kaks teist kohta (1984 ja 1986) ja ühe kolmanda koha (1995). Olümpiamängudelt kaks kulda (1988 ja 1992) ja ühe kuuenda koha (1996). (Erika Salumäe, 2012) 4.1.2. Poliitikukarjäär Aastatel 1996-1999 oli ta Tallinna Linnavolikogus, 1999. aastal valiti ta riigikokku (keskerakond). Aastal 2003 lahkus Erika keskerakonnast ja oli Tallinna Linnavolikogu Rahvaliidu saadikurühma liige ja lastekaitsekomisjoni esimees. Aastal 2004 moodustas ta Rahvaliidu saadikurühma. Hiljem oli ta Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees. Ta valiti 11. riigikogu liikmeks, kuid ta loobus sellest. Sellel ajal töötas ta edasi Tallinna Linnavolikogus. 5. aprillil 2007 aastal võeti ta taas SDE fraktsiooni liikmeks. Selle eest sai ta
4. JÄÄTMEKÄITLUS SILLAMÄE LINNAS Sillamäe elanikud panevad oma prügikoti konteineri asemel kindlatel kellaaegadel liikuva prügiauto koormasse. "Sillamäe linnas toimub konteineriteta olmejäätmete kogumise süsteem jäätmed kogutakse elanikkonnalt ja asutustelt vahetult jäätmete kogumiseks ning veoks kohaldatud eriautodele kindla graafiku alusel, st tänavakonteinereid vahekogumiseks ja ladustamiseks ei kasutata," just nii on kirjas Sillamäe linnavolikogus vastu võetud määruses Päris ilma konteineriteta linn siiski ei ole: Viru puiesteel asub jäätmemaja ja veel paaris kohas üksik konteiner, kuhu saavad olmejäätmed viia need inimesed, kellele prügiauto liikumise ajad kohe kuidagi ei sobi. Linn on väga puhas. Tänavate ääres parkides ja elumajade ees on palju väikesi prügikaste. Sealsed elanikud ise jälgivad väga hoolikalt et keegi oma olmeprügi nendesse prügikastidesse ei poetaks
21. sajandi alguses on Tartusse rajanud oma esindused mitmed telekommunikatsioonifirmad, näitkes Playtech Estonia, Webmedia ning Eesti firmad Regio ja Raintree Estonia, ka Skype`l on Tartus esindus olemas. Kõige suurem tööpakkuja on ülikool. Valitsus Tartu omavalitsusorganid on Tartu Linnavolikogu ja Tartu Linnavalitsus kui volikogu moodustatud täitevorgan. Tartu linna valitsemise põhimõtted ja üldised alused on kinnitatud Tartu linna põhimääruses. Linnavolikogus on 49 liiget. Linnavalitsuses on üks linnapea ja viis aselinnapead. Praegune Tartu linnapea on Urmas Kruuse, kes kuulub reformierakonda, mis on Tartu poliitilises elus juba pikemat aega domineerinud. Arhitektuur Tartu arhitektuuri on oluliselt mõjutanud linna tulekahjude- ja sõdaderohke ajalugu. Kõige vanem ehitis Tartus pärineb keskajast. Selleks on oma originaalsel kujul säilinud Jaani kirik, mis on oma terrakotaskulptuuride poolest maailmas ainulaadne
Eesti erakonnad 3.5 Eesti Keskerakond · Asutatud 1991 · Erakonna esimehed: 1991-1995 E. Savisaar, 1995 S. Oviir, 1995-1996 A. Veidemann, 1996- E. Savisaar · Juhatuse liikmed veel: E. Eesmaa, K. Simson, M. Reps, K. Kallo, K. Laanet, D. Borodits, A. Must, T. Vitsut, J. Ratas, A. Sarapuu, S. Kotka, R. Tammus, M. Tuus, M. Korb, P. Võsa · Liikmeid üle 12 000 · Riigikogus 28 kohta · Absoluutne häälteenamus Tallinna linnavolikogus · Euroopa Parlamendis 2 kohta · Ei võtnud seisukohta ELga liitumise küsimuses · 2004 leping Ühtse Venemaaga · Toetus mitte-eestlaste seas 84% (2010) · Kuulub Euroopa liberaalide ja reformiparteide ühendusse · Sotsiaalne turumajandus, astmeline tulumaks 2 Edgar Savisaar · 31. mai 1950 sündinud (Harku vanglas)
esimeheks, tegutses mõnda aega „postimehe“ toimetuses ning asus siis kohtuametnikunba tööle Venemaal. J. Tõnisson seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku eneseteadvuse arendamise, astudes välja nii venestuminse kui saksastumise vastu. Põsivasse ja üha teravnevasse konflikti sattus j. Tõnisson baltisakslastega, kes nägid eelaste rahvustunde tõusus ohtu oma võimule.1902. muutus tartu linnavolikogus j tõnisson baltisakslastest koosneva linnavalitsuse jaoks ebasoovitavaks isikuks. Sellise aspekti nagu „klassivõitlus“ hülgamine sai ajendiks rahvusliku liikumise radikaalsema tiiva kujunemisele. Tallinna radikaalid- 1901. hakkas ilmuma „postimehe“ võistleja tallinnas päevaleht „teataja“. Selle asutajaks oli Konstantin Päts. Konstantin Päts(1874-1956). Lõpetas Tartu ülikooli
30. juuni Swedbankrist Hansapanga ainuomanik. 1. juuli Viljandi Kultuuriakadeemia ühines Tartu Ülikooliga. 10. august Naissaare lähedal toimunud kopteriõnnetuses hukkusid kõik 14 pardal olnud inimest. 10. Pühitseti ametisse Eesti roomakatoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan. september Linna- ja vallavolikogude valimistel osales 47,07% hääleõiguslikest kodanikest. 16. oktoober Keskerakond sai Tallinna Linnavolikogus absoluutse enamuse ja moodustas üksinda linnavalitsuse. 15. novembril valiti linnapeaks Jüri Ratas. 2006 Algas teatriaasta, mis oli pühendatud 100 aasta möödumisele kutselise teatri 1. jaanuar loomisest Tartus ja Tallinnas. 3. veebruar Tallinnas suri viimane Eesti Vabadussõja veteran Ants Ilus. Torino taliolümpiamängudel võitis Kristina Šmigun murdmaasuusatamise suusavahetusega 7,5 + 7,5 km sõidus kuldmedali, 16
Mitteõigusvõimeline organisatsioon. Fraktsioonidel on omavalitsuspoliitikas täita väga oluline roll. Paraku KOKS fraktsioone omavalitsuskorralduse struktruurielemendina ei käsitle. Fraktsioonidega seonduvate küsimuste reguleerimine toimub valla ja linna põhimäärustes. Fraktsioonid osalevad volikogu otsuste kujundamisel. Põhiülesanne on esindada ja realiseerida volikogu töös parteipoliitilisi seisukohti. Teostavad siduvat funktsiooni valla- ja linnavolikogus, komisjonide ja valla- ning linnavalitsuse vahel. Samaaegselt suunavad ja kergendavad nad kohaliku esinduskogu tegevuse kulgu. Neile kuulub oluline roll informatsiooni ja teadmiste levitamisel, samuti poliitilise ülevaatlikkuse tagamisel. Valla- ja linnavalitsus ning selle õiguslik staatus Valitsus on volikogu poolt moodustatav KOV täitevorgan (kollegiaalne haldusorgan). Samas on ta ka vallavanema või linnapea poolt juhitav täidesaatev ametiasutus
annaabi.ee 
