18. juunil organiseerisid enamlased mitmel pool Eestis tööliste ja sõdurite demonstratsioone, kus nõuti võimu üleminekut nõukogude kätte. Ajutine Valitsus sellele vastu, jäi ära. Maanõukogu esimees tööerakondlane Artur Vallner, asetäitjateks Jüri Vilms ja Jaan Teemant. Oktoobris valiti esimeheks Otto Strandman. Maanõukogu tegevus, maavalitsuse moodustamine. Juulis valis Maanõukogu oma täidesaatva organi, Maavalitsuse (esimees Jaan Raamot, hiljem K. Päts). Suvel toimuvad linnavolikogude ja vallanõukogude valimised. Eestlased domineerivama positsiooni.Linnavalimistel olid edukad pahempoolsed. Tallinnas said enamlased etteotsa (Jaan Anvelt), ka Narvas nii. Vallavalimistel said ka maatamehed esmakordselt hääleõiguse. Enamlaste esindajad tahtsid Maanõukogu uuesti valida, kuna ei saanud seal etteotsa. Pahempoolsed toetasid, hääletati uue valimisseaduse poolt, see kavatseti valida novembris üheaegselt Vene Asutava Kogu valimistega. Tegelikult vaid piiratud autonoomia. 30
Ometi võttis valitsus 30.03 1917 vastu otsuse Eesti ajutise omavalitsuse kohta, kehtivusega 1919. Tekkis Eesti kubermang. Kubermangukomissar Poska. Kõrgemaks organiks üldvalimistel valitav Maanõukogu (maapäev). Maanõukogu valimised Toimusid valimised 23. mail valdades ja 24.-25. juunil maakondades. Maanõukogu tuli kokku 1. juulil 1917 Juulis valis Maanõukogu oma täidesaatva organi, Maavalitsuse (esimees Jaan Raamot, hiljem K. Päts). Suvel toimuvad linnavolikogude ja vallanõukogude valimised. Eestlased domineerivama positsiooni.Linnavalimistel olid edukad pahempoolsed. Tallinnas said enamlased etteotsa (Jaan Anvelt), ka Narvas nii. Vallavalimistel said ka maatamehed esmakordselt hääleõiguse. Enamlaste esindajad tahtsid Maanõukogu uuesti valida, kuna ei saanud seal etteotsa. Pahempoolsed toetasid, hääletati uue valimisseaduse poolt, see kavatseti valida novembris üheaegselt Vene Asutava Kogu valimistega. Tegelikult vaid piiratud autonoomia. 30
seadusega ühendati Eesti rahvuslik maa-ala üheks kubermanguks. Kubermangu asjaajamine anti valitsuse määratava komissari kätte, kellele nähti ette kaks abi.Ette nähtud oli Eestimaa kubermangu maanõukogu moodustamine nõuandva organina kubermangukomissari juures. Maakondades oli ette nähtud luua maakondade maanõu-kogud. Omavalitsusorganite valimised olid mitmeastmelised, valdades valiti valijamehed. Maanõukogu liikmed valiti maakondade valijameeste koosolekutel, linnades tulevaste linnavolikogude liikmete hulgast. Reeglina valiti üks saadik iga 20 000 elaniku kohta. Uute parteide sünd Toimunud Maanõukogu valimistele töötasid vastu Tallinna tööliste ja soldatite saadikute nõukogu ning siinsed venelastest võimumehed ja ametnikud, kes tajusid oma tähtsuse kaotust. Ka Ajutine Valitsus kartis anda maanõukogule liiga suurt võimu, sest see võinuks olla eeskujuks muudele liikumistele. Vastukaaluks püüti anda suuremat võimu kubermangu komissaridele.
POLIITILINE TEGEVUS. Ainsa eesti erakonnana lubati jätkata Eesti Rahvameelsel Eduerakonnal. Tsaar Nikolai II lubas esiimest korda kokku kutsuda üleriigilise rahvaesinduse Riigiduuma, mis märkis üleminekut isevalitsuselt duumamonarhiale. Eestis valiti Riigiduumasse viis saadikut, kelle seas oli alati ka eestlasi. Saksamaa märkas oma võimu vähenemist ja püüti suurendada mõju kohalikule rahvale, ärgitades eesti lapsi nüüd saksa koolidesse astuma. 1904 Tallinnast alanud linnavolikogude minek eestlaste mõju alla jätkus järgnevatel aastatel. 1906-1914 said eestlased enamuse veel Võru, Haapsalu, Pärnu ja Rakvere juhtorganeis. MAJANDUSE ARENG. Vaatamata olnud majanduskriisile jätkus majanduse edenemine. Maaharijad hakkasid rohkem tähelepanu pöörama töö kaasajastamisele: osteti moodais põlluharimisriistu, hakati kasutama parema kvaliteediga seemneid ja kunstväetisi
Peaaegu kõigis presidentaalsetes riikides valitakse riigipea üldistel otsestel valimistel ( USAs valib presidendi erandlikult valijameeste kogu). Eestis kehtib presidendivalimistel omapärane kaudne valimine. President valitakse riigikogus 2/3 häälteenamusega (68 häält). Kui riigikogu sellega kahe päeva jooksul hakkama ei saa, kutsub riigikogu enamus ühe kuu jooksul kokku valimiskogu, mis koosneb riigikogu liikmetest ning kõikide valla ja linnavolikogude esindajaist. VALIMISSÜSTEEMID Kodanikelt ei saa poliitikas osalemist nõuda, sest neil on õigus väljendada oma rahulolematust mittehääletamisega. Samas on kodanike aktiivsus riigile vajalik. Demokraatia hakkab närbuma, kui rahva esindajaid ja kõrgeid riigiametnikke valib üha ahenev valijate ring. Valimissüsteeme on mitmeid, kuid laias laastus võib need jagada kahte suurde gruppi: enamusvalimised ja võrdelised valimised (mõlemal on oma eelised ja ideaalset varianti pole olemas)
enda huve kaitsta - Veel süvendas potentsiaali demokraatia puudumine - Peamine põhjus revolutsiooniks oli Vene-Jaapani sõja kaotamine (sellega kaasnes tsarismi ebapopulaarsus, riigi häbistamine, võimuorganite ebakompetentsuse väljatulemine ja halvenenud elutingimused) - Esimene tõsine poliitiline rünnak toimus liberaalide poolt, kes tegutsesid semstvoasutuste ja linnavolikogude võitlusväljadel - Semstvosaadikute kongressil nõuti riigikorda muutva Asutava Kogu kokkukutsumist ja poliitilisi vabadusi - Tsaarivalitsus pidi tegema esimesi järeleandmisi ning lubas kõigile paremat elu, kuigi lubamised ei takistanud revolutsiooni toimumist - 9. jaanuaril (Verine pühapäev) puhkes Putilovi tehases tööliste streik ning rahvas kogunes Talvepalee ette, kus taheti üle anda tööliste palvekiri
Presidendi otsevalimist eelistavad enamsti maad, kus riigipeal on laialdased võimupiirid. Kaudsetest presidendivlaimistest on levinuim riigipea valimine parlamendi poolt. Mõnes riigis koguneb valimiskogu (paralmendi liikmed + osariikide või liidumaade esindajad). Eestis kehtib segasüsteem. Presidendi valimisteks on vaja riigikogu 2/3 häälte enamust. Kui 2 päevaga ei suudeta presidenti valida koguneb vabariigi presidendi valimiskogu, mis koosneb riigikogu liikemtest ja kõikide valla ja linnavolikogude esindajatest. Peaaegu kõigis presidentaalriikides valitakse riigipea üldistel otsetel valimistel. Enamusvalimised Enamus- ehk majoritaarnevalimine on valimine ühemandaadilistes ringkondades suhtelise enamuse alusel. Valituks osutub kandidaat, kes saab teistest enam hääli. Enamus valimiste korral annavad poliitilises elus tooni 2-3 suuremat parteid. Sarnaste eesmärkidga erakondi sunnib enamus valimise süsteem ühinema. Enamusvalimiste plussiks on see, et ta tagab harilikult suurimale
Kollektivism 6. Välispoliitika primaarsus 7. Solvatud rahvustunne. 14. aprillil 1934 väitis advokaat Ferdinand Karlson Riigikohtus, et pole demokraatia vastane, kui rahvas oma enamuses tahab näha fasistlikku riigikorda ja seepärast ei saa süüdistada organisatsiooni, kes leiab, et see kord on sobivam mõnest teisest korrast. Riigikohus jättis kaebused liidu, selle osakondade ja Vabadussõjalaste Rahvaliikumise ühingu sulgemise kohta tagajärjeta, samuti kaebused Tallinna ja Tartu linnavolikogude vabadussõjalastest linnavolinike volituste tühistamise asjus, tunnustades sellega, et need otsused olid seaduslikud ja põhjendatud 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks. 1932 toimus esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks. Riigikogu eelnõu poolt hääletas 316 338 kodanikku, vastu oli 330 632. Et hääletamine oli kohustuslik (mittehääletajaid trahviti), siis osales selles 90 protsenti hääleõiguslikest kodanikest
Kollektivism 6. Välispoliitika primaarsus 7. Solvatud rahvustunne. 14. aprillil 1934 väitis advokaat Ferdinand Karlson Riigikohtus, et pole demokraatia vastane, kui rahvas oma enamuses tahab näha fašistlikku riigikorda ja seepärast ei saa süüdistada organisatsiooni, kes leiab, et see kord on sobivam mõnest teisest korrast. Riigikohus jättis kaebused liidu, selle osakondade ja Vabadussõjalaste Rahvaliikumise ühingu sulgemise kohta tagajärjeta, samuti kaebused Tallinna ja Tartu linnavolikogude vabadussõjalastest linnavolinike volituste tühistamise asjus, tunnustades sellega, et need otsused olid seaduslikud ja põhjendatud 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks. 1932 toimus esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks. Riigikogu eelnõu poolt hääletas 316 338 kodanikku, vastu oli 330 632. Et hääletamine oli kohustuslik (mittehääletajaid trahviti), siis osales selles 90 protsenti hääleõiguslikest kodanikest
Kuni Maanõukogu kokkuastumiseni juulis 1917. valitses Eestis üsna ebastabiilne õhustik. 2.07 astus Tlnas Estonia teatrisaalis kokku rahvaasemike kongress (Rahvakongress), mille kokkukutsujaks oli Tlna Eesti Seltside Liit. 2 küsimust: kas I etapp ikka oli seaduspärane, kas tuleks korraldada uued valimised?; kas tunnistada Jaan Poska võimu ülemkomissarina või valida uus. Toimumise ajaks mõlemad küsimused pm lahendatud. Kohal olid valdadest valitud valijamehed, linnavolikogude esindajad ning nõukogude esindajad. Kongress pm palju kära, vähe villa. 3-4.07 leidis samas kohas aset teinegi kongress (Eesti Rahvuskogu e Rahvuskongress), mille kokkukutsujaks Postimehe ringkonnad (dem- d). Rahvuskogul samad esindajad, kuid üksnes eestlased. Rahvuskogu toimus väga üksmeelselt. Enamlased üritasid 4.07 Rahvuskogu laiali ajada, kuid ebaõnnestunult. Kõneles Jüri Vilms, kes esmakordselt seadis üle järgmise rahvusliku sihi. Leidis, et
Haldussuhete õigusliku reguleerimise eripära väljendub: 1) sellele on iseloomulikud käsud (ettekirjutused). Kohustatud subjektil lasub otsene juriidiline kohustus neid käske täita. Vähemal määral on haldusõigusele iseloomulikud keelud; 2) avaliku võimu käsud (ettekirjutused) on ühepoolsed. Tahteavaldus ei tulene haldussuhte subjekti enda äranägemisest või suvast, vaid on seadusega kindlaks määratud. Näide: valla- ja linnavolikogude kehtestatud taksoveo eeskirjad, turul ja tänaval kauplemise eeskirjad, heakorraeeskirjad jt. Nende rikkumise eest on ette nähtud haldusvastutus.KOV-le võib kohustusi panna ainult seaduse alusel või kokkuleppel KOV-ga. Seda saab teha selleks volitatud riigiorgani ja vastava volikogu vahelise lepinguga. KOV garantii kujutab endast riigi ja KOV suhet reguleerivat normikompleksi. NB! Diskretsioon! 4. Munitsipaalõigusnormid ja instituudid
Uudiste ümber moodustus Peeter Speegi eestvedamisel Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus e föderalistide partei. Lühiealiste legaalsete ja illegaalsete ajalehtedega olid esindatud töölispartei Eesti organisatsioonid. Parteilehtede kõrval ilmus hulk liberaal-demokraatliku kallakuga väljaandeid (Päevaleht, Virulane, Sõnumed, Kodumaa). Ajalehed lülitusid ka otseselt poliitilisse võitlusse: selgesti ilmnes ajalehtede toetuse olulisus linnavolikogude valimiskampaaniate ja duumavalimiste ajal. Jaan Tõnissoni edukus I Vene Riigiduumasse valimisel oli suures osas Postimehe teene. Siitpeale hakkas just ajakirjandus hoidma pidevalt päevakorral küsimust Eesti poliitilistest perspektiividest. Kui Jaan Tõnisson 1906. a Vene Riigiduumas esitas Eesti autonoomia nõude, püsis see jätkuvalt ajaleheveergudel, kuni sai tegelikkuseks pärast 1917. a veebruarirevolutsiooni. Uusi suundi Eesti ajakirjanduses 20. saj alguses 1905
See oli ka omamoodi Eesti esimene rahvuslik valitsus. Poliitiliste pingete ajutine leevendumine: Rahvakongress, Estonia seltsimajas Üleeestiline Rahvaasemike Kongress ehk Rahvakongress, mille kokkukutsujaks oli Tlna Eesti Seltside Liit. 2 küsimust: kas I etapp ikka oli seaduspärane, kas tuleks korraldada uued valimised?; kas tunnistada Jaan Poska võimu ülemkomissarina või valida uus. Toimumise ajaks mõlemad küsimused pm lahendatud. Kohal olid valdadest valitud valijamehed, linnavolikogude esindajad ning nõukogude esindajad. Kongress pm palju kära, aga tulemust ei olnud Rahvuskongress, 2. ja 4 juunil Estonia seltsimajas. Sellele kongressile kogunesid eelmisel päeval osalenud. Ainult eestlased. Rahvuskongressil oli küsimusi rohkem, nt kuidas erinevaid reforme läbi viia. Vilms tegi ettepaneku, et võiks Vene Föderatsiooni luua ja Eesti võiks seal olla osariik. Kiideti heaks. Selle elluviimine ei sõltunud üldsegi eestlastest. Vene Föderatsiooni sai moodustada vaid Venemaa
Hakati välja töötama maksusüsteemi. Hakati väljatöötama Eesti hariduskava, töötati kooli õppekavade kallal. Töötati välja meditsiiniasutuste võrgu kava. Väga palju aega nõudis reageerimine üle-Venemaalistele poliitilistele sündmustele. Maanõukogu tähtsamaks otsuseks oli 23. juulil langetatud otsus luua Maavalitsus. Selles on nähtud Eesti tulevaste valitsuste eelkäijat ja Maanõukogus tulevat parlamenti?. Maavalitsuse esimeheks valiti Jaan Raamot. Linnavolikogude valimise toimusid augustis, septebris hakkas Maanõukogusse lisanduma saadikuid - oktoobriks 62 liiget Maanõukogus. Alates oktoobrist tekkisid Maanõukogus erakondlikud fraktsioonid. Vasakpoolsed erakonnad tegutsesid omaette rühmana, kõige edukam neist Tööerakond, sai 11 kohta, vähemlased 9, esseerid 8 ja enamlased 5. Lisaks neile oli veel 3 Maanõukogu saadikud, kes ei kuulunud erakonda. Kuna Maanõukogu oli end täiendanud ka linnade esindajatega, siis ei
annaabi.ee 
