Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Tee annetus täna Sulge
Add link

Linnastumine ehk urbaniseerumine - sarnased materjalid

linnastumine, tagaj, tempod, vimine, rjel, vitamise, infoteenindus, biosf, metsale, loodusele, metsloomad, koduta, ekoloogiline, paadiga, elupaigad, elukohad, immigratsioon, ndimus, hjused, urbaniseerumine, agulid, ukogude, parima, slummid, tete
2
rtf

linnastumine ehk urbaniseerumine

LINNASTUMINE E. URBANISEERUMINE *soodustab: - palju valikuid - infoühiskonda üleminek,teeninduse osatähtsus kasvab-linnade rohkem - kõrgem elatustase N:linnas kõrgem meditsiin,kultuur(kino,teater),haridusasutused *tagamaa- linna ümbruskond, mis on linnast mõjutatud N:kõrveküla *regratsioon-sissetulekust sõltuv,rahvus,rass,religioon, *vastulinnastumine-linnast-maale *ülelinnastumine-järsk rahva kasv innas.demograafiline plahvatus *eeslinnastumine-linna ette koguneb palju inimesi *megalopol-väga suur linn *agromerisatsioon-e. linnastu. lähestikku asuvad linnaosad kasvavad kokku Millal loetakse linnaks? Soome,Rootsi , Taani .. 200 + võivad juba anda linnastaatuse Hollandis linn kui on üle 20 000 India 5000+ USA 2500 + Jaapan 30 000+ PROBLEEM ÜL.:oled ekspertgrupi liige ja pead esitama vallavalitsusele (Alatskivi) ettekande oma kodu asula keskkonnaseisundist ja elanike häirivatest sotsiaalsetest probleemidest. millised on probleemid? reasta need ja paku välja lahendus

Geograafia -
25 allalaadimist
12
pptx

Linnastumine. Autostumine.

stumise peamiseks põhjuseks on soov leiada parem töökoht ja eluting majanduses on palju tööd automatiseeritud. ndussektoris on rohkem tööd. Linnastumisega kaasnevad probleemid: Palju mitteametlike elanike Ebahügeenilised elamistingimused - slummid Arstiabi kehvem kättesaadavus Nakkushaiguste kiire levik Erinevate kultuuride segunemine Riigist raha nö välja viimine Linnastumine Eestis just 1990ndatel, kui Tallinna, Tartu ja Pärnu lähedal asuvatesse valdadesse hakati kolima, Tallinna üm umine, kuna linna planeeritakse vanalinna silmaspidades. Fakte Ennustuste kohaselt elab 2030. aastal 60% maailma elanikest linnapiirkondades. Maailma 20 megalinnast 15 asub arengumaades. Enam kui neljandik maailma linnaelanikest elab ilma puhta vee ja sanitaartingimusteta.

Ökoloogia ja... -
18 allalaadimist
7
pptx

Urbaniseerumine ja sellega kaasnevad keskkonnaprobleemid

URBANISEERUMINE ning sellega kaasnevad ohud sh metsade hävitamine. Ökoloogia seminar 11.10.2013 Alina Lapitskaja Tallinna Tehnikaülikool 2013 Mis on urbaniseerumine? Urbaniseerumine ehk linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga, inimasustuse koondumine kindlasse piirkonda ning linnade laienemine. Rahvastiku osatähtsus kogurahvastikust Linn kui keskus Linnastumise tase, järgud Suur hulk probleeme Tallinna Tehnikaülikool 2013 Linnastumise järgud I järk Linnade rahvaarv kasvab väga kiiresti.

Keskkonnakaitse ja säästev... - Eesti Mereakadeemia
10 allalaadimist
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev... -
213 allalaadimist
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1 - Eesti Maaülikool
767 allalaadimist
18
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksamimaterjal

· Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). · Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 ­ linnas 30%, 1960 ­ linnas 33%, 2000 ­ linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo, Shanghai, Sao Paulo. · Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1 - Eesti Maaülikool
398 allalaadimist
1
docx

Millised on Eesti keskkonnaprobleemid?

enam saada terveid järglasi. Samuti takistavad elektrijaamad just Eestis näiteks lõheliste rännet, sest tekitavad tammist ülesvoolu üleujutusi, kuid tammist allavoolu aga kuivust. See toob endaga kaasa lõheliste hukkumise, sest lõhelised peavad kudemiseks jõgedest merre rändama. Järelikult on elektrijaamad Eesti keskkonnale suureks nuhtluseks, sest kahjustavad nii atmosfääri kihte, kui ka lõheliste kudemist. Kokkuvõtvalt on Eesti suurimateks keskkonnaprobleemideks linnastumine, mis tekitab liikide hävimist. Teiseks suurimaks on põhjavee saastatuse tase, mis on ka kogu maailmas suureks probleemiks. Kolmandaks on oluliseks keskkonnaprobleemiks ka elektrijaamade korstnatest väljuv lendtuhk ning tammid, mida elektrijaamade tarbeks ehitatakse, sest need takistavad lõheliste kudemist.

Keskkonnapoliitika -
22 allalaadimist
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

uued rahastamisviisid ja nende sõltumatus varasematest vahendite ümberpaigutamine tööstusmaadest arengumaadesse majanduslikud ja õiguslikud eeltingimused mitmekesisusele rajanevate tehnoloogiate tagastamine arengumaadele loodusliku mitmekesisuse kaitse rahvuslike tööprogrammide koostamine uurimis-, selgitus- ja seiretööde laiendamine GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID Rahvastiku kasv: ( Põhjuseks on surevuse langemus (arstiteadus, parem toit). Linnastumine.Taimed ja loomad toodavad looduses palju rohkem järglasi, kui ellu jääb. Ka inimene on võimeline ületoodanguks, kui see jätta kontrolli alt välja. Kui perekonna suurus on reguleerimata, inimkonna näljahäda ja õnnetus muutub globaalseks epideemiaks ja lõpuks hävitab inimkonna. Vaesus ja nälg on rahvastiku kasvu loomulikud tulemused. Warren Thompson ­ 1929.a. rahvastiku arengu õpetus: Rahvastiku teisenemine seoses tööstusliku arenguga riigis

Keskkonnakaitse ja säästev... - Tallinna Tehnikaülikool
404 allalaadimist
33
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks

laiaulatuslik. Säästva arengu põhivaldkonnad: populatsioon, toidutagamine, liigid ja ökosüsteemid, energia, tööstus, linnad ja vesi Rahvastik kasvab eksponentsiaalselt (arv suureneb kaks korda mingi perioodi jooksul) Viimaste hinnangute kohaselt tasakaalustub rahvaarv 2150 aastal 11,5 miljardi inimese juures. Rahvastiku kiire kasvu on põhjustanud: Suremus on vähenenud Rahvastiku vananemine Linnastumine, suurimate linnade rahvastiku kasv. (Tokyo on suurim) Maltusianism - rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk aga aritmeetilises projektsioonis, tagajärjeks on ülerahvastatus ja pidev elatusvahendite vajak. (Thomas Malthus) Rahvastiku suurenemine toob kaasa: Rahvastiku arvu tohutu kiire suurenemise on toonud kaasa tugeva surve ümbritsevale keskkonnale. Näljahädad Puhta joogivee puuduse Keskkonnareostuse Ökosüsteemide hävimise

Keskkonnakaitse ja säästev... - Tallinna Tehnikaülikool
81 allalaadimist
29
doc

Metsade sääst

Tõsi, eelmisel aastatuhandel algas Eestis tõsisem raua tootmine. Näiteks Peipsi ääres Raatveres ehitati kaks rauasulatusahju. 13.sajandil sai raua tootmine üheks Saaremaa jõukuse allikaks.(Luup, Nr.8(91) 19.04.1999.) Tänapäeva metsasus on umbes samal tasandil s.o. ca 50% piirimail, mis oli L.Laasimeri (1965) hinnangul 13. sajandil. Kuna rahvaarv oli praegusest mitu korda väiksem, siis toimus metsakasutus tol ajal enamasti n.n. omavajaduste järgi ning suurt lööki loodusele ei tehtud ja mets taastus ise. Saksa- Taani valitsemise ajal talupoegade raietele maahärrade valdustesse kuulutatud metsades olulisi takistusi ei tehtud. Olukord muutus mõneti Rootsi valitsemise ajal, kui metsatööstus tegi oma esimesi samme ja algas metsamaterjali eksport sadamate kaudu ning tekkis mure metsavarude pärast. Nii 17. kui 18. sajandil tehti katseid piirata metsakasutust, anti välja määrusi, et takistada väärtuslikemate puuliikide (laevaehituseks- tamm jm.) liigset raiumist

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1 - Eesti Maaülikool
78 allalaadimist
2
doc

Ülevaade linnastumisest

Ülevaated linnastumisest Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikku osatähtsuse maa rahvastikus suurenemine ja linnalise eluviise levimine. Linnastumist saab iseloomustada linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. Linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Mõnedes arengumaades (nt Ladina-Ameerikas) toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid ja slummid, seal on ka iive suur. Arenenud riikides on linnastumise tase kõrg, aga linnastumise tempod on aeglased, kuna inimesed juba elavad linnades ja linnad suurenevad vaid arengumaadest sisserändajate tõttu peamiselt, iive on väga väike või hoopis negatiivne.

Geograafia - Keskkool
202 allalaadimist
14
docx

Keskkonnapoliitika konspekt

Haldussuutlikkus, Keskkonnakaitseaspektide integreerimine teiste poliitikatega, Juurdepääs kk -teabele . EL säästva arengu strateegia 2001 : EL eesmärk - saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks maailmas on võimeline jätkusuutlikuks majanduskasvuks rohkemate ja paremate töökohtade ning suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse. Ohud: Globaalne soojenemine, Rahvatervis, Vaesus, Vananev elanikkond, Bioloogiline mitmekesisus, Linnastumine. Siseriikliku tasandi roll, Eesti Rahvusvahelise KKP mõju siseriiklikule tasandile : Peamised mõjutegurid: Kultuurilised, Majanduslikud, Poliitilised, Institutsionaalsed. Eesti KK-probleemid 1990ndate alguses : Jääkreostus NL sõjaväebaasidest, Reostus seoses kaevandamisega, Õhureostus tööstusest ning elektritootmisest, Põllumajandusreostus, Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide puudulikkus. Eesti peamised keskkonnaprobleemid :

Keskkonnapoliitika - Tallinna Tehnikaülikool
152 allalaadimist
29
doc

Referaat Globaliseerumine

Roheline ideoloogia on poliitiline ideoloogia, mis väärtustab eelkõige keskkonnakaitset ja säästlikku majandamist. Selle aluseks on püüd tasakaalulisele ehk rohelisele elamisviisile, mis võtab aluseks, ökosüsteemi protsesside (aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja saaks olla püsikestev. Aasta 2001 aprillis võtsid Austraalias Canberras 800 roheliste erakondade esindajat 70 eri riigist vastu üleilmse roheliste harta. Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine riigi rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Linnastumist iseloomustatakse linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. Järgnevalt analüüsime nii arengumaade kui ka kõrge majandustasemega industriaalriikide, viimaste hulka loeme ka ELi liikmesriigid, urbaniseerimise taset. Reeglina võime väita, et vaeste arengumaade linnastumise aste on madal, rõhuv enamus elab maal

Kodanikuõpetus - Keskkool
86 allalaadimist
30
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksam

Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda.Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 – linnas 30%, 1960 – linnas 33%, 2000 – linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
61 allalaadimist
8
doc

Kordamisküsimused ja vastused

loodusvarud ja kahanema mets ning taimestik. Eestis sündis klassikaline looduskaitse 19.sajandil mil O.W. Masing levitas loodushoidlike teadmisi kirjasõna abil. Pärast teda hiilgasid veel F.R. Kreutzwald, J.W. Jannsen ja C.R. Jackobson. 2. Demograafiline plahvatus. Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). 3. Urbanisatsioon ehk linnastumine. Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 ­ linnas 30%, 1960 ­ linnas 33%, 2000 ­ linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo, Shanghai, Sao Paulo. 4. Tööstusrevolutsioon. Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1 - Eesti Maaülikool
303 allalaadimist
4
doc

Geograafia linnastumine

Linnarahvastiku Aeglane Kiire osatähtsus, kasvutempo Kasvutegurid Arenenud riigid Arengumaad Linnastumisega Elanike suundumine maalt Rahvaarvu kiire kasv loomuliku kaasnevad Väiksematest linnadest iibe arvel elanike suundmine majanduslikud ja suurlinnadesse, maalt linna, Ülelinnastumine, sotsiaalsed probleemid Linnastumine on jõudnud tööstusajastu linnad infoajastu linnade järku Linnastumisega Prügimajandus,õhusaaste, Transpordiprobleemid kaasnevad linnahaljastuse säilitamine Prügi,nahkushaigused,õhusaaste keskkonnaprobleemid 7. Mis põhjustel endised suurlinnad kahanevad? Too üks näide kahanevast linnast. Paldiski sellep,kuna see oli sõjaväe linn Nõukogude aegu,kui lõppes NSV ära läksid sõdurid

Geograafia - Kutsekool
9 allalaadimist
58
docx

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks

o trendid ja poliitikad o üleriigiline planeering  visioon  asustus  transport  energeetika  rohevõrk o elluviimine  maailma ja Euroopa arengutrendid: o maailmamajanduse raskuskeskme nihkumine Aasiasse o üleminek teadmispõhisele majandusele o rahvastiku vananemine o linnastumine o ilmastu (kliima) muutumine o ökoloogiliste väärtuste mõjujõu kasv o üleminek laialdasele taastuvenergia kasutamisele o „rohelise“ ja „hõbedase“ majanduse ennakkasv  Eesti 2030+ arengueesmärgid: o tagada elamisvõimalused Eesti igas paigas, kogu riigi territooriumil. Kvaliteetne elukeskkond nii maal kui linnas o puhas looduskeskkond ja kestlik areng. Kaitse vs kestlik kasutamine; avatus

Keskkonnakaitse - Eesti Maaülikool
70 allalaadimist
10
doc

Valglinnastumise mõju mõõtmine loodusmaastiku mustrile LääneTaihu järve valgalal

Tabel 1 näitab, et alas Br3 on näha, et valglinnastumine oli suuresti väljaspool loodusliku ökoloogilise fragmendi puhvrivööd. Kui vaadelda ala Br0 puhvri vööd, siis see näitab, et valglinnastumine võib juhtuda ka objekti fragmendi puhvrivöös, mitte suure pindalaga looduslikul ökoloogilisel maal. ID jaotati neljaks: I-kõige väiksem mõju; II-väike mõju; III-suur mõju; IV-kõige suurem mõju. ID on kõige loomulikumal ökoloogilisel fragmendil võrdne nulliga ning linnastumine ei ole seda ala kuidagi mõjutanud. Sellised fragmendid asuvad loodes paiknevate metsade kohal, jõgede võrgustiku alal ja maapiirkonnas, kus valglinnastumist on viimase 20 aasta jooksul esinenud harva. Kui ID on üle 30% siis tegu ei ole enam nulliga. ID I fragmendid alas Br1 on suurelt jaolt hajali asetsevad metsad, rohumaad ja veekogud, karjäärid ja turismipiirkonda kuuluvad mäe-alad. IDI fragmendid alas Br2 on samuti suurte linnade äärealadel, kuid tegu polnud mägise alaga

Maastikuhooldus -
5 allalaadimist
19
doc

Kaitsekord, Loodusvarad, Looduse mitmekesisus

Merevee kasutamine ei lahenda kogu küsimust, sest magestamine mistahes viisil nõuab palju energiat ja on seetõttu kallis. Magedat vett võiks saada ka jääd sulatades. Kahjuks on aga antud viis liiga kallis. Veepuuduse korvamise ühe võimalusena on nähtud suurte veemasside ülekannet torustikes. Näiteks Californias juhitakse vett põhjaosast lõunasse, kus kasutatakse 80% kogu osariigis tarbitavast veest. Veepuudus seab inimese vastamisi ka muu loodusega, sest linnastumine, tööstuse areng ja samas ka avarduv põllumajandus nõuavad suureneval hulgal vett, mida võetakse looduslike ökosüsteemide arvelt. Säästmine, tõhus taas- ja korduvkasutus on vahendid, mille abil saab saatuslikku konflikti kaugemale nihutada. Eesti Eesti kõrgustikud on olulised põhjavee toitealad ning vajavad tõhusat kaitset. Kõrgustikud (sh Pandivere kõrgustik) moodustavad 14% Eesti territooriumist ning üle 40% veest saavad põhjaveekihid just kõrgustikelt

Keskkonnaökoloogia - Keskkool
40 allalaadimist
1
docx

Milliseid probleemi tõi kasa linnastumine 19.sajandil?

Milliseid probleemi tõi kasa linnastumine 19.sajandil? Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Linnastumist saab iseloomustada linnastumise taseme ja linnastumise tempo abil. Linnastumisega kaasneb linnakultuuri levik. Lineaarse linnastumise mudelis võetakse vaatluse alla kogu riigi linnad ning teineteisest eraldatakse linnakeskus ja seda ümbritsev tagamaa. Seejärel vaadeldakse, kas rahvaarv keskuses ja seda ümbritseval tagamaal suureneb

Ajalugu - Keskkool
10 allalaadimist
41
doc

Riigieksami materjal

ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine...............................................

Geograafia - Keskkool
1227 allalaadimist
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid ­ organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine ­ organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust ­ kohastumust. Aerotank ­ aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi s

Bioloogia - Keskkool
92 allalaadimist
3
rtf

Geograafia KT, 10.klass, "Linnastumine"

ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid. Rände tõmbepõhjused:suur töö-ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, head elamistingimused, sugulased, sõbrad, tuttavad, meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond, soodne ja tervislik looduskeskkond. Rände barjäärid:kaugus, info puudus, rände maksumus, riigi piirangud. Positiivne-negatiivne mõju lähteriigile, sihtriigile - vaat lk 49 Peamised rändesuunad: Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid, Austraalia 9. Linnastumine ehk urbanisatsioon - rahvastiku koondumine linnadesse ja linnarahvastiku osatähtsuse kasv. Linnalised asulad - alev, linn. Maa-asulad - küla, alevik. Linnastumise etapid: a)Langeb kokku varaindustriaalse tootmisviisiga(demograafiline plahvatus) - tekib palju uusi linnu, olemasolevad suurenevad. Rahvastiku osatähtsus ~40% Põhjariikides tekib al 16.saj, aktiivne 18,19 saj. Praegu selles etapis mahajäänud maad, Must Aafrika jne. Lõunariikides algas linnastumine alles 20.saj teisel poolel.

Geograafia - Keskkool
108 allalaadimist
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu -
42 allalaadimist
30
docx

Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral.

Sissejuhatus Uurisin, lugesin ja kirjutasin referaadi rahvastiku paiknemisest ja kasvamisest maailmas, ning sellega kaasnevad probleemidest. Mis on üldine mõju maailmale ja kuidas globaalselt asi on edasi liikunud. Globaalprobleemid on meie igaühe enda tegelik probleem, kuidas me loodusresursse kasutame, kui palju me kasutame loodusvarasi ja kui otstarbekalt. Referaadis toon välja ka kus kohas on kõige suurem rahvastikukasv, ning kuidas on nende mõju loodusele ja üldiselt Maale.Ja miks on just sellel mandril kõige suurem rahvastikukasv, kas arengumaad on tõesti ohus? Millised on rahvastiku kasvu piiramise abinõud? Mis ohud ja riskid sellega kaasnevad, ning mida tuleks teha, et pidurdada rahvastiku kasvu, ning mida tuleks teha, et säästa ja hoida meie endi loodusvarasi tulevastele põlvedele. Millised riigid on kõige keskkonnavaenulikumad, millised riigid hävitavad Vihmametsasi? Mis on kõrbestumine? Kuidas takistada erosiooni teket?

Loodus - Eesti Maaülikool
13 allalaadimist
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................

Geograafia - Keskkool
337 allalaadimist
23
doc

Geograafia eksamimaterjal

1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) ­ infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k

Geograafia -
33 allalaadimist
18
odt

Kordamisküsimused/vastused - linnastumine

Kordamisküsimused – linnastumine 1.Iseloomusta linnastumise protsessi maailma eri regioonides Linnastumise algperiood Euroopas 19. ja 20. sajandil, praegu läbivad seda perioodi mitmed vähem arenenud maad. Linnaelanike arv kasvab kiiresti sisserände ja ka suure sündimuse tõttu. Märgatavalt areneb kesklinn ja selle lähiümbrus, sest sinna rajatakse tööstusettevõtteid. Sisserändajad tulevad linna elama, et leida töö. Nad hakkavad elama mugavusteta elupiirkondades. 1950.-1960 Hakati ehitama kindla planeeringu

Inimgeograafia - Keskkool
56 allalaadimist
29
doc

Geograafia eksamimaterjalid

1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) ­ infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k

Geograafia - Keskkool
469 allalaadimist
47
docx

Eesti keskaeg

Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest. Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kultuurivahetuse tagajärjel. Te

Keskaeg - Tartu Ülikool
49 allalaadimist
30
doc

Keskkonnakaitse

- põld-heinamaa - liikde leviku tõke - geokeemiline barjäär · Liigiline mitmekesisus - liikide konstentreerumise alad - liikde rändealad · kompensatsioonialad Globaalprobleemid-Rahvaarvu kasv Arengumaade arvelt Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid 1. toidu puudus( 500 milj. Alatoidetut) 2. keskkonnareostuse kiire kasv 3. loodusvarade üha kiirenev kasutamine 4. looma-ja taimeliikide hävimine 5. ökosüsteemide hävimine 6. linnastumine 7. energia puudus Rahvastiku juurdekasvu põhjused 1. arstiteaduse areng, meditsiini kättesaadavus 2. imikute surevuste järsk vähenemine, nii arenenud kui arengumaades 3. elatustaseme tõus ja keskmise eluea pikenemine 4. sündide ülekaak suremuste suhtes 5. emade haridustaseme tõus 6. lastehaiguste ravi tõhustumine ja epideemiate vähenemine 7. üldine eluea pikenemine Rahvastiku kasvu piiramise võimalused

Keskkonnakaitse ja säästev... - Tallinna Tehnikaülikool
667 allalaadimist
7
doc

Maailma rahvastik ja linnastumine

2) Sotsiaalpoliitika: · Pensionipoliitika · Hariduspoliitika · Toimetulekupoliitika · Meetmed puuetega inimestele 3) Ühised: · Tervishoid · Perepoliitika · Integratsioonipoliitika · Eluasemepoliitika · Tööturupoliitika Linnastumine tööstus- ja infoühiskonnas * Industriaalühiskonnas ­ algas kiire linnastumine, vajati tööstusesse tööjõudu. Maal vajati tööjõudu vähem. I periood ­ 18.-19. saj. Kiiresti kasvasid vanad linnad ning tekkis juurde palju uusi linnu. Kujunesid välja esimesed miljonilinnas (Euroopas Pariis ja London) II periood ­ 20. saj esimene pool. Linnastumise tempo aeglustus, uusi linnu tekkis vähe, kasvasid suurlinnad. Kasvasid tänu eeslinnade tekkele, kuhu hakkas koonduma tööstus ja elamurajoonid. Eeslinnastumist nim. Suburbanisatsiooniks. (Linna elanikkond saavutas

Geograafia - Põhikool
77 allalaadimist
23
doc

Geo konspekt

Geograafia. 1. geograafilise uurimistöö etapid. 2. Kuidas määrata asukohta. 3. kuidas määratakse arheoloogiliste leidude vanust. 4. mis on geo info süsteem. 5. mis on süsteem. Millest koosnevad geograafilised süsteemid 6. nimetada meid ümbritseva looduse sfäärid 7. litosfääri mõiste. Mis on astemossfäär 8. mis on laam 9. millega tegeleb laamdektoolika 10. magma vertikaalne rinkkäik 11. mis on pedosfäär 12. mis on muld. Kuidas tekib muld? 13. mulla profiili horisondid 14. muldade degradatsioon, sellFe liigid 15. atmossfääri mõiste. 16. atmossfääri vertikaalne kihistumine 17. lühi- ja pikalaineline päikese kiirgus 18. mis on coriolisi jõud? 19. mis on passaadid 20. mis on mussoonid 21. tsükronid ja anti tsükronid 22. mis on transpiratsioon 23. mis on kaste punk. 24. osooni kihi hõrenemise põhjused. Osooni augud 25. kasvuhoone efekti olemus 26. mis on hüdrosfäär? 27. väike ja suur veeringe 28. mis on põhjavesi 29. mis on veerezii

Geograafia - Keskkool
146 allalaadimist


Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun